ja § 349 järgi ja karistamises liitkaristusena rahalise karistusega 180 päevamäära, s.o 1800 eurot,
lg 1 alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks 174 päevamäära, s.o 1740 eurot, millest
lg 1 ja lg 2 alusel koheselt ära kandmisele 30 päevamäära, s.o 300 eurot Täiteasi nr 171/2017/508 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja sissenõudjana Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Avaldaja esindaja Maksu- ja Tolliameti volitatud esindajana võlamenetluse talituse võlamenetleja Tiina Voogla (e-post: tiina.voogla@emta.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna Kristo Kiis (isikukood: 39608056019, elukoht: xxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; epost: xxxxxxx.xxxx@xxxxxxxx.xxx; telefon xxxxxxxx) Janek Pool Kohtutäitur RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (
) § 69, 70, kohus määras:
alusel Kristo Kiisile mõistetud tasumata rahaline karistus 30 päevamäära vangistusega 10 (kümme) päeva; 2.2 jätta vangistus 10 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 10 (kümme) tundi; 2.3 määrata Kristo Kiisile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4
lg 4 alusel peab Kristo Kiis üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot.
järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära, s.o 600 eurot.
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning Kristo Kiisile mõista liitkaristuseks 180 päevamäära, s.o 1800 eurot.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva (16.06.2016-17.06.2016), s.o 6 päevamäära, s.o 60 eurot, karistusaja hulka ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 174 päevamäära, s.o 1740.00 eurot.
lg 1 ja lg 2 alusel Kristo Kiisale mõistetud rahalisest karistusest (1740 eurot) kuulus koheselt ära kandmisele 30 päevamäära, s.o 300.00 eurot, mis tuli tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul.
lg 1-3 alusel Kristo Kiisile mõistetud rahalisest karistusest (1740 eurot) ei pöörata täitmisele rahaline karistus 144 päevamäära, s.o 1440.00 eurot, kui Kristo Kiis ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsus jõustus 10.02.
lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt
Harju Maakohtu 25.01.2017 otsuse kohaselt oli Kristo Kiis kohustatud tasuma rahalise karistuse 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu Kristo Kiis ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 04.04.2017. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 30 päevamäära 300 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. Kristo Kiisile mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 30 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 10 päeva vangistust.
Kristo Kiis andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus
alusel ja
lg 1 kohaselt võimalikuks 3 asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 10 tundi (s.o 30 päevamäära : 3 = 10 päeva vangistust = 10 tundi üldkasulikku tööd).
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Kristo Kiisile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab Kristo Kiis järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.