Obsah (8)

§ 170§ 64§ 321§ 217§ 329§ 330§ 331§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3860 Tsiviilasi V A hagi K Ne

§ 170

lg 3 alusel soovib hageja nende menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist kostjalt. Hagimenetluse kulud on 2021 eurot, millest 1696 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 325 eurot kulud riigilõivule.

1. 28.12.2020 esitas hageja ise täiendavad seisukohad koos uute tõenditega. Hageja leidis, et tal on õigus esitada uusi seisukohti, kuna talle ei olnud nähtavaks tehtud e-toimikut. Kostja küll vabandas, kuid see vabandus ei olnud siiras ja kostja jätkas hageja maine rikkumist. Hageja kirjutas 18.08.2020 Postimehes arvamusloo „Riigihangete komisjonides on korruptsioonioht“, tuues välja kitsaskohti süsteemis. Kostja kirjutas loole kommentaari: „Jääb sama mulje – siis kui Aa aastaid mõnusalt EAS hangete rahavoogu nautis ei tulnud ühtegi artiklit korruptsiooni teemal, kui aga hankeid enam ei saanud tulid artiklid ja kohtuskäimisedki“. Kostja ei kahetse midagi, vaid jätkab süstemaatiliselt hageja maine rikkumist. Kostja käitumine on provokatiivne, sest ta aimas, et hageja kommentaare vaatab.
2. Hageja ei ole „mõnusalt nautinud hangete rahavooge“. Riigihangete täitmine on vastutusrikas töö. Kostja teab, et hageja kahtlused ei olnud alusetud. Kostja oli enda sõnul teema aktiivne jälgija ja teadis, et uuriv ajakirjandus kajastas kahtlaste hangete teemat ega ei teeks seda ilma tõsiste tõenditeta. Kostja enda esitatud tõendis „Lisa 2, 2017 kaotatud hange“ on kirjas, et hageja etteheited ei olnud alusetud.
3. Kostja käitumine on vastuoluline. Kostja palus kommentaarid kustutada, sest need ei järginud head tava, kuid samas õigustab iga kommentaari ja üritab luua hagejast negatiivset pilti. Siira kahetsuse korral oleks kostja öelnud, et on aru saanud, et hageja nimetamine „tibinaks“ ja „reeturiks“ oli vale. Hagejal on kaks magistrikraadi, teine neist välismaalt. Mõlema kooli kõrvalt käis hageja töö. Hageja lõi üksi oma ettevõtte 20 aastat tagasi, tegi 12 tunniseid tööpäevi, lõi töökohad neljale inimesele. Kogu sissetulek teeniti reaalse tööga. Ministri nõunik oli hageja 5 kuud ja tasu oli 1002 eurot kuus ehk alla Eesti keskmise. Hageja läks erasektorist avalikku sektorisse missioonitundest, kaotades sissetulekus. Kostja väljendid olid alandavad.
4. Kostja ei tunne hagejat ning usutav ei ole, et kommentaare kirjutades teadis kostja hageja kohta 5 kuni 10 aastat tagasi meedias ilmunut. Kostja otsis kohtuvaidluse tõttu Internetist tagantjärgi kõike, kus hagejat mainiti, püüdes leida midagi negatiivset. Internetis on olemas xxx kodulehekülg xxx kus on märgitud hageja tehtud tööd. Rubriigis „Kogemus“ on üle 30 eduka projekti, rubriigis „Tunnustused“ on näha 14 erialast auhinda. AOC võitis suhtekorraldusmaailma Oscari. AOC võitis Baltic PR Awards parima sotsiaalkampaania auhinna ja kogu konkurssi Grand Prix. AOC on Äripäeva Gasell TOP firma. AOC sponsoreeritud projekt EV100 sünnipäevakutse (kingitus Eestile) on kajastatud vähemalt 20 korral. Palju kajastusi on seotud hageja heategevusprojektidega xxx raames. Hagejalt kui valdkonna asjatundjalt on palutud korduvalt kommentaare, ka venekeelses ja Soome meedias. Laimav on kostja väide, et hagejat on kajastatud vaid läbi konfliktide.
5. Alusetud on kostja põhistused hageja „reeturiks“ nimetamisel. Ministeerium probleemi ei näinud. Leiti, et pikk vaidlus ei tohi segada karjäärivalikuid. Keegi ei seadnud kahtluse alla Eesti kohtute sõltumatust. Kostja selgitused ei õigusta hageja au teotamist. Kosja tegi postitusi vähemalt neljal erineval korral ja viienda menetluse ajal. Seega on tegevus maine kahjustamiseks sihipärane, mitte juhuslik ja ühekordne. Kuna kostja väitis, et ta oli enne kommentaaride avaldamist uurinud hageja kohta teavet Internetist, oli ta teadlik, et nimetab xxx aastast naist „tibinaks“ ja 20 aastat ettevõtet vedanud inimest kellekski, kes pole seni reaalset tööd teinud. Kostja avaldas teadlikult vale infot, et alandada hageja väärikust. Ei ole ustav, et kostja leidis Internetist hageja kohta nii vanu asju, mida hageja isegi ei mäleta, aga ei näinud midagi positiivset ega neutraalset, isegi mitte xxx kodulehte. 8
6. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et menetlusdokumendi koostamisele eelnenud toimingud peavad sisalduma menetlusdokumendi koostamise ajakulus. Hageja leidis, et esmase menetlusdokumendi koostamisele eelnevad kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad. Kulud on ülepaisutatud. Kostja esindajal sai vastuse koostamiseks mõistlikult aega kuluda vaid kolm tundi. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja käitumine ei ole õigusvastane. Kostja ei ole hageja au teotanud. Hagejale ei ole kahju tekkinud ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei oleks põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja pidas võimalikuks kompromissi, kui hageja loobub hagist ja hüvitab kostja menetluskulud. Hageja esindaja on saatnud kostjale nõudekirja, milles asus bravuurikalt ja provotseerivalt kostjat ründama. Sellegipoolest vabandas kostja hageja ees ja palus kõnealused kommentaarid uudisteportaalist eemaldada. Hageja rünnakust jäi mulje, et talle ei ole tegelikkuses kahju tekkinud, sest tema kirjast ei nähtunud siirast kurbust või haavata saamist, vaid pigem soovi emotsioone paisutada ja tüli õhutada. Kostja hinnangul ei aktsepteeri hageja hagiavalduses isikute põhiõigust sõnavabadusele.
8. Kostja pidas alusetuks hageja väidet, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on kostja avaldatust teinud kaugeleulatuvaid järeldusi. Kostja avaldatu tõesust kontrollida ei ole võimalik, kuivõrd puuduvad objektiivsed skaalad. Kostja avaldas väärtushinnanguid. Vaidlus taandub sellele, kas kostja avaldatud väärtushinnangud olid ebakohased ja hageja au teotavad. Hinnata tuleb ka hageja enda läitumist ehk tegevust, mis ajendas inimesi tema tegevust meedias kajastama ning hinnanguid andma.
