1-22-514 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-22-514
(21700000044)Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
- jaanuari
- a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik. XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
- Tallinna Ringkonnakohus registreeris
- jaanuaril 2022 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, et vaidlustada juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare 19.jaanuari
- a määrust, millega jäeti tema kaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuurile esitatud kuriteokaebuse,
- detsembril
- a koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, selle peale esitatud kaebuse ning 19.jaanuaril
- a koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
- Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti
- detsembril 2021 Riigiprokuratuuris Tallinna Vanglas karistust kandva X kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks Pärnu Maakohtu kohtuniku Y suhtes KarS § 316 lg 1 (tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine) ning KarS § 311 (kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine) alusel. 1
(3)- detsembril 2021 koostas abiprokurör Janar Pilve kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 21700000044, millega jäeti kriminaalmenetlus X poolt esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1).
- jaanuaril 2022 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus, milles ta ei nõustu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ning leiab jätkuvalt, et kohtunik võis teadvalt eirata asjaolusid ja tõendeid, et kindlustada tema süüdimõistev otsus. X leiab, et prokuratuur peab uurima, mis asjaoludel maakohus nendest olulistest tõenditest mööda vaatas.
- Riigiprokuratuuri juhtivprokurör jättis
- jaanuari 2022 määrusega X kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et kuriteokaebuses ega ka hilisemas kaebuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, ei esine Pärnu Maakohtu kohtuniku Y tegevuses KarS §-s 311 ega § 316 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisude täidetust. Samuti ei nähtu kaebuses toodud asjaoludest ka mõne muu KarS-i eriosa kuriteokoosseisu täidetust, millest tulenevalt on abiprokurör põhjendatult jätnud alustamata kriminaalmenetluse seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 1214). Kuigi X ei ole esitanud ringkonnakohtule RÕS § 13 lg 1 kohaselt nõutavat majandusliku seisundi teatist, mille alusel oleks kohtul võimalik hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses, leiab ringkonnakohus, arvestades seda, et X kannab hetkel vangistust ning tal ilmselt puudub sissetulek, siis isegi kui möönda tema maksejõuetust, ei ole riigi õigusabi määramine siiski põhjendatud. Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-11-66-05, 3-1-1-151-05). RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
- Märkida tuleb, et nii Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtuvalt, ei sedastanud riigiprokurörid esitatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada X kohtuasja nr X-XX-XXXX menetlenud maakohtuniku tegevuses karistusseadustikus sätestatud koosseisudele vastavat ebaseaduslikku käitumist. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja juhtiva riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on põhjalikult selgitatud, miks puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Asjaolu, et kaebuse esitaja kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetleja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust menetlusotsustuse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks. Arvestades X esitatud etteheiteid maakohtu kohtunikule, kes X hinnangul mõistis ta süüdi tõenditele antud ebaõige 2
(3)hinnangu tõttu ning seega tegi ebaseadusliku kohtulahendi, nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega täielikult selles, et isikul oli võimalus vaidlustada süüdimõistev kohtuotsus kui ta leidis, et kohus on kohaldanud seadust ebaõigesti. Seda ta ka e-toimikust nähtuvalt tegi ning lõppastmes jõustus süüdimõistev kohtuotsus Riigikohtu XX.XX.XXXX määrusega, millega Riigikohus ei võtnud X kaitsja kassatsiooni menetlusse. Seega pidasid kõik kohtuinstantsid tõendatuks X süüd talle etteheidetava kuriteo toimepanemises, mh käsitles Tallinna Ringkonnakohus XX.XX.XXXX otsuse p-s 17 põhjalikult X väiteid seoses toast nr 9 leitud noaga ning sellelt leitud DNA analüüse. X on korduvalt pöördunud Riigikohtu poole ning taotlenud riigi õigusabi teistmisavalduse esitamiseks, kuid Riigikohus on riigi õigusabi andmisest keeldunud (viimati XX.XX.XXXX määrusega). Viimati esitatud riigi õigusabi taotlus teistmisavalduse esitamiseks oli X poolt esitatud sisuliselt samadele asjaoludele tugineva väitega, et kuriteo toimepanemise vahendiga seonduvad asjaolud kohtuotsust tehes ei vastanud tegelikkusele. Riigikohus ei pidanud põhjendatuks nendel asjaoludel teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi andmist.
- Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei nõustu tema suhtes tehtud kohtuotsusega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nii abiprokurör kui juhtiv riigiprokurör on ammendavalt kriminaalmenetluse alustamata jätmist põhistanud ning seaduslikult ja põhjendatult on kriminaalmenetlus jäänud alustamata. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et X-l oleks edulootust Riigiprokuratuuri
- jaanuari
- a määruse vaidlustamisel. Seega puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)