← Eesti

2-21-445/15

Obsah (13)§ 153§ 162§ 175§ 173§ 164§ 171§ 161§ 146§ 65§ 158§ 165§ 170§ 172

Tsiviilasi nr 2-21-445 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-445 Tsiviilasi Rxxxxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja 1. 2. 3. 4. 5. Plus

Plus Capital AS (rk 11919806) Kohtutäitur Ivi Kalmet OK Incure OÜ (rk 11542046) Eesti Energia AS (rk 10421629) Telia Eesti AS Saamata nõue € Jaotise % 19 482,34 843 55,17% 2,39% 2 200,90 6,23% 966,4 226,56 2,74% 0,64% Andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks EE082200221053320710 Viitenumber: 24822727 EE501010010124155015 EE452200221066697508 Viitenumber: 65887900084543906 EE081010002059413005 Viitenumber: 50362327523 EE021010052037412007 1 6. (rk 10234957) Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) 11 595,94 Kokku: 35 315,14 32,84% 100,00 Viitenumber: 99110000466639 Saaja: Julianus Inkasso OÜ EE147700771000526428 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Rxxxxx Pxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

  1. Vabastada Margo kohustustest. Normann Rxxxxx Pxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri
  2. Määrata pankrotihaldur Margo Normanni tasuks Rxxxxx Pxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 1188 eurot, sh käibemaks 198 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid.
  3. Pankrotihalduri tasu 54,79 eurot, sh käibemaks 9,13 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
  4. Anda Rxxxxx Pxxxxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1133,21 eurot, sh käibemaks 188,87 eurot.
  5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Margo Normanni pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 1133,21 eurot, sh käibemaks, OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid (registrikood 10596790) arvelduskontole nr EE
  6. Algatada Rxxxxx Pxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Jätta Rxxxxx Pxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Rxxxxx Pxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  2. Rxxxxx Pxxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Rxxxxx Pxxxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Rxxxxx Pxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Rxxxxx Pxxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. jaanuaril). Esimene väljamkse teha 10.01.2023, järgnev 10.01.2023 jne.
  4. Kohustada Rxxxxx Pxxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 01.08.2022, järgnev 01.02.2023 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

  1. jaanuaril) võlausaldajatele väljamakseid. 2
  2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise 3 menetluse algatamise vastu esitas

§ 161lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxxx Pxxxxx esitas 12.01.

  1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 17.03.
  2. a määrusega välja Rxxxxx Pxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.04.
  3. a. 26.08.
  4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 23.09.
  5. a määrusega. 13.12.
  6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub:
  7. lõpetada Rxxxxx Pxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, tel xxxxxxxx, e-postxxxxxxxx@gmail.com) pankrotimenetlus;
  8. pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada Margo Normann pankrotihalduri kohustustest Rxxxxx Pxxxxxx pankrotimenetluses;
  9. määrata pankrotihalduri Margo Normann’i tasuks 1 188 € (sh käibemaks);
  10. mõista välja pankrotihalduri tasu 54,79 € pankrotivarast;
  11. hüvitada pankrotihalduri tasu 1 133,21 € riigi vahenditest ning määrata halduri tasu maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr EE
  12. algatada Rxxxxx Pxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Rxxxxx Pxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on avaldanud 15.12.