9. Kostja avaldatu ei olnud ebakohane, sest kostja väärtusotsustusel oli olemas üldine faktiline baas, millest ta järeldused tegi. Kostja ei ole hageja au teotanud. Ebakohasteks saab pidada väärtushinnanguid ehk väärtusotsustusi, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja ei ole selliselt oma mõtteid avaldanud. Kostja avaldas kommentaarid ajaleheartiklite all, mis käsitlesid teemat, kus oli lahvatanud laiem diskussioon. Hageja tegevus ei jätnud inimesi ükskõikseteks ja riivas ilmselt paljude õiglustunnet. Kostja kommentaarid ei soosinud küll hageja tegevust ja ministeeriumis toimunut, kuid kostja jäi viisakuse piiridesse, olles kõnealust teemat meedias mitme kuu jooksul jälginud ning avaldades selle pinnalt pelgalt arvamust, seadmata sihiks kellegi kahjustamise.
10. Meedia avaldas mai lõpus, et suhtekorraldajast hagejast saab K K nõunik. Märkimist vääris artiklis ära see, et hageja oli vaidlustanud EAS hanke. Kuna EAS kuulus K K haldusalasse, ei ole seejuures väheoluline, et kostjale teadaolevalt algasid hageja sõnavõtud korruptsiooniteemadel pärast seda, kui ta oli jäänud ilma suhtekorralduslepingust EAS-iga. Alles
11. augustil avaldati meedias, et hageja kaotas kohtuvaidlused.
12. augustil, kui kostja kohtuvaidlusi kommenteeris, ei olnud need veel lõppenud. Mis puudutab hageja reklaamivajadust, mille kommenteerimist hageja kostjale ette heidab, on hageja ise meedias avaldanud, et enda tasuta reklaamimiseks tuleb meedias sõna võtta ja diskussiooni tekitada. Kostja avaldatud ei ole midagi taunitavat.
13. Hageja ettevõtte käibe enamuse moodustas 10 aastat EAS-lt saadav raha, kuid paraku hageja kaotas kohtus vaidluse EAS-iga, mistõttu kaotas enamuse oma senisest käibest. Seetõttu ei ole ebakohane kostja kommentaar. Kaugeleulatuvad on hageja järeldused sõna „tibin“ kasutamise osas, kuivõrd see sõna tähendab efektset, silmahakkavat tüdrukut või noort naist.
14. Sügisel lahvatas skandaal selle üle, et hageja oli teravalt väljendanud ennast EAS juhtkonna suhtes, mida ei peetud õigeks, kuna hageja ise samal ajal EAS-ga kohtus käis. K K oli hageja väljaütlemistest väidetavalt teada saanud aga alles erikomisjoni raportist ning see saigi hageja 9 töölt lahkumise põhjuseks. Lisaks avaldas hageja ise meedias, et tema sooviks oli, et minister K lööks riigihangete valdkonnas oma allasutustes korra majja, sh EAS-s, kellega hageja kohtus vaidles. Kostja hinnangul ei olnud selline tegevus eetiline ja seda sai pidada reeturlikuks käitumiseks, sh oli ametipositsioon hagejale soodne oma erahuvide kaitsmiseks. Samuti ei pea kostja õigeks poliitiliste skandaalide korral avalikku üksteise mustamist, mis kogumis jätabki ajakirjanduse jälgijatele mulje, et süü on mõlemal osapoolel. Väljendist „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ on saanudki poliitikas toimuvat kõige paremini iseloomustav fraas, mida ajakirjanduses kasutatakse. Seetõttu ei saa kostja kommentaare pidada ebakohasteks. Samuti ei ole väär kostja avaldatu, et Internetis hageja nime sisestades annab otsingumootor vasteks erinevaid eelnevaid konflikte, sh mittepoliitilisi, nt xxx kaubamaja ja xxx.
15. Eeltoodu pinnalt kogumis väljendas kostja arvamust hageja tegevuse suhtes, soovimata seejuures rünnata hageja isikut või teda kahjustada. Kostja avaldatu ei anna hagejale seaduslikku kaitset hagejale soovitud viisil. PS § 17 normi kaitse alt jääb välja objektiivne heas usus tehtud kriitika, sh siis, kui selles on kasutatud teravat sõnastust. Hageja eksib, kui leiab, et negatiivset konnotatsiooni kandvad väärtushinnangud tähendavad automaatselt au teotamist. Kostja seadis kahtluse alla hageja emotsioonidetektori pinnalt tehtud järeldused, kuna emotsioonidetektor ei ole hindamiseks autentne. Selle kohaselt on negatiivsed ka sellised sõnad nagu „suhtekorraldaja“, „rõõm“ ja „õnnelik“.
16. Kostjal ei olnud eesmärki hageja mainet kahjustada, vaid ta väljendas pahameelt toimuva üle. Au teotamise tunnuseks on sihipärane soov kellegi mainet oluliselt kahjustada. Mitte igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, vaid teotamine on tugevam rünne. Hageja peab end ise hagiavalduses avalikkuse ees tuntud isikuks, kes peab arvestama, et avalikkuse ees tuntust omades väärivad temaga seotud teemad ühiskondlikku tähendust ja selle võrra rohkem tähelepanu, sh võimalikku negatiivset kriitikat. Seetõttu peab hagejal olema parem taluvuslävi. Kostja tegevus jäi seaduse piiridesse, sest tema väljenduslaad ei olnud vulgaarne ega alandav. Kostja avaldatu on kaitstud väljendusvabadusega ka siis, kui avaldatu hagejale ei meeldi.
17. Hageja väited selle kohta, milles seisnes talle tekkinud mittevaraline kahju, on paljasõnalised. Alusetu on hageja väide, et lasteaed ei julge enam temaga koostööd teha, sest kostjale teadaolevalt ei ole hageja kunagi lasteaias töötanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks edukas ettevõtja, kelle karjäär kahjustada sai. Kui hageja oleks tõepoolest hinnatud spetsialist, ei saaks tema karjääri lõppemist tingida subjektiivsed arvamused meedia kommentaariumides.
18. Kui kohtu hinnangul oli kostja käitumine õigusvastane ja hageja au teotav, ei ole hageja soovitud hüvitise suurus põhjendatud. Mitte igasugune valu või kannatus ei tähenda moraalset kahju, vaid valu või kannatus peab esinema teatud intensiivsusega, st rikkumise raskus peab valuraha maksmist õigustama. Kostja, kasutades oma õigust sõnavabadusele, avaldas kõnealused kommentaarid, osaledes tekkinud ühiskondlikus diskussioonis. Seejuures ei olnud kostja eesmärgiks hageja solvamine või haavamine, vaid enda seisukoha avaldamine päevakajalise teema osas. Teiseks palus kostja kommentaarid eemaldada vaatamata sellele, et hageja oli kostjat rünnanud tema ametialast tegevust halvustades. Kostja ametialase tuntuse kritiseerimisel ei kumanud, et ta soovis kahjunõuet esitada haavumise tõttu. Samuti vabandas kostja hageja ees.
