2-21-17943/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-21-17943 Tsiviilasi J. L. hagi S. L. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. L., isikukood XXX, eluk. xxx Kostja S. L. , isikukood XXX, eluk. xxx 07.01.2022 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
2. Rahuldada J. L. hagi.
3. Lahutada J. L. (isikukood XXX) ja S. L. (isikukood XXX) abielu, mis registreeriti XXX Pärnu notar Irina Luihi poolt.
4. Jätta rahuldamata kostja S. L. taotlus tema perekonnanime muutmiseks abielu lahutamisel. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
5. J. L. esitas kohtule 15.11.2021 hagiavalduse S. L. vastu abielu lahutamiseks. Abielu sõlmiti XXX ja samal aastal oli ka pooltel viimane kooselu. Pärast perevägivalla juhtumit suhted lõppesid ja kontakt puudub. Hageja ei ole leidnud kostjat ja pöördus seetõttu kohtusse. Alaealisi lapsi ega ühist vara pooltel ei ole. Tsiviilasi nr 2-21-17943
6. Kostja leiab oma kirjalikus vastuses, et abielu tuleb lahutada, pooled ei ole üle kümne aasta suhelnud. Ühine vara ja lapsed puuduvad ning kostja on raske puudega, paludes lahutus läbi viia tagaselja. Kostja ei soovi enam hageja perekonnanime kanda ning palub selle muuta nimeks „K“.
7. Kohus kuulas hageja 07.01.2022 kohtus eelistungil ja selle vahetu jätkuna peetud kohtuistungil isiklikult ära. Ta jäi oma hagiavalduse juurde ega pidanud leppimist võimalikuks ega vajalikuks. Menetluskuludena kantud riigilõivu oli hageja nõus enda kanda jätma.
8. Kostja kuulati kohtu poolt isiklikult ära telefoni teel 07.01.
9. Ta nõustus jätkuvalt abielu lahutamisega, kinnitas, et ühiseid alaealisi lapsi ega ühist vara pooltel ei ole. Leppimist ei pidanud kostja võimalikuks ning palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja selgitas, et ei soovi kohtuda hagejaga, ei tea temast midagi juba 10 aastat ning et abielu registreeriti notari poolt Pärnu arestimajas. Kohtuotsuse põhjendused
10. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
11. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud lahus kümme aastat. Neil pole ühiseid lapsi ega vara. Seega rahuldab kohus hagi.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.
13. Kuivõrd kohus peab TsMS § 442 lg 5 järgi lahendama otsuses ka seni lahendamata taotlused, tuleb võtta seisukoht ka kostja taotluse osas perekonnanime „K“ taastamiseks. Kõnealune taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest nimeseaduse § 11 lg 2 võimaldab kohtul abielu lahutamisel taastada üksnes kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus on rahvastikuregistri andmeist kontrollinud, et kostja on abielus olnud viis korda ning tema perekonnanimi enne esimest abielu oli „J“ ning enne lahutatavat abielu „R“. Kui kostja soovib, saab ta uue või varasemalt kantud („K“ on olnud kostja perekonnanimi) perekonnanime võtta enda avalduse alusel nimeseaduse § 16 ja § 171 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 2