  1. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 05.01.
  2. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
  3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku kontol rahalisi vahendeid ei olnud. Võlgniku sissetulekuteks on pankrotimenetluse jooksul olnud töötasu keskmiselt 325 € kuus ja töövõimetoetus keskmiselt 452 € kuus. Arvestades täitemenetluse seadustikust tulenevaid piiranguid sissetulekutele sissenõude pööramisel ja et võlgniku ülalpidamisel on 1 alaealine laps, ei ole võimalik teha võlgniku sissetulekutelt kinnipidamisi pankrotivarasse. Võlgniku nimel on sõiduk BMW, esmane registreerimine 01.01.1992, reg nr xxxxxx, sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni aprill 2011) ja liikluskindlustus, registrikanne on peatatud 01.10.2014, võlgniku sõnul on sõidukist alles ainult numbrimärgid, väärtus puudub. Pankrotipessa on laekunud kohtutäitur O. Kutšmei poolt täitemenetluses võlgnikult kinni peetud ja 10.03.2021 täituri ametikontole laekunud raha 54,79 €. R. Pxxxxx on pankrotihaldurit teavitanud, et Narva notar Sergei Nikonovi menetluses on xxxxxxxxxx. aastal surnud Axxxxxxxxx Pxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx. aastal) ja xxxxxxxxxx.aastal surnud Mxxxxxx Pxxxxx (sündinud 2xxxxxxxxx. aastal) pärimisasjad. Nimetatud pärimisasjades kuulub R. Pxxxxxxkui pärandajate esimese järjekorra seadusjärgne pärija Axxxxxxxxx Pxxxxxx ja Mxxxxxx Pxxxxxx vara pärima õigustatud isikute hulka. Pärandajad 4 olid RxxxxxxPxxxxxx vanaema ja vanaisa. Lisaks R. Pxxxxxxxx on teada veel vähemalt kaks pärijat. R. Pxxxxxx sõnul on kinnisvaraks kinnistu xxxxxxVirumaal. Notar Sergei Nikonovi büroost saadud andmeil ei ole pärimistunnistust veel väljastatud. Notari poolt on tehtud õigusabi taotlus Venemaa Föderatsioonile Justiitsministeeriumi kaudu pärandajatega sugulust tõendavate dokumentide saamiseks. Praeguse seisuga ei ole vastust saadud. Notar väljastab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Kui kohustustest vabastamise menetluse jooksul pärimistunnistus välja antakse, on Rxxxxx Pxxxxxxx pankrotiseaduse § 173 lõikest 6 tulenev alt kohustus pärimise teel saadu väärtusest pool usaldusisikule üle anda. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162

lg 2 p 2) 1) Pankrotimenetluses

§ 146lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei esine.

2)

§ 146

lg p 4 alusel kuuluvad välja maksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.

§ 65

lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lõike 112 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevaid toimingud: teabenõuete koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste 2 tund • kindlakstegemiseks; võlausaldajate väljaselgitamine, teavitamine pankrotist ja nõudeavalduse esitamise kohustusest; kohtutäituritele teadete saatmine koos täitemenetluse lõpetamisega taotlusega • suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe 2 tundi andmine pankroti- ja kohustustustest vabastamise menetluse toimumise põhimõtete kohta, nõusoleku võtmine usaldusisiku kohustuste täimiseks, pangakonto kasutamistingimuste selgitamine, panga ja võlgniku vahelise suhtlemise korraldamine, pangakonto kasutajaõiguste ümbervormistamine SEB Pank AS-s • Suhtlemine notar Sergei Nikonov’iga seoses Rxxxxx Pxxxxxx 1 tund vanavanemate pärimismenetlusega • pankrotihalduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 1 tund 30 min • võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, 1 tund protokolli koostamine • nõuete registreerimine, nõudeavalduste materjalidega tutvumine, 4 tundi nõuete põhjendatuse ja tähtaegsuse kontrollimine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks saatmine, AT teate koostamine • lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 30 min • aruande ja ettepaneku koostamine menetluse lõpetamiseks 2 tundi 5 raugemisega • halduri toimiku koostamine 1 tund Kokku 15 tundi Pankrotihaldur palub ülesannete täitmise eest 15 tunni (30 pooltunni) ulatuses määrata tasuks 990 € (28 pooltundi*33€), millele lisandub käibemaks 198 €, kokku tasu 1 188 €. Pankrotihalduri tasu 54,79 € ulatuses on võimalik maksta kohtutäiturilt tagasimaksena pankrotipessa laekunud raha arvelt. Ülejäänud summa 1 133,21 € ulatuses taotleb haldur määrata tasu hüvitamine riigi vahenditest, kuna võlgnikul ei ole vara, millest väljamakseid teha. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Jaotisi ei ole võimalik Rxxxxx Pxxxxxx pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Pandiesemeid ei olnud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) Müümata pankrotivara ei ole.