19. Arvestades kostja käitumist pärast nõudekirja saamist, ei oleks mittevaralise kahju hüvitise määramisel enam edasist mõju, mistõttu on hüvitise nõue alusetu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kuna hagejale ei piisanud sellest, et kostja tema ees siiralt vabandas ja kommentaarid eemaldada lasi, on hageja algatanud alusetult kohtumenetluse ja põhjustanud sellega kulutusi kostjale, mistõttu palus kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 10
20. 06.11.2020 seisukohtades selgitas kostja täiendavalt, milliste asjaolude pinnalt ta kommentaare avaldas. Enne kommentaaride avaldamist oli kostja uurinud Internetist andmeid hageja kohta. Meedia avaldas
21. aasta mai lõpus, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri K K nõunikuks saab hageja. Artiklis märgiti muu hulgas, et hageja oli vaidlustanud EAS hanke. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusalasse kuulub ettevõtluse arendamise valdkond, sh EAS.
22. Kostjale teadaolevalt algasid hageja kriitilised sõnavõtud hangetega seotud korruptsiooni teemadel alles pärast seda, kui tema juhitud ettevõte oli jäänud hankel osaledes ilma suhtekorralduslepingust EAS-ga. Nimelt kaotas hageja ettevõte
23. aastal suure hanke. Meedias nimetati muuhulgas seda, et „kui väiksemate hangete kaotuse suutis A alla neelata, siis 2017.aastal sai tema sõnul mõõt täis”. Ajakirjanduse andmetel moodustas lõviosa hageja ettevõtte käibest just EASi võidetud hanked.
24. Pärast hanke kaotust avaldas hageja mitu arvamusartiklit, mh riigihangetel toimuvast korruptsioonist. Meedia andmetel pöördus hageja samal ajal ehk kevadel 2018 prokuratuuri korruptsioonikahtlustuse kaebusega, misjärel alustas kohtuvaidlusi. Samuti avaldati meedias, et hageja olevat püüdnud „maha murda” kaotatud EAS hankega seotud isikuid, kes artikli avaldamise ajaks olid EAS-st lahkunud. Nii väitis EASi endine turismiosakonna juht, et hageja olevat lubanud mh tema nime „ära määrida”. Hageja kahtlustusi kontrollis Pealtnägija, kuid ei leidnud hageja süüdistustele kinnitust.
25. Seega oli kostjale enne kommentaaride avaldamist meedias kajastatud andmetel arusaadav, et K K nõunikuks saanud hagejal on huvide konfliktis, sest tema ettevõte vaidles ministri valitsemisalas oleva sihtasutusega kohtutes. Teiseks hakkas hageja alles pärast enda ettevõtte edutut osalemist EAS suurhankel avaldama artikleid, milles süüdistas hankekomisjone korruptsioonis ja oli kriitiline hankekomisjonide töökorralduse osas. Eelnevalt ei olnud hageja avalikult hankekomisjoni selliselt süüdistanud. Hageja väljaütlemised avalikkusele olid kostja hinnangul võrdlemisi teravad ja isegi kohatud. Nii avaldas hageja: „Komisjonides istuvad inimesed suunavad miljoneid maksumaksja raha paremale ja vasemale, just nii nagu pädevus ja südametunnistus lubab”. Kostja ei pidanud hageja tegevust eetiliseks. Kostjale jäi mulje, et hageja asus EASi ründama alles siis, kui hankeotsus oli tema ettevõttele ebasoodne ning tema ettevõte oli kaotanud suure osa oma senisest sissetulekust.
26. Samuti oli kostjale hageja kohta teada, et hagejaga olid seotud erinevad muud konfliktid. Näiteks
27. a vastandus hageja xxx, mh pöördudes ajakirjanduse poole.
28. a oli hageja kaevanud Tarbijakaitseametisse xxx kaubamaja peale ning
29. a ei olnud hageja rahul ajakirjanduses avaldatuga ja kaebas ajakirjaniku peale.
30. 29.08.2019 artikli kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamivajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega…“ avaldamisel tugines kostja hageja enda avaldatule selle kohta, et meedias tuleb ise tähelepanu tõmmata ja teemasid püstitada. Kommentaari avaldamise ajal olid hagejal tema juhitava ettevõtte kohtuasjad pooleli ning see nähtub artiklist endast.
31. 30.08.2019 artikli juures avaldatud kommentaaris „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud” tugines kostja teadaolevale infole, et hageja juhitud ettevõte kaotas vaidluse EAS-ga, kust viimased 10 aastat saadud raha moodustas enamuse ettevõtte käibest. Seni, kuni hageja juhitud ettevõte ei olnud suurhankeid kaotanud, ei olnud hageja avalikult hankekomisjonide töö osas üldse kriitiline. 11
32. 15.10.2019 artikli juures avaldatud kommentaari „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on juttu” puhul tugines kostja asjaoludele, milliseid ta on tõendanud. Kuigi ilmselt erineb täna Google otsingumootori tulemus mõnevõrra sellest, mis kostjale oli kättesaadav üle aasta tagasi, võib ka tänase Google otsingumootori enne 15.10.2019 hageja kohta tehtava päringu tulemusest järeldada, et hagejaga seostuvad vaid konfliktid, mitte tema ettevõtte tööd.
33. 15.10.2019 artikli juures avaldatud kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa…” puhul tugines kostja artiklis avaldatule, milles toodi välja, et hageja vabatahtlik lahkumine oli formaalne. Hageja ise nentis, et minister survestas teda. Lisaks oli päev varem ilmunud artikkel selle kohta, et hageja teravatest väljaütlemistest minister K haldusalasse kuuluva EAS juhtkonna suhtes oli minister teada saanud alles erikomisjoni raportist ning see saigi hageja töölt lahkumise põhjuseks. Kostja avaldas kommentaari nende asjaolude pinnalt, mis olid meedias avaldatud hageja ja tema ettevõtte tegevuse kohta. Nende asjaolude pinnalt kujunes kostja arvamus, et hageja oli ebaeetiline. Hagejast ei olnud kostja arvates riigimehelik sellises olukorras üldse ministri nõunikuna tööle asuda.
34. Kostja leidis, et ta ei ole ületanud seaduslikke piire ega hageja au teotanud. Kostja oli enne kommentaaride avaldanud piisavalt andmeid kontrollinud Internetis saadavate allikate kaudu. Kostjale ei ole teada, kui kaua nimetatud kommentaarid avaldatud olid, kuid kostja palus kommentaarid eemaldada 10.01.2020 ning sai 14.01.2020 kinnituse, et kommentaarid on eemaldatud.
35. 04.01.2021 juhtis kostja tähelepanu sellele, et kohus lõpetas eelmenetluse 06.11.
36. Hageja ei esitanud kohtu määratud menetlustähtajaks ega enne eelmenetluse lõppemist täiendavaid väiteid oma nõude ja esitatud tõendite asjakohasuse põhistamiseks. Hageja ei esitanud põhistatud avaldust kohtu määratud menetlustähtaja pikendamiseks (

