← Eesti

2-20-7068/21

Obsah (6)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 12. jaanuar 2022.a, Ta

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on V Š ja kostja sõlminud 10.04.2008.a laenulepingu, millise punktide 1 ja 2 järgi annab V Š kostjale laenu 5000 USD tagastamise tähtajaga kuni 01.01.2009.a. Sama lepingu piunkt 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et igakuine intress on 2,0 % (24% aastas) ning tasutakse igakuiselt (t/l 5, 6).
  2. Vaidlust ei ole, et V Š suri xxx.a ning tema pärijateks on pooles (1/2) suuruses mõttelises osas hagejad (t/l 7-9).
  3. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejatel on õigus nõuda kostjalt laenulepingu alusel kohustuse täitmist. Hagejad on seisukohal, et kostjale on antud laenu, mille viimane on jätnud tagastamata. Kostja väidetel tulnuks nõue tema vastu maksma panna mitte hiljem, kui 01.01.2012.a. Kostja on seisukohal, et nõue on aegunud ning tuleb jätta seetõttu rahuldamata.
  4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
  5. Riigikohus on 24.11.2011.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-109-11 p. 11 asunud seisukohale, et laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
  6. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. 10.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud oma 22.05.2020.a kohtumääruses

(21).
  1. Kuivõrd kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas käesoleval juhtumil esineb alus aegumise kohaldamiseks.
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
  3. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi kaheksanda lõike järgi, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.
  4. Antud juhul saabus tähtpäev 01.01.2009.a (t/l 6), mis on riigipüha ning sellest tulenevalt saabus laenu tagastamise tähtpäev riigipühale järgneval esimesel tööpäeval, s.o 02.01.2009.a (reede) ning tähtaeg möödus 02.01.2009.a kell 24:
  6. Kuna laenu tagastamise tähtpäev saabus 02.01.2009, muutus kostja kohustus TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 03.01.2009.a. Seega algas nõude aegumistähtaeg 03.01.2009.a ning kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 2 lõppes 03.01.2012.a. Hagi esitati kohtule 14.05.2020.a (t/l 1).
  7. Kohtu ette ei ole antud juhul toodud aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtule on esitatud üksnes 23.07.2019.a hageja kiri kostjale, millises palutakse võlgnetav summa tasuda hiljemalt 02.08.2019.a (t/l 10).
  8. Hagejad tuginevad oma nõudes TsÜS § 146 lg 4, millise kohaselt on aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikub kohustust tahtlikult (t/l 33-34). Kostja väidetel on ka see tähtaeg möödas. Samuti ei ole kostja midagi tahlikult rikkunud (t/l 50).
  9. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et ka kümne aastane tähtaeg on antud juhul möödunud, kuivõrd hagi esitati kohtule 14.05.2020.a (t/l 1). Kohustuse täitmist nõuti alles 23.07.2019.a (t/l 10).
  10. Lisaks ei nõustu kohus hagejatega selles, et antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 4, kuivõrd kostja on laenulepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et hagejad pole käesoleval juhul tõendanud kostja kohustuse tahtlikku rikkumist. Ainuüksi hagejate viide Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 ei tõenda kostja väidetavat tahtlust kohustuse rikkumisel.
  11. Kohus on seisukohal, et heade kommete vastaseks ei saa pidada asjaolu, et kostja oma kohustust ei täitnud. Ka Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-79-09 asunud seisukohale, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd hagejad ei ole esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks teha järeldust, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt.
  12. Kuivõrd nõue muutus sissenõutavaks 03.01.2009.a ning see esitati kohtule 14.05.2020.a. (t/l 1), siis tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist ning jätta sellest tulenevalt hagejate hagi rahuldamata.
  13. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi kostjalt 4400 euro väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd hagejate põhinõue on aegunud ning jääb rahuldamata, siis jäävad rahuldamata ka hagejate kõrvalnõuded intressi 4400 euro ja viivise 3830,70 euro väljamõistmiseks kooskõlas TsÜS §
  15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 24.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12 630,70 eurot.

Menetluskulude jaotamine 25.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetlusosaliste kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Kostja palub hagejatelt välja mõista esindajakulu menetluskulude nimekirja alusel summas 480 eurot (t/l 63). Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine hagiavaldusele 07.07.2020.a kokku kolm tundi summas 360 eurot ning 14.12.2021.a kohtuistungil esindaja osalemise tasu arvestusega 120 eurot tund.
  2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Hagejad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et vandeadvokaadi tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
  3. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu neli tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud kostja esindajakulu kokku summas 480 eurot (4 tundi x 120 eurot).
  4. Sellest tulenevalt tuleb hagejatelt võrdsetes osades välja mõista kostja kasuks esindajakulu summas 480 eurot, vastavalt 240 eurot O Šalt ja 240 eurot A Šilt.
  5. Hagejate kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.