Obsah (17)

§ 153§ 162§ 175§ 173§ 164§ 171§ 157§ 651§ 146§ 158§ 165§ 163§ 170§ 172§ 193§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-7066 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7066 Tsiviilasi Txxxxx

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja Kohtutäitur Heimo Vilpuu Kohtutäitur Enno Kermik Kohtutäitur Jane Rumjantseva Kohtutäitur Jaanika Pajuste Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kokku: Saamata nõue € 24,93 77,29 360,00 577,24 Jaotise % 0,319 0,988 4,603 7,380 Konto andmed EE652200221017187863 EE291010010124452019 EE102200221016601227 EE881010010124433012 6781,95 86,710 EE351010052031000004 7821,41 100,00 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Txxxx Txxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 1 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Mart Sikut Txxxx Txxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Mart Sikuti tasuks Txxxx Txxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 884,50 eurot, sh käibemaks 147,42 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo. Pankrotihalduri tasu tasuda pankrotivara arvel.
3. Algatada Txxxx Txxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11). 7. Jätta Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Txxxxx

Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Vangistuses viibides kehtib Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
2. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. TxxxxxTxxxxxxx tuleb selleks esitada Tartu Vanglale vastav avaldus.
4. Kuni Txxxx Txxxxx viibib vangistuses, tuleb usaldusisikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
5. veebruaril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
6. veebruaril
8. Pärast vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
9. jaanuaril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
10. Pärast Txxxx Txxxxxx vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul endal esitada kaks korda aastas, iga aasta
11. veebruaril ning
12. augustil kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
13. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

3 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Txxxx Txxxxx esitas 14.05.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 21.10.
2. a määrusega välja Txxxx Txxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.11.
3. a. 17.02.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu 11.03.
5. a kohtumäärusega. 10.12.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1.Lõpetada

§ 157p 5 alusel Txxxx Txxxxxx pankrotimenetlus seoses raugemisega ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Txxxxx

Txxxxxu pankrotihalduri kohustustest.

1. Määrata kohtu poolt võimaliku pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti 2000 eurot ning avaldada kõnealune Ametlikes Teadaannetes.
2. Määrata pankrotihaldurile tasuks summas 737,1 eurot + käibemaks 20% 147,4 eurot, kokku 884,5 eurot (kaheksasada kaheksakümmend neli eurot ja 50 s. ) väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le,

§ 651

lg 1 alusel, arvestades laekumisi pankrotivarasse ja seal olemasolevaid rahalisi vahendeid. Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 884,5 eurot, mille arvelt saab välja maksta halduri tasu ja tehtud kulutused. Kohus on avaldanud 15.12.

1. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 2000 eurot hiljemalt 05.01.
2. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Txxxx Txxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 19.01.

1. a esitas võlgnik avalduse täienduse. Võlgniku nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on kohtule esitatud koos pankrotihalduri taotlusega pankrotimenetluse lõpetamiseks. ARUANNE
2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankrotivarasse on laekunud 957,46 eurot – 700 eurot kaasomandis olevast korteri müügist ja 257,46 Rahandusministeeriumist (vangala kontolt kinnipeetud). Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga seega 884,5 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) Väljamakseid (massikohustus) on tehtud pankrotivarast: 72 ,96 eurot, sellest 36,70 notari tasu, 36,26 xxxxxx Korteriühistu arvete tasumine. Txxxx Txxxxxx karistusaja lõpp on 0xxxxxxxxx, võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks 25.07.

1. Tema vabanemisfondis on seisuga 12.11.2021 183,23 eurot, kuid millele ei saa pöörata sissenõuet, vabasid vahendeid nn. „poe raha“ küll sama kuupäeva seisuga 6,54 eurot.
2. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Pole tehtud.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Puudub.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Puudub.