§ 64lg 1).

07.12.2020 esitas hageja lepingulise esindaja kaudu lõplikud seisukohad, milles esitas hulgaliselt uusi väiteid, millistele ta varem ei tuginenud. Nendele tuginemisel ei toonud hageja esile mõjuvaid põhjuseid. 69. 28.12.2020 esitas hageja isiklikult täiendava menetlusdokumendi koos uute tõendiga. Alusetud on hageja etteheited, et e-toimiku kaudu ei toimetatud talle menetlusdokumente isiklikult kätte.

§ 321

lõike 1 kohaselt ei ole kohtul kohustust toimetada menetlusosalisele isiklikult kätte menetlusdokumente, kui menetlusosalist esindab lepinguline esindaja. Mõjuvat põhjust menetlusdokumendi või tõendite hilinemisega esitamiseks ei ole hageja esile toonud. Hilinemisega esitatu arvestamine toob kaasa asja lahendamise viibimise. Kostja palus hilinemisega esitatut mitte arvestada.

1. Muus osas jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kahju nõuet rahuldada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud. Hagejal oli kohustus tõendada kostja käitumise õigusvastasust. Kostja ei ole hagejat teotanud. Kostja avaldatu on kaitstud väljendusvabadusega isegi siis, kui avaldatu ei pruugi hagejale meeldida.
2. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulus 2288,50 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulud koos käibemaksuga. Kostjale on õigusteenust osutatud 16 tundi ja 35 minutit tunnihinnaga 138 eurot (koos käibemaksuga), mis hõlmab õigusabi alates hagiavaldusega tutvumisest. 12 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas
5. augustil 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „K nõunik süüdistab EASist lahkuvat juhti „majasiseste kuritegude kinnimätsimises““ juures kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega…“; 2) kostja avaldas
6. augustil 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „EAS sai ringkonnakohtus K nõuniku üle võidu“ juures kommentaari: „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud“; 3) kostja avaldas
7. oktoobril 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „V A selgitab ametist lahkumist: lootsin, et K lööb oma asutuses korra majja. Seni ei kippu ega kõppu“ juures kommentaari: „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“; 4) kostja avaldas
8. oktoobril 2019 Delfi Ekspressis ilmunud artikli „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ juures kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“; 5) hageja esindaja saatis kostjale 31.12.2019 kohtueelse nõudekirja, millele vastusena vabandas kostja hageja ees ja lasi eelmärgitud kommentaarid eemaldada.
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud kommentaarid sisaldasid hageja au teotavaid väärtushinnanguid ning au teotavaid ebaõigeid andmeid ning kas kostjalt tuleb seetõttu hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis suurusega vähemalt 5000 eurot.
10. Käesolevat asja lahendas kohus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. 04.09.2020 pöördumises tegi kohus pooltele teatavaks menetlustähtajad. Muuhulgas andis kohus hagejale aega nõude täiendavaks põhistamiseks ja tõendite esitamiseks kuni 05.10.
11. Kohus teatas mõlemale poolele, et loeb eelmenetluse lõppenuks pärast kostjale antud tähtaja möödumist 06.11.
12. Lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluse esitamiseks andis kohus hagejale aega kuni 07.12.
14. Hageja esitas pärast kõigi kohtu antud tähtaegade möödumist ja eelmenetluse lõppemist 28.12.2020 uusi tõendeid ning seisukohti. Muuhulgas asus hageja nõude esitamisel kostja vastu tuginema kommentaarile, millele ta hagiavalduses ei tuginenud. Hageja leidis, et tal on õigus esitada uusi seisukohti ja tõendeid, kuna talle ei olnud isiklikult nähtavaks tehtud e-toimikus sisalduvat. Kostja leidis, et hageja on esitanud uusi tõendeid ja väiteid lubamatu hilinemisega ega ole esile toonud hilinemist põhistavat mõjuvat põhjust. Kohus nõustub nende kostja väidetega ja leiab, et hageja 28.12.2020 seisukohad ning kõik tõendid (toimiku lk 119-135) tuleb jätta tähelepanuta. 77.

§ 321

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist. Eeltoodust lähtuvalt tegi kohus e-toimikus sisalduvad dokumendid nähtavaks üksnes hageja lepingulisele esindajale.

§ 217

lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Lisaks tuleneb

§ 217

13 lõikest 6, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Eeltoodust tuleneb, et hageja lepingulise esindaja teadmised kohtu määratud menetlustähtaegadest tuleb lugeda võrdseks hageja enda teadmistega. Hageja esindajal lasus kohustus teavitada oma klienti kohtu määratud menetlustähtaegadest ning lepingulise esindaja teavitamiskohustuse võimalik rikkumine ei anna hagejale endale täiendavat õigust esitada ilma mõjuva põhjuse olemasoluta uusi seisukohti ja tõendeid pärast eelmenetluse lõppemist ning kohtu antud tähtaegade möödumist. 78.

§ 329

lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Seega oleks hageja pidanud uute seisukohtade ja tõendite esitamisel pärast eelmenetluse lõppemist esile tooma ja tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. Seda ei ole hageja teinud. 79.

§ 330

lg 3 näeb ette, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse

§-s 331 sätestatud juhul ja korras.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul esitas hageja 28.12.2020 seisukohtades uusi väiteid ja hulgaliselt uusi tõendeid, milliste menetlemine ja arvestamine oleks toonud kaasa menetluse venimise, sest kohus oleks pidanud andma kostjale täiendavaid tähtaegu vastamiseks ning omakorda tõendite esitamiseks. Samas oli eelmenetlus juba lõppenud. Kostja vaidles hageja uute seisukohtade ja tõendite arvestamisele vastu. Eeltoodust lähtuvalt ei menetle kohus hageja 28.12.2020 hilinemisega esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätab need tähelepanuta.

