Obsah (5)

§ 227§ 127§ 15§ 223§ 236

4-21-2682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Tõlk Kohtuväline menetleja Harju Maakohus,

§ 227

lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks Einar Velpler – isikukood: 38403200287; elukoht: xxx; xxx kodanik Marianna Sidorok Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 2. juuni 2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,006361, millega Einar Velplerit karistati

§ 227

lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks osaliselt, s.o karistuse määra osas. 2. Teha uus otsus, millega karistada Einar Velplerit

§ 227lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Muus osas jätta otsus muutmata.
2. Rahuldada menetlusaluse isiku Einar Velpleri kaebus osaliselt.
3. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 4-21-2682 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 2. juuni 2021 otsusega väärteoasjas nr 2302,21,006361 karistati Einar Velplerit

§ 227

lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks selle eest, et ta juhtis

1. mail 2021 kell 15.36 Paldiski maanteel (Ehitajate tee ja Tuuleveski tn vahel) mootorsõidukit kiirusega 100km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 50 km/h, mistõttu isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h.
2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist talle karistusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas ja selle asemel rahatrahvi määramist. E. Velpler tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut, selgitades, et ületas kiirust kogemata, sõites sillalt alla. Ta ei arvestanud oma auto kiirendusvõimet ning selle tulemuseks oli lühiajaline ja tahtmatu kiiruse ületamine. Täiendavalt palub menetlusalune isik võtta arvesse, et ta elab xxx vallas, kuid töötab xxx, mis eeldab pidevat liiklemist. Samuti on tal pereliikmed ja xxx-aastane laps, keda menetlusalune isik pidevalt viib xxx. Arvestades COVID-19 levikut, on liiklemine ühistranspordiga tervisele ja elule ohtlik. Vabariigi Valitsuse selge juhis on ühistranspordi kasutamist vältida.
3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes karistuse kergendamist ja enda karistamist rahatrahviga. Ta kahetseb oma tegu ja proovib teha nii, et tulevikus see ei korduks. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
6. mail 2021 kell 15.36 Paldiski maanteel (Ehitajate tee ja Tuuleveski tn vahel) mootorsõidukit kiirusega 100 km/h +/- 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h), ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis, ja pani toime

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteo.

1. Kohtu hinnangul tõendavad E. Velplerile etteheidetavat tegu, s.o lubatud kiiruse ületamist, esmalt kiirusmõõturi LaserCam4 salvestuse andmed ja videosalvestis (ID 010881), millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
2. mail 2021 kell 15.36 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0985) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 100 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Paldiski maanteel, kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtmisel saadud kiiruse väärtuse laiendmääramatust arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 47 km/h (vt Vabariigi Valitsuse
3. juuni
4. a 2 4-21-2682 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1).
5. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M V, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seda kinnitab muuhulgas Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et M V on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-20/00103 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0985) kordustaadeldud
6. mail
7. Majandus- ja taristuministri
8. detsembri
9. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja staatiliste taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt on kiirusmõõturi puhul kohustuslik riigisisest tüübikinnitusetunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine. Taatluskehtivusaeg on 1 aasta. Määruse § 4 lg 2 kohaselt kui kordustaatlusele ei ole esitatud eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse või vastavushindamise nõuetest. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
10. mail 2021 oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
11. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad vähemalt osaliselt ka menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist, selgitades, et ta ületas kiirust tahtmatult, vajutades sillalt alla sõites pedaalile ja kiirendades. Kohus leiab seega, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega ja mõõtmise andmetega ning ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud E. Velplerile etteheidetav kiiruse ületamine.
12. Kohtu hinnangul ei ole E. Velpleri ütlused aga usaldusväärsed osas, mis puudutab kiiruse ületamist ettevaatamatusest. Menetlusalune isik väitis, et ta arvas teelõigu lubatud sõidukiiruseks 70 km/h ja sõitis enda teada umbes 80 km/h kiirusega. Samas ei selgitanud E. Velpler, mis alusel ta järeldas, et asula piires, tiheasustusega piirkonnas asuva sõidutee puhul peaks lubatud sõidukiirus olema enam kui 50 km/h. Igal juhul oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus peaaegu 100 km/h. Sellist kiirust ei ole sisuliselt võimalik saavutada „sillalt alla sõitmisel“, kui enne seda liiguti lubatud kiirusel ja see pidanuks olema menetlusalusele isikule ka tajutav. E. Velpler kinnitas, et sõiduk on tema käsutuses juba pikemat aega (1 aasta), mistõttu ei ole usutav ka selgitus, et isik ei tajunud selle võimsust. Kohtu hinnangul ületas menetlusalune isik sõidukiirust kavatsetult. Samuti puuduvad ka E. Velpleri teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS 10.

§ 227

lg 3 näeb võimaliku põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

1. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 3 4-21-2682 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o 47 km/h.

§ 227

lg 3 sätestatud kiiruse ületamise piirid on 41–60 km/h, seega menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus on veidi alla keskmise. Samuti arvestab kohus seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel, päevasel ajal, kui sõiduteel liikusid ka teised sõidukid, mida on võimalik näha ka videosalvestiselt. Liikudes kiirusel peaaegu 100 km/h ei ole juht võimeline ootamatult teele ilmuva takistuse ees peatuma ega ka sellest takistusest ohutult ümber põikama. Isik kinnitab, et kahetseb teo toimepanemist, mida kohus arvestab süüd kergendava asjaoluna. Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul keskmine. 13. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut karistatud 25. juulil 2020

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot ning 26.

märtsil 2021

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja

§ 236lg 1 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 kuuks (teod pani toime 3.

novembril 2020). Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud, et E. Velpler pani vähem kui kümne kuu jooksul toime kaks samalaadset rikkumist (

1. juulil 2020 ja
2. mail 2021), lisaks on teda karistatud liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellest mitteteatamise eest. Mitme liiklusalase rikkumise toimepanemine selle aja jooksul viitab hooletule suhtumisele liiklusnõuetesse. Kohtu hinnangul tuleb arvestada asjaolu, et karistuseks

§ 227

lg 3 rikkumise eest on isikule eelnevalt juba määratud rahatrahv, kuid see ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, vaid ta jätkab rikkumiste toimepanemist ja seda tahtlikult. Seega leiab kohus, et isikut ei saa karistada rahatrahviga, vaid soostub kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et karistusliigina on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

1. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 14). Seega hinnates E. Velpleri teo raskust

§ 227

lg 3 järgi keskmisena, ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9, 11). E. Velplerile määratud rahatrahv ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma, järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast karistusliigina E. Velpleri puhul ammendanud.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalusele isikule avaldab eripreventiivset mõju karistusena siiski vaid mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kuigi E. Velpleri jaoks tekitab mõningaid ebamugavusi juhtimisõiguse puudumine, ei mõjuta kohtu hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste toimepanemisest. Kohus juhib tähelepanu, et perekonnaliikmete transportimine või töökohustuste täitmine ei ole 4 4-21-2682 juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seejuures märgib kohus, et isiku tööülesannete täitmine ehk xxx (E. Velpleri enda ütluste kohaselt klientidega kohtumine, poes käimine) ei eelda vältimatult isiklikult mootorsõiduki juhtimist, kasutada võib nii autojuhti kui ka taksoteenust. E. Velpler selgitas kohtuistungil, et ka tema naisel on mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu ka tema võib viia last xxx. Välistatud ei ole kohtu hinnangul ka praegusel ajal ühistranspordi, sh taksoteenuse kasutamine. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik pani samalaadse teo toime ka varem, siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Velplerit tuleb karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse määra osas ja teeb selles osas uue otsuse, rahuldades menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 5