4 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: 1) Kohtuistung Valgas 09.02.2020 - 0,5 h 2) Notaritoiming Valgas (korteriomandi jagamine kaasomandisse mõttelisteks osadeks) notar Kutsari juures 09.02.2020 ning notaritehingu ettevalmistamine 1,5 h 3) Vestlus ja pankrotivõlgnikuga pankrotimenetluse teemadel, selgitatud kohustustest vabastamise menetluse üksikasju ja tagajärgi – 0,5 h. 4) Päringute koostamine krediidiasutustele, ametasutustele, Maksu-ja Tolliametile, tööandjale jt. , saadud vastuste analüüs 1,5 h. 5) Nõuete (5 nõuet) ja nende aluseks olevate dokumentide läbivaatamine ja analüüs 1,5 h; 6) Nõuete kaitsmise koosolekut läbiviimine ja jaotusettepaneku koostamine 1,5 h. 7) Enampakkumiste korraldamine ja enampakkumise läbiviimine 1,0 h 8) Pankrotihalduri toimiku koostamine – 1,0 h. 9) Lõpparuande ja halduri tasu ning kulude taotluse koostamine – 2,0 h. Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 10 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 80 €. Tasu ülesannete täitmise eest on 10 tundi ehk 800 €, millele lisandub käibemaks 160 €, kokku 960 eurot. Arvestades, et pankrotipesas on vaid 884,5 eurot, siis loobub haldur riigi kasuks osaliselt halduri tasu 75,5 eurot nõudest. 7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) Puudub.

8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9) Pankrotihalduri vajalikud kulud (büroo haldamise kulud pankrotiperioodil: kommunaalmaksed, transpordikulu kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad, sekretäriteenus, pankrotivara hoiustamine) on 80 €, millele lisandub käibemaks 16 €, kokku 96 €. Arvestades, et pankrotipesas on vaid 884,5 eurot, siis loobub haldur riigi kasuks kulude nõudest. 9. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks toimepandud väär- ja kuriteod, millega seoses tekkisid võlgnevused Eesti Vabariigi ees, kes korraldab nüüd Maksu- ja Tolliameti kaudu kohtukulude (trahvid, menetluskulud, sunniraha, RÕA tasud sissenõudmist, mida varem tegi Riigi Tugiteenuste Keskus kohtutäiturite kaudu. KOHTU SEISUKOHAD Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

5 Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Txxxx Txxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Mart Sikuti pankrotihalduri kohustest.

Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded

§ 163lg 7 alusel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 14.05.2020. a esitas võlgnik Txxxx Txxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 19.01.2022. a esitas võlgnik avalduse täienduse.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.11.2020.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlausaldajad ei ole Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Kohus kuulas ära võlgniku 25.01.

1. a. Võlgnik on Tartu Vanglas olnud määratud osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle (abitöölise ametikohale) ja saanud pankrotimenetluse jooksul töötasu. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 05.01.
2. a ja tema prognoositav vabanemise aeg on xxxxxxxxxx. Tulenevalt

§ 175

kestab võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üldjuhul viis aastat, kuid tulenevalt

175 lg 51 võib kohus pikendada menetlust seitsme aastani menetluse algatamisest. Kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat jaanuaris 2027 ja seitse aastat jaanuaris 2029 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Txxxx Txxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Ärakuulamisel võlgnik avaldas, et ta tõenäoliselt ei vabane ennetähtaegselt, kuna tal ei ole vabaduses elukohta ja vabanemisel asub ta ilmselt elama kuhugi tugikeskusesse. Võlgniku sõnul on tal varasemalt olnud kriminaalne eluviis ja palju ta töötanud ei ole. Kui tööoskused on tal olemas, on töötanud ehitustööl Soomes. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 6 Kohus rahuldab Txxxx Txxxxxx avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ja võlgnik on teadlik oma kohustustest seoses usaldusisiku ülesannete täitmisega. Kohus leiab, et TxxxxxTxxxxx tuleb nimetada TxxxxxTxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Txxxx Txxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab Txxxx Txxxxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta

1. veebruaril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
2. veebruaril ning
3. augustil) kohtule aruandeid. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt
4. veebruaril
5. a. Txxxx Txxxxxx vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib Txxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas 7 sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. jaanuaril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. 8

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Kuna pankrotivaras ei olnud vara, millest pankrotihalduri tasu arvestada, on pankrotihaldur esitanud kohtule tasu arvestuse tunnitasu määraga. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 10 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot. Tasu ülesannete täitmise eest on seega 960 eurot, sh käibemaks. Arvestades, et pankrotipesas on hetkeseisuga 884,50 eurot, siis taotleb pankrotihaldur, et kohus mõistaks pankrotivarast välja pankrotihalduri tasu summas 884,50 eurot, sh käibemaks 147,42 eurot. Kohus leiab, et arvestades pankrotihaldur Mart Sikuti töö mahtu ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 884,50 eurot, sh käibemaks 147,42 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel pankrotivarast välja mõista OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele jätab pankrotihaldur pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 96 eurot pankrotihalduri enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 9