1. Hageja leidis, et kostja teotas kommentaaridega tema au ning avaldas valdavalt ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja eesmärgiks oli hageja mainet kahjustada. Kostja leidis, et ta ei ole hageja au teotanud. Kostja käitumine ei ole õigusvastane, sest ta vabandas ja lasi kommentaarid eemaldada. Kostja teostas oma sõnavabadust ning tugines avaldatud faktilistele asjaoludele. Hageja arvab ekslikult, et iga negatiivse hinnangu andmine on automaatselt au teotav.
2. Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses õigesti eristanud kommentaarides esinevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kohus selgitas hagejale 04.09.2020 pöördumises (toimiku lk 77-78), et hagiavaldusest ei ole mõistetav, miks on hageja pidanud enamikku kostja avaldatud kommentaaridest väärtushinnanguteks. Kohus selgitas hagejale faktiväidete ja väärtushinnangute erinevusi. Iseenesest on samas õige hageja esindaja väide, et kohus saab poolte asemel ise hinnata, kas tegu on faktiväite või väärtushinnanguga või nende põimumisega. Nii au teotavate väärtushinnangute kui ka au teotavate faktiväidete avaldaja tegevust saab lugeda õigusvastaseks ning see võib kaasa tuua kohustuse tasuda kannatanule mittevaralise kahju hüvitist.
3. VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
4. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult 14 kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega lasub avaldajal kohustus tõendada, et tema avaldatud faktiväited vastavad tõele. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole õigusvastane isegi siis, kui see kahjustab kannatanu mainet (RK TKo 3-2-1-153-16, p 31).
5. Faktiväiteks on isiku kohta avaldatud lause, mis sisaldab faktilisi andmeid. Faktiväite õigsus on kontrollitav. Väärtushinnang seisneb isikule antud hinnangus. Väärtushinnang ei ole kohane, kui see oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega (RK TKo 3-2-1-11-04, p 10). Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest ehk sellest, kui avaldaja on kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RK TKo 3-2-1-67-10, p 20, 3-2-1-161-05, p 12). Samas võib olla isiku mainet kahjustav väärtushinnang kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 12).
6. Kohus leiab, et iga avaldatud väite hindamisel tuleb esmalt analüüsida, kas tegemist on faktilist laadi andmete avaldamisega. Seejuures tuleb lähtuda sellest, mida kolmanda mõistliku isiku seisukohta arvestades avaldati, mitte sellest, kuidas mõistis avaldatut kannatanu või mida avaldaja ise silmas pidas. Kohut eksitav on hageja väide, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb avaldatu mõistmisel arvestada millegi või kellegi tausta. Riigikohus ei ole sellist seisukohta hageja viidatud lahendis nr 3-2-1-67-10 punktis 20 avaldanud. Kommentaaride sisu hindamisel tuleb analüüsida iga avaldatud kommentaari eraldi.
7. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.08.2019 avaldas kostja nime „Nipi“ all kommentaari: „Kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või? Tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega…“ (toimiku lk 10). Pooled ei vaidle selle üle, et kommentaar avaldati
8. augustil 2019 Delfi Ärilehes ilmunud artikli „K nõunik süüdistab EASist lahkuvat juhti „majasiseste kuritegude kinnimätsimises““ juures (toimiku lk 99). Artiklis märgitu kohaselt toimus hageja ja EAS vahel kohtuvaidlus ning hageja oli pikalt sihtasutuse tööd kritiseerinud. Artiklis kirjeldati hageja sellekohaseid kriitilisi sotsiaalmeedia postitusi. Artiklis püstitati küsimus, miks töötab ministri nõunikuna isik, kes on oma haldusala asutusega otseses konfliktis.
9. Hageja leidis, et kogu kommentaar kujutas endast ebakohast ja hageja au teotavat väärtushinnangut, sest hagejal ei ole enese reklaamimise vajadust. Samuti leidis hageja, et kommentaar oli alusetult halvustav, sest kohtus oma õiguste kaitsmine ei ole ebasünnis. Kostja tugines artiklis avaldatud asjaoludele ja leidis, et ta avaldas kommentaari, kuna hageja asus EASi tegevust kritiseerima alles pärast seda, kui oli kaotanud riigihanke ning alustanud kohtuvaidlust. Lisaks on hageja ise meedias avaldanud, et enda tasuta reklaamimiseks tuleb sõna võtta. Pärast hanke kaotamist avaldas hageja mitu artiklit korruptsioonist hangete süsteemis.
10. Kohus leiab, et vaidlustatud kommentaar sisaldab osaliselt faktiväiteid ja osaliselt väärtushinnanguid. Väljend „kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või?“ kujutab kohtu arvates küsimuse vormis hinnangut hageja tegevusele, kus „kisamiseks“ on nimetatud hageja avaldatud kriitikat ning sõnavõtte meedias on peetud hageja enese reklaamimise vajaduseks. Väljend „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“ on kohtu arvates faktiväide.
11. Pooled ei vaidle selle üle ning see nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ettevõte osales kohtuvaidluses EAS-ga, mille lõpptulemus ei olnud 28.05.2019 ilmunud artiklis veel selgunud. Kostja esitas kohtule 28.05.2019 avaldatud artikli pealkirjaga „Minister K K nõunikuks saab 15 suhtekorraldaja V A“ (toimiku lk 87), millest nähtuvalt asus hageja ministri nõunikuna tööle, kuigi käis kohut riigihanke pärast EAS-ga. Artikli järgi vaidlustas hageja kolme aasta eest korraldatud EAS suhtekorralduspartneri leidmise konkursi, mille võitis KPMS. Seega ei ole kostja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, kui on viidanud hageja vajadusele tegeleda pooleliolevate kohtuasjadega. Erinevalt hageja väidetest ei ole kostja avaldanud, et kohtuvaidluse pidamine oleks ebasünnis või ebakohane. Kostja ei ole kohtuvaidluse pidamise suhtes avaldanud ühtegi hinnangut, sealhulgas ebakohast hinnangut. Väljend „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“ on õige faktiväide, mis ei saanud riivata hageja au.
12. Kostja väitis, et väärtushinnangu avaldamisel tugines ta hageja enda varasemale tegevusele. Kostja esitas kohtule 04.03.2020 portaalis xxx ilmunud artikli (toimiku lk 51-52), milles hageja avaldas, et tasuta tähelepanu võitmise võimalus on igasugustel teemadel meedias kaasa rääkida ja tekitada diskussiooni ning ise mõne teemaga välja tulla. Samuti esitas kostja kohtule hageja koostatud ja ajalehes „Postimees“ 27.05.2018 avaldatud arvamuse (toimiku lk 92-93), milles hageja leidis, et Eesti seadused soodustavad korruptsiooni riigihangete läbiviimisel.
13. Kohus leiab, et väljend „kes seda Aad on volitanud kisama siin, mingi enda reklaamimisvajadus või?“ kujutas endast väärtushinnangut hageja tegevusele riigihangete süsteemi ja EASi tegevuse kritiseerimisel, sealhulgas 29.08.2019 Delfis avaldatud artiklis viidatud sotsiaalmeedia postitustes. Kohus leiab, et kostja avaldatud väärtushinnang ei olnud meelevaldne. Hageja on ise varem leidnud, et enese reklaamimiseks on vajalik meedias sõna võtta ning hageja kriitilisi sõnavõtte võis kostja hinnata kui hageja vajadust ennast reklaamida. Kostja kasutas kommentaaris sõna „kisama“, andes hinnangu hageja avaldatud kriitikale ning kohtu arvates ei ole sellise väljendi kasutamine au teotav, kuigi kostja oleks saanud kasutada ka viisakamat sõna. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja sõnavõtud meedias olid äärmiselt kriitilised, viidates erinevate isikute poolt kuritegude toimepanekule, kuid asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et need kriitilised sõnavõtud oleksid olnud põhistatud. Arvestades hageja enda kriitilisi ja põhistamata avalikke sõnavõtte, ei ületanud kostja kohtu hinnangul sündsuse piire, kui kasutas väljendit „kisama“. Seega ei olnud tegemist kommentaariga, millega oleks hageja au teotatud.
14. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja avaldas Delfi Ärilehes ilmunud artikli „EAS sai ringkonnakohtus K nõuniku üle võidu“ juures 30.08.2019 kommentaari: „nüüd tuleb reaalselt tööle hakata, tibin ei ole harjunud ilmselt, raha onniisama tulnud“ (toimiku lk 11). Hageja leidis, et tegemist on tema au teotava väärtushinnanguga, sest hageja on edukas ettevõtja, kes pole niisama raha saanud. Hageja nimetamine „tibinaks“ on tema professionaalsust vähendav solvang. Kostja viitas sellele, et hageja ettevõtte käibest moodustas 10 aasta jooksul enamuse EAS-lt saadav raha. Kuna hageja kaotas kohtuvaidluse EAS-ga, jäi ta sellest käibest ilma. Väljend „tibin“ ei ole solvav, sest tähendab efektset noort naist.
15. Kohus leiab, et vaidlusaluses kommentaaris on kostja faktiväidetena avaldanud, et hagejal tuleb edaspidi reaalselt tööd tegema hakata, kuna varem on hageja saanud raha niisama. Väljend „tibin“ kujutab endast väärtushinnangut. Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata esitatud tõenditele tõendanud avaldatud faktiväite ebaõigsust.
16. Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku lk 26), millest nähtuvalt on ta juhatuse liige OÜ-s xxx. Kostja esitas omakorda kohtule 03.10.2019 portaalis xxx ilmunud artikli „Eesti suurima suhtekorraldushanke üks võitjaid läks EASi vastu kohtusse (toimiku lk 88-91), mille kohaselt võitsid kolm aastat enne artikli avaldamist EASi kolme miljoni euro suuruse mahuga suhtekorraldusteenuse raamhanke KPMS ja Alfa-Omega, kuid viimase arvates soositi KPMSi ja Alfa-Omega vaidlustas asja kohtus. Sama artikli kohaselt oli viimase 10 aasta jooksul AlfaOmega suurklient olnud EAS, kelle PR hanked moodustasid lõviosa ettevõtte käibest. Hageja 16 kinnitas artiklis, et ainult selle lepinguga oleks tema ettevõte ära elanud. Hageja ei ole nendele kostja menetluse kestel esitanud väidetele vastu vaielnud.
17. Kohus leiab, et ainuüksi see, et hageja ettevõtte käibest moodustasid viimase kümne aasta jooksul enamuse sissetulekud EAS-le osutatud teenuste eest, ei andnud alust kostjale väita, et hageja on saanud raha niisama ning hageja ei ole reaalselt tööd teinud. Üksnes sellest, kes on olnud hageja ettevõtte suurim klient, ei saa järeldada, et hageja või tema ettevõte ei pidanud tasu saamiseks tööd tegema. Kostja on alusetult avaldanud faktiväite, et hageja on varem saanud raha ilma reaalselt tööd tegemata ning alles pärast kohtuvaidluse kaotust tuleb hagejal hakata tööd tegema. Kohus nõustub, et tegemist on ebaõige faktiväitega, mis oli hageja au teotav, sest viitas alusetule tasu saamisele.
18. Väljendi „tibin“ näol andis kostja hageja isikule väärtushinnangu, mis koos kostja avaldatud faktiväitega oli hagejat halvustav. Hageja esitas kohtule väljavõtte Eesti keele seletavast sõnaraamatust (toimiku lk 27), mille kohaselt tähendab sõna „tibin“ vihmatilkade tasase langemise heli või väikeste sammudega liikumist. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte slängisõnastikust (toimiku lk 28), mille kohaselt tähendab sõna „tibin“ blondi õhuliste ajudega endast heal arvamusel olevat saledat ja ilusat neidu, millisel sõnal on negatiivne tähendus (toimiku lk 29). Kostja esitas omakorda väljavõtte EKI ühendsõnastikust (toimiku lk 53), mille kohaselt tähendab sõna „tibin“ kõnekeeles välimusele suurt rõhku panevat, efektset silmahakkavat tüdrukut või noort naist.
19. Kohus leiab, et kuigi väljendile „tibin“ võib anda erinevaid tähendusi, ei ole kostja vaidlusaluses kommentaaris kasutanud väljendit mitte hageja efektse välimuse kirjeldamiseks, vaid hagejale negatiivse hinnangu andmiseks seoses sellega, et hageja ei teinud kostja arvates tegelikult tööd. Kostjal puudus alus sellisel viisil hagejale hinnangu andmiseks ning tegemist oli hagejat halvustava ja tema au teotava väärtushinnanguga. Sellise väärtushinnangu avaldamist ei saa kostja õigustada vajadusega avaldada vabalt oma arvamust.
20. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et
21. oktoobril 2019 avaldas kostja Delfi Ärilehes ilmunud artikli „V A selgitab ametist lahkumist: lootsin, et K lööb oma asutuses korra majja. Seni ei kippu ega kõppu“ juures kommentaari: „Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ (toimiku lk 12).
22. Hageja leidis, et kostja avaldas alusetult hinnangu, nagu oleks hageja milleski süüdistanud ministrit, olles ise süüdi. Kostja hinnang on alusetu, sest hageja ei ole milleski süüdi. Ainuüksi see, et kostja ei olnud kursis hageja töödega, ei tähenda, et keegi neid ei tea. Hageja on pikaajaline ettevõtja, kellel on palju kliente. Kostja leidis, et tema avaldatu oli kohane, sest hageja kritiseeris EASi juhtkonda ja soovis, et minister lööks selles osas korra majja, käies ise samal ajal EAS-ga kohut. Kostja avaldas hinnangu, kus ta ei kiitnud üksteise avalikku mustamist heaks. Lisaks nähtuvad Internetist mitmed varasemad hagejaga seotud konfliktid.
23. Kohus leiab, et vaidlusaluses kommentaaris on kostja avaldanud väärtushinnanguid ja faktiväiteid. Väljendi „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ näol on kohtu arvates tegemist hinnanguga vastastikustele avalikele süüdistustele. Kostja on kasutanud vanasõna, mis kirjeldab olukorda, kus vaidluses on kaks süüdlasest osapoolt. Sellisele tähendusele viitab ka kostja esitatud väljavõte ajalehes „xxx“ 24.01.2018 ilmunud artiklist, mille pealkiri oli „R ja L: Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“ (toimiku lk 54).
24. Kohus leiab, et ajakirjanduses avaldatu valguses ei olnud tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kritiseeris EASi ja selle 17 juhtkonna tegevust ning nõudis ministrilt sekkumist. Samuti nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja ja minister andsid EASi juhtkonna tegevusele vastupidiseid hinnanguid (toimiku lk 99). 15.10.2019 ajakirjanduses ilmunud teabe kohaselt avaldas hageja avalikus pöördumises pettumist, et minister K K ei suutnud EAS-is korda majja lüüa (toimiku lk 102). 14.10.2019 ajakirjanduses avaldatud teabe kohaselt pidas minister hageja avalikke sõnavõtte ebakohasteks (toimiku lk 103-104). Järelikult avaldasid hageja ja minister K K avalikkuses teine-teise tegevuse suhtes kriitikat. Kohtu arvates oli kirjeldatud olukorras põhjendatud kostja hinnang, et konflikti tekkimisel oli kaks osapoolt. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avalikult kättesaadava teabe kohaselt oli kostjal põhjust avaldada hageja tegevuse suhtes kriitiline väärtushinnang põhjusel, et ka hageja tegevust kriitika avaldamisel võis pidada vähemalt ebaeetiliseks.
25. Lauses „kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin, paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“, on kohtu hinnangul põimunud faktiväited ja väärtushinnangud. Väljendis „kole küll kui hea soe kohake ära kaob, paneb kohe säutsuma siin“ on kohtu arvates tegemist hinnanguga toimunud sündmustele ja hageja avaldatud kriitikale. Vaidlus puudub selle üle, et hageja lahkus ministri nõuniku ametikohalt ning asus koheselt pärast seda avalikult kritiseerima ministri tegevust nii seoses hageja survestamisega ametist lahkumisele kui ka seoses EASi puudutava tegevusega (toimiku lk 102). Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja kriitika ministri tegevuse suhtes oleks olnud põhjendatud. Olukorras, kus hageja asus ministrit kritiseerima põhjusel, et ta pidi nõuniku ametikohalt lahkuma, on kostja negatiivne hinnang hageja tegevusele olnud põhjendatud. Kuigi kostja kasutas väärtushinnangu avaldamisel väljendeid „hea soe kohake“ ja „säutsuma“, ei ole kohtu arvates tegemist hageja au teotavate, vulgaarsete või ebasündsate väljenditega. Seetõttu ei ole kohus väljendit ebakohaseks ega hageja au teotavaks väärtushinnanguks.
26. Väljendis „paraku ei tea keegi sellest Aa tehtud töödest midagi, ainult konfliktidest on netis juttu“ on kostja avaldanud faktiväite, mille kohaselt on Internetist võimalik hageja tegevuse suhtes otsingu tegemisel leida vaid andmeid hageja varasematest konfliktidest ning keegi ei tea midagi hageja tehtud töödest. Kohus leiab, et avaldatud faktiväide on osaliselt ebaõige. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et kui teha otsingumootoris Google.com otsing hageja nimega (toimiku lk 100-101), on tulemuseks muuhulgas erinevad viited hagejaga seotud konfliktidele ja vaidlustele, kuid mitte tema tehtud töödele. Samuti esitas kostja kohtule Interneti kaudu kättesaadavad andmed erinevate varasemate hagejaga seotud vaidluste kohta (toimiku lk 94-98). Seega ei ole kostja ebaõigesti avaldanud, et Internetist on kättesaadavad andmed hagejaga seotud konfliktide kohta.