Tulevikus on võimalik, et võlgnikule väljastatakse pärimistunnistus vanavanemate pärandvara pärimise kohta (vt p I) ja juhul kui pärandvaraks olev kinnistu müüakse, laekub ka võlgnikule raha. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) Jrk nr 1.

  1. Võlausaldaja nimi ning registrivõi isikukood Võlausaldaja Võlausaldaja Väljamakse Saamata tunnustatud nõude jaotis % nõue € nõude suurus € PlusPlus Capital AS

(11919806)19 482,34 55,17% 0,00 19 482,34 Kohtutäitur Ivi Kalmet 843 2,39% 0,00 843 OK Incure OÜ
(11542046)2 200,90 6,23% 0,00 2 200,90 Eesti Energia AS
(10421629)966,4 2,74% 0,00 966,4 Telia Eesti AS
(10234957)226,56 0,64% 0,00 226,56 Aktiva Finants OÜ
(10746479)11 595,94 32,84% 0,00 11 595,94 KOKKU 35 315,14 € 100,00% 0,00 35 315,14 € 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Kulutusi ei ole.

10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Rxxxxx Pxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei kaalunud laene võttes tekkida võivaid majandusriske ning ei hinnanud piisavalt oma majanduslikke võimalusi võetud laenude tagasimaksete teostamiseks. Võlad hakkasid 6 „lumepallina“ kasvama, sest juba võetud laene refinantseeris ta uute laenudega. Lisaks on võlgniku tervis sedavõrd halvenenud, et tal on 100% puuduv töövõime ja täiskoormusega ei saa töötada. Sellest hoolimata on tal olemas töökoht xxxxxxxxxx Eesti OÜ-s, kus ta töötab nii, kuidas tervis võimaldab. R. Pxxxxxx ülalpidamisel on 1 alaealine laps. 11. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid Rxxxxx Pxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib kohus kohustada võlgnikku Rxxxxx Pxxxxxx täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on võlgnikule selgitanud usaldusisiku kohustusi. Samuti on R. Pxxxxx andnud kinnituse, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma

seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxxxx Pxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Margo Normanni pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 12.01.2021. a esitas võlgnik Rxxxxx Pxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.04.2021.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Rxxxxx Pxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

7 Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Rxxxxx Pxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 02.02.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlausaldajad OK Incure OÜ, kohtutäitur Ivi Kalmet, PlusPlus Capital AS ja Telia Eesti AS on pankrotihaldurile esitanud nõusoleku, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et kuna kohtule on esitatud võlgniku nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks, kus ta on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Rxxxxx Pxxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Rxxxxx Pxxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Rxxxxx Pxxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. Võlgnikul on õige teadmine kohustustest vabastamise menetluse sisust ja tema enda kohustusest selles. Praegu võlgnik ei tööta, kuid ta loodab õige pea siiski töö leida.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
(3)Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. 8
(4)Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil Rxxxxx Pxxxxx täidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Rxxxxx Pxxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Rxxxxx Pxxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Rxxxxx Pxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

(6)kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 01.08.
  1. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta
  2. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Rxxxxx Pxxxxxx tööandjale) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (Rxxxxx Pxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja 9 pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot, kokku 1188 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 15 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 30 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1133,21 eurot, sh käibemaks 188,87 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 15 töötunni puhul on: 15 h × 66 eurot ehk kokku 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1188 eurot, sh käibemaks 198 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Rxxxxx Pxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1133,21 eurot, sh käibemaks 188,87 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Pankrotihalduri tasust 54,79 eurot, sh käibemaks 9,13 eurot, tasuda pankrotivarast. 10 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.