alusel ettepaneku määrata deposiidimakse tegemine pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri ettepanek on: 1) Juhul kui deposiidimakse tasutakse, kuulutada välja võlgniku pankrot, nimetada pankrotihaldur, kohustada võlgniku juhatuse liikmeid andma võlgniku vanne. 2) Kui deposiidimakset ei tasuta, siis
Kohus määrusega 29.11.2021 määras tähtaja võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2000 euro tasumise kohtu deposiidikontole. Määratud tähtajaks laekumisi ei olnud. Kohus kirjaga 05.01.2022 teavitas suurimat võlausaldajat PRIA-t esitatud pankrotiavaldusest ja võimalusest tasuda kohtu deposiidikontole nõutud summa pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Võlausaldaja PRIA vastas kohtule 12.02.2022, et juhtudel, kui võlausaldaja ei näe pankrotimenetlusel perspektiivi (võlgnikul vara puudub), siis ei ole otstarbekas asutuse rahalisi vahendeid kasutada. Ka juhul, kui võlgniku pankrot lõpeb raugemisega, on võlausaldajal võimalik esitada vastavad materjalid (toetuse tagasinõude otsus, kohtumäärus pankroti raugemise kohta) Euroopa Komisjonile kui toetusrahade kaasfinantseerijale. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid, on seisukohal, et võlgnik Müüri ST OÜ on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5
lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhtumil on võlgnik esitanud pankrotiavalduse, milles teatab, et tal puudub vara, mille arvel võlausaldaja nõuet täita ja et ta on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik märgib, et tal on kohustusi summas 30 761,18 eurot, varaks on raha kassas ja arveldusarvel kokku summas 493,06 eurot. Sama proportsiooni vara ja kohustuste vahel on tuvastanud ka ajutine pankrotihaldur. Seega ületavad võlgniku kohustused enam kui 62-kordselt tema vara väärtuse. Võlgnikettevõte ei tegutse, tegevuse taastamine sellises majanduslikus olukorras ei ole võimalik ja seega on ta maksejõuetu. Võlgnik ei ole tõendanud võlausaldaja ees, et ta on temale välja makstud toetussumma kasutanud sihipäraselt ja ettenähtud otstarbel (vt PRIA otsus 13.07.2021 toetussumma 30 000 eurot tagasinõudmise kohta ja summa 10 000 eurot välja maksmata jätmise kohta tl.4-7). Võlgnik ei ole toetussumma tagasinõudmise otsust ka vaidlustanud. Seega puudub vaidlus selle üle, et võlausaldaja PRIA nõue 30 000 euro tagasi maksmise kohta on tõendatud. Samas ei nõustu kohus võlgniku esitatud põhjustega tema maksejõuetuse kohta. Võlgniku maksejõuetuse tegelikuks põhjuseks on asjaolu, et PRIA poolt eraldatud noore taluniku toetuse arvel ei ole loodud/rajatud võlgnikule kuuluvat omandit, vaid saadud toetusraha on osaliselt paigutatud võlgnikule mittekuuluvasse kinnisvarasse (kinnistu registriosa nr. 1742640). See kinnisvara kuulub võlgniku lähikondsetele. Osaliselt on saadud toetusraha kasutatud teadmata eesmärgil, kuid mitte otstarbeks, milleks see on välja makstud (seenekasvatushoone ehitamine). Puuduvad andmed, et võlgnik oleks üldse tegelenud toetuse saamise tingimuseks oleva tegevusega- põllumajandustootmisega. Võlgnik, sõlmides 10.10.2016.a maa tasuta kasutusse andmise lepingu (tl.39-40) maaomanikega Txxxx Axxxxxx ja Hxxxx Txxxx maatüki asukohaga xxxxxxxxxxx küla xxxxxxxx vald, suurusega 2 ha kasutusse saamise kohta, on teinud tehingu, millega leppis kokku kinnistule ehitatava hoone minekus maaomanike omandisse. VÕS § 54 lg.1 järgi kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sõlmitud lepingust ei tulene võlgnikettevõttele ühtki garantiid ega kokkulepet omandiõiguse säilimise tagamiseks võõrale maale püstitatavale ehitisele. Tegemist on tehinguga võlgniku ja tema lähikondsete vahel, millega on rikastatud lähikondseid. Sellist tehingut tehes on võlgniku juhatuse liige rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, ei ole täitnud ärilise kaalutluse reeglit, mille hulgas on tingimus, et juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud. Võlausaldaja poolt välja makstud (ja hiljem tagasi nõutud) toetussumma kasutamise kohta võlgniku huvides puuduvad andmed. Võlgniku juhatuse liikme sellekohane väide seletuskirjas maksejõuetuse põhjuste kohta ei vasta tegelikkusele. Kohus toob siinkohal üksnes ühe näite: võlausaldaja viis võlgnikule püstitatava ehitise juures läbi kohapealse kontrolli 17.02.2021.a. Konstateeriti, et hoonest olid püsti seinad, puudusid katus, fermid, arvetel olevad elektrimaterjalid, lambid, pistikud. Samas esitas võlgnik oma kulutuse tõendamiseks arveid, mille hulgas ostudena harjaplekk, viiluplekk, räästaplekk. Tegemist on materjalidega, mida kasutatakse hoone katuse ehitamisel. Olukorras, kus hoonel puudus katus, ei saa rääkida selliste materjalide kasutamisest võlgnikule kuuluvas hoones. Ka ei ole selliseid materjale võlgnik kajastanud temale kuuluva vara hulgas. Võlgnik ei ole temale kuuluva varana raamatupidamisdokumentides üldse kajastanud nõuet kinnistu omaniku vastu. Sellisena on võlgniku juhatuse liige rikkunud lojaalsuskohustust, mille kohaselt peab ta oma tegevuses järgima üksnes äriühingu huve ja vältima huvide konflikti isiklike huvidega. 6 Kirjeldatud rikkumiste näol on tegemist raske juhtimisveaga
Võlgnik Müüri ST OÜ on maksejõuetu, tema pankrot tuleks välja kuulutada
Võlgnikul on vara 491,06 euro väärtuses. Seega puudub võlgnikul reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama. Suurim võlausaldaja on oma seisukohta põhistanud asjakohaselt. Võlausaldajal on õigus esitada oma nõue võlgniku juhtorgani liikme vastu, kes on oma kohustusi rikkunud, ka ÄS § 187 lg.2 alusel. Pankrotiseaduse § 29 sätestab:
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg.3 sätestab: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest 7 alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur esitas 26.11.2021. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ehkki justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg.1 järgi hüvitatakse riigi vahenditest tasu 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunnis, piirab seda
Ajutine haldur palus- kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest- kohtul määrata temale tasu 16,5 töötunni eest summas 584 eurot, sellele lisandub käibemaks 116,80 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 700,80 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses, s.h. kulunud aeg põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 66 eurot ühe töötunni eest, mis jääb
lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse, kuid on juba eelnevalt määratud justiitsministri määrusega. Kohtu hinnangul on aruandes esitatud ajakulu põhjendatud. Kuna riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamisele on seatud piirangud
§-s 23 lg.-s 4, lähtub kohus neist piirmääradest. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 584 eurot, sellele lisandub käibemaks
3,
lg.11 järgi.
lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Saneerimismenetluse on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu 584 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 116,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.