27. Samas väljendis on kostja ebaõigesti avaldanud, et keegi ei tea midagi hageja tehtud tööde kohta. Ainuüksi sellest, millised andmed hageja kohta on kättesaadavad Internetis, ei saa faktiliselt järeldada, et ükski isik ei tea midagi hageja teostatud töödest. Hageja senised tööalased tegevused ei pruugi ega peagi olema täielikult jälgitavad Interneti vahendusel. Seega on kostja osaliselt avaldanud ebaõige faktiväite. Samas ei leia kohus, et tegemist oleks olnud hageja au teotava faktiväitega. Hageja au ei saa teotada see, kas või kui palju on kolmandatele isikutele teada tema tööalane tegevus. Ebaõige faktiväite ümberlükkamist ei ole hageja hagiavalduses taotlenud.
28. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.10.2019 avaldas kostja Delfi Ekspressis ilmunud artikli „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ juures kommentaari: „Reeturitest tulebki lahti saada, Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist aga sai sule sappa...“ (toimiku lk 13).
29. Hageja leidis, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu, kuna hageja ei ole pelgalt istumise eest raha saanud. Kostjal puudub teadmine hageja tööülesannetest nõunikuna. Kostja on 18 ebaõigesti avaldanud faktiväite, et hageja on reetur ja hageja sai sule sappa ehk temaga lõpetati tööleping. Hagejat ei vallandatud, vaid ta lahkus ametist omal soovil. Tavaliselt vallandatakse töölt need, kes on viibinud töökohal joobes, on varastanud või pannud toime usalduse kaotuse. Kostja avaldas, et hageja on midagi säärast toime pannud. Teisalt pidas hageja väljendit „reetur“ ebakohaseks väärtushinnanguks. Kostja leidis, et kuna hageja kasutas oma ametikohta ära erahuvide kaitsmiseks, oli tema tegevus ebaeetiline ja reeturlik. Kostja ei ole ebaõigesti avaldanud, et hageja sai sule sappa, sest hageja on ise teatanud, et lahkus ametist ministri surve tõttu.
30. Kohus leiab, et ka antud kommentaaris on põimunud väärtushinnangud ja faktiväited. Hageja esitas kohtule väljavõtte õigekeelsuse sõnastikust (toimik lk 30), mille kohaselt tähendab sõna „reetur“ kedagi või midagi reetvat või äraandjat. Väljendis „reeturitest tulebki lahti saada“ on kostja hinnanud hageja tegevust reeturlikuks ning sellega omakorda pidanud põhjendatuks hageja lahkumist ministri ametikohalt. Kohus nõustub asjas kogutud tõendite pinnalt kostja väitega, et hageja tegevust saab pidada ebaeetiliseks olukorras, kus hageja soovis ametialast positsiooni ära kasutades saavutada paremaid tulemusi oma erahuvide kaitsel, sealhulgas EASi ründamisel. Asjas kogutud tõenditest nähtub selgelt, et hageja kritiseeris ja teravalt EASi tegevust ning nõudis ministri nõunikuna viimase sekkumist olukorras, kus hageja ettevõte kaotas riigihanke ning sellele järgnenud rahalise hüvitise saamisele suunatud kohtuvaidluse.
31. Kostja esitas kohtule tõendina ajalehes „xxx“ 14.10.2019 ilmunud artikli „Erikomisjon sai ülevaate minister K nõuniku tegevusest“ (toimiku lk 103-107), milles on avaldatud, et minister K sai hageja kui oma nõuniku sõnavõttudest teada alles korruptsioonivastase erikomisjoni kirjast. Minister pidas sellist viivitust kahetsusväärseks. Minister avaldas, et hageja lahkub töölt
32. oktoobril ning see on ministri hinnang tema väljaütlemistele EAS ja selle juhi suhtes ajal, mil hageja ise kohut käis. Seega võib artiklis avaldatu ja teistes asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada, et hageja ei käitunud ministri suhtes ega riigiametis töötades ausalt. Kuigi kostja kasutatud väljend „reetur“ on negatiivse tähendusega väärtushinnang, ei pea kohus kostja avaldatud hinnangut siiski ebakohaseks. Avalikult kättesaadavate faktiliste asjaolude pinnalt on kostja põhjendatult hinnanud hageja käitumist ebaeetiliseks ehk reeturlikuks.
33. Kohus leiab, et ka väljendi „aga sai sule sappa“ kasutamine ei ole olnud ebakohane. Hageja esitas kohtule väljavõtte seletavast sõnaraamatust (toimiku lk 68), mille kohaselt tähendab antud väljend kusagilt ära ajamist, minema kihutamist, vallandamist. Väljendi tähenduse üle pooled ka sisuliselt ei vaidle. Kohtu hinnangul avaldas kostja kolmanda mõistliku isiku seisukohalt lähtuvalt hinnangu, mille tähenduse kohaselt hageja vallandati ametikohalt ehk sunniti sellelt lahkuma. Kommentaaris ei ole kostja ühelgi viisil avaldanud, et hageja oleks viibinud tööl joobnuna, midagi varastanud või muul viisil kohustusi rikkunud. Tegemist on meelevaldsete hageja järeldustega, mis ei ole kooskõlas avaldatud kommentaari tegeliku sisuga.
34. Hageja esitas kohtule väljavõtte töötamise registrist ja Majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumi vastuse teabenõudele (toimiku lk 65-66), milliste kohaselt lõppes hageja töösuhe ministeeriumis poolte kokkuleppel ning kaebusi tema suhtes juunist kuni oktoobrini 2019 ministeeriumile esitatud. Kostja esitas omakorda kohtule kaks ajakirjanduses avaldatud artiklit. Varem viidatud ajalehes „xxx“ 14.10.2019 ilmunud artiklis (toimiku lk 103107) on märgitud, et hageja lahkub töölt
35. oktoobril ning see oli sisuliselt ministri hinnang hageja kui nõuniku väljaütlemistele EASi ja selle juhi suhtes ajal, mil hageja ise sama organisatsiooniga kohut käis.
36. Ajalehes „Eesti Ekspress“ ilmus 15.10.2019 artikkel „V A lahkumine oli seotud Yandex Taxiga“ (toimiku lk 102), milles avaldati, et kuigi hageja kirjutas ise lahkumisavalduse, avaldas minister talle selleks survet. Hageja nõustus avaldatud artiklis, et talle avaldati survet. Eeltoodud 19 andmete pinnalt leiab kohus, et kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast hinnangut, kui avaldas, et hageja sunniti ametikohalt lahkuma.
37. Lisaks on kostja kommentaaris avaldanud: „Aa lootis, et jätkab soojadel kohtadel istumist ja raha taskusse panemist“. Tegemist on kaudsete faktiväidetega, mis on segunenud hinnanguga. Nii on kostja andnud hinnangu, et hageja soovis jätkata töötamist, kus saab vaid „istuda ja raha taskusse panna“. Seega avaldas kostja kaudselt, et hageja sai töötasu ilma sisulist tööd tegemata. Sellise faktiväite avaldamiseks puudus kostjal alus. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud faktilisi asjaolusid, millest lähtuvalt sai hageja töötasu ilma tööd tegemata ning millest lähtuvalt soovis ta sellisel ametikohal töötamist jätkata. Antud osas on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõige faktiväite. Kuna kostja on avaldanud, et hageja sai töötasu ilma tööd tegemata, on tegemist hageja au teotava faktiväitega.
38. Kogumis on kohus seisukohal, et neljast avaldatud kommentaarist sisaldasid kaks ebaõiget au teotavat faktiväidet, üks ebakohast au teotavat väärtushinnangut ning üks ebaõiget faktiväidet, mis iseenesest ei olnud au teotav.
39. Lisaks eelviidatud tõenditele esitas hageja kohtule hulgaliselt väljavõtteid veebikeskkonnast, mida ta nimetas Emotsioonidetektoriks. Nende väljavõtete kohaselt (toimiku lk 20-25, 31-32) on väljenditel „vajadus ennast reklaamida“, „pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad“, „keegi ei tea sellest tehtud tööst midagi“, „tegelegu oma pooleliolevate kohtuasjadega“, „soojal kohal istuma“, „raha tasku panema“, „reetur“, „sai sule sappa“ negatiivne tähendus, mistõttu pidas hageja kõiki neid väljendeid enda au teotavateks. Kostja esitas omakorda samast keskkonnast väljavõtted (toimiku lk 55), mille järgi on ka sõnadel „suhtekorraldaja“, „rõõm“ ning „õnnelik“ negatiivsed tähendused. Seejärel esitas hageja uuesti väljavõtted samast keskkonnast samade sõnade kohta, tõendamaks nende positiivset tähendust (toimiku lk 74-76).
40. Kohus leiab, et hageja ja kostja esitatud väljavõtted Emotsioonidetektori nimelisest keskkonnast on asjakohatud ja ebausaldusväärsed tõendid. Ainuüksi asjaolust, kas mõnel sõnal võib teatud kontekstist lähtuvalt olla positiivne või negatiivne tähendus, ei saa teha järeldusi selle kohta, kas mõni vaidlusalune kommentaar kujutab endast au teotavat väärtushinnangut või faktiväidet. Kohus nõustub kostja väitega, et ainuüksi sõna negatiivne tähendus ei võimalda sõna pidada kellegi au teotavaks.
41. Kohus selgitas hagejale 04.09.2020 pöördumises (toimiku lk 77-78) vajadust põhistada, mida ta soovis tõendada väljavõtetega Emotsioonidetektorist, kuidas on need asjakohased ja usaldusväärsed. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi täiendavat põhistust ega tõendit väljavõtete asjakohasuse või usaldusväärsuse kohta. Veebilehelt kn.eki.ee kättesaadava teabe järgi on tegemist programmiga, mis on loodud kirjaliku teksti lõikude positiivsuse, negatiivsuse ja neutraalsuse tuvastamiseks. Samuti võib veebilehelt järeldada, et otsingu teostamiseks tuleb sisestada lauseid. Kas või milliseid lauseid on programmi pooled sisestanud, tõenditest järeldada ei saa. Kuivõrd hageja ja kostja on saanud samade sõnade kohta diametraalselt erinevaid tulemusi, sõltub tulemus järelikult sellest, kuidas ja milliseid sisendeid on kasutatud. Kuna hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid sisendeid ja kuidas ta kasutas, on tegemist ebakohaste ja ebausaldusväärsete tõenditega.
42. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulub iseenesest rahuldamisele, kuid mitte sellises ulatuses, nagu on nõudnud hageja. Kohus selgitas hagejale 04.09.2020 pöördumises (toimiku lk 77-78) vajadust täiendavalt põhistada kahju hüvitise nõuet ning tõendada hüvitise suurust põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud negatiivsete tagajärgede saabumist. Kohus selgitas, et ainuüksi mõne portaali 20 üldisest kasutajate arvust ei saa automaatselt järeldada, kui suure hulga isikuteni kommentaarid jõudsid. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid hüvitise suuruse kohta täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
43. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuid igal juhul mitte vähem kui 5000 eurot. Hageja väitis, et tal esinesid meeleolulangused ja stress. Kostja avaldatu pani ohtu hageja ametialased väljavaated ning võimaluse töötada soovitud valdkonnas. Mitmed hageja suhtekorraldusbüroo koostööpartnerid on kostja laimu tõttu loobunud lepingulistest suhetest. Hagejal on tekkinud ebamugavustunne avalikes kohtades ja inimestega suheldes. Kuna kommentaare avaldati Delfis, tuleb eeldada, et need jõudsid kogu eesti keelt kõneleva rahvani. Keskmine Eesti kohtutes laimu eest väljamõistetav hüvitis on 3000 eurot, kuid see on ebapiisav, sest ei ole andnud loodetud tulemusi. Kostja pidas hageja nõutud summat ülemäära suureks ja väiteid paljasõnalisteks. Kuna kostja vabandas hageja ees ja palus kommentaarid eemaldada, on nõue alusetu.
44. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks kahju hüvitamise kohustuse olemasolu, mida tuleb jaatada olukorras, kus kannatanu au on teotatud. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kostja teotas hageja au ühe ebakohase väärtushinnanguga ja kahe ebakohase faktiväitega.
45. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
46. Riigikohus on leidnud, et kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (samas, p 22). Kohtute väljamõistetud hüvitised peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrduspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (samas, p 26). Igale au teotamisele ei pea reageerima rahalise kompensatsiooniga (RK TKo 3-2-1-17-05, p 29).
47. Esmalt osundab kohus, et hageja esindaja väiteid Eesti kohtutes keskmiselt väljamõistetavate hüvitiste suuruse kohta on alusetud. Keskmiseks ei saa pidada hüvitist, mille tasumist hageja esindaja tavaliselt oma klientidele soovib, vaid lähtuda tuleb kohtutes reaalselt välja mõistetud hüvitistest. Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete analüüsist aastatel 2018 kuni 2019 nähtub, et keskmine hüvitis isikuõiguste rikkumise puhul on 1264 eurot ning mediaan on 800 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et isikuõiguste rikkumise puhul välja mõistetavad hüvitised ei hõlma üksnes au teotamise juhtumeid, vaid teisigi isikuõiguste rikkumise juhtumeid.
48. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et tavapärasest suurema hüvitise väljamõistmine on õigustatud üksnes põhjustel, et hageja esindaja arvates ei avalda muudes kohtuvaidlustes välja 21 mõistetud hüvitised muudele isikutele piisavalt mõju. Selliste spekulatiivsete väidete arvestamist VÕS § 134 mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ei võimalda.
49. Alusetud on hageja esindaja etteheiteid, et tavapärasest suurema hüvitise nõudmisel ei pea hageja tõendama asjaolusid, milliste esinemisega ta hüvitise nõuet seob ning tõendamiskoormus lasub üksnes kostjal. VÕS § 134 lg 5 järgi saab hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust. Seega tuli hagejal välja tuua ja tõendada asjaolusid, milliste kohaselt olid tema jaoks tagajärjed tavapäraselt raskemad või kahju tekitav tegevus ulatusliku mõjuga. Vaatamata kohtu selgitustele on kõik hageja väited rikkumise raskuse ja ulatuse kohta jäänud paljasõnalisteks. Hageja ei ole tõendanud ühelgi viisil tööalaste väljavaadete vähenemist, klientide lahkumist või muid tagajärgi. Hageja ei ole tõendanud, kui paljud isikud üldse tutvusid artiklitega, milliste juures kommentaarid olid avaldatud ning kommentaaride endiga. Ainuüksi sellest, kui suur on portaali Delfi tavapärane tuntus, ei saa kohus teha järeldusi selle kohta, kas või kui suur oli artiklite või kommentaaride loetavus. Kahju ebatavaliselt suures ulatuses tekkimist ei saa eeldada, vaid seda tuleb tõendada hagejal.
50. Lisaks tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 järgi arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja pöördus kostja poole nõudekirjaga 31.12.2019 (toimiku lk 15-18). Selles kirjas nõudis hageja esindaja kostjalt hüvitise 3000 euro maksmist ja uue kommentaari avaldamist.
51. Kostja vastas hageja nõudele 09.01.2020 (toimiku lk 19) ning avaldas kahetsust mõju tõttu, mida kommentaarid hagejale avaldasid. Kostja vabandas hageja ees. Hageja esindaja vabandusega ei nõustunud (toimiku lk 19), vaid saatis hagejale kirja, milles nõudis endiselt hüvitise 3000 euro tasumist. 10.01.2020 saatis kostja Ekspress Meediale e-kirja (toimiku lk 108109), milles palus eemaldada Delfi Ärilehe ja Ekspressi artiklite kommentaariumi lehtedelt enda avaldatud kommentaarid, sest need ei järgi kommenteerimise head tava. 14.01.2020 kell 08.03 teatati kostjale, et kommentaarid on eemaldatud.
52. Alusetu on hageja arusaam, et kohus ei saa hüvitise suuruse määramisel arvestada hageja ja kostja käitumist pärast kommentaaride avaldamist. Tegemist on asjaoludega, millistega kohtul tuleb arvestada, kujundades siseveendumust kohase hüvitise suuruse osas. Arvestades seda, et kostja vabandas hageja ees, eemaldas koheselt vaidlusalused kommentaarid, kõik vaidlustatud kommentaarid ei rikkunud hageja isiklikke õigusi ning rikkumise raskust või ulatust puudutavaid muid asjaolusid hageja ei tõendanud, on kohane mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 200 eurot. 128.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas näeb

162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 129. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja taotles hagiavalduses küll hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid leidis ise, et hüvitis peaks olema vähemalt 5000 eurot. Seesuguses summas hüvitise väljamõistmist õigustavaid asjaolusid hageja ei tõendanud. Eeltoodu tõttu peab kohus ebaõiglaseks mõista kostjalt hageja kasuks mistahes ulatuses menetluskulusid välja vaatamata asjaolule, et kohus pidas võimalikuks hageja hüvitise nõude rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam 22 kohtunik 23