) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada R. K.
lg 1 järgi.
lg 4 ja
K. karistusest ja kohaldada R. K. suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks. Määrata R. K. käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
K. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid ilma arsti sellekohase ettekirjutuseta.
K. on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama õpinguid põhihariduse omandamise eesmärgil. Käitumiskontrolli kohaldada kohtuotsuse jõustumisest ning käitumiskontrolli ajaks määrata R. K. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Selgitada R. K., et kontrollnõuete ja lisakohustuste järgimata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus
lg 4 alusel pikendada temale määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta temale määratud kohustusi vastavalt
MS § 180 lg 3 alusel jätta R. K. kaitsjatasu 211.20 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus R. K. süüdistatakse selles, et tema XXX. a kella 01:00 paiku XXX järve ääres kasutas füüsilist vägivalda R. T. suhtes, mis seisnes selles, et R. K. lõi rusikatega mitmel korral R. T. näkku. Oma tegevusega põhjustas R. K. R. T. füüsilist valu ning tervisekahjustustena parema ja vasaku silma ümbruse hematoomid, parema silma ümbruse turse, parema ülahamba
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kokkuleppe sisu Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada R. K.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
K. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt
sätestatule.
K. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
K. kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid ja täitma koolikohustust. Menetluskuludeks on vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses 146,40 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 146,40 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna R. K. on XXX, XXX, XXX, XXX. Tema seaduslik esindaja XXX M. K. avaldas, et tema töötasu on umbes XXX eurot kuus. XXX XXX, XXX. Kogu pere sissetulek moodustubki ainult XXX töötasust, XXX XXX ja XXX. M. K. kanda on XXX, XXX. Kommunaalarveid aitab tal tasuda XXX. Peale R. K. elavad temaga veel XXX. XXX juures on XXX. Säästud puuduvad. Lisaväljaminekute tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav R. K. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahendiga. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava R. K. ja tema kaitsja ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R. K. süüdi tunnistada
lg 1 järgi, vabastada karistusest kohaldades tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 146,40 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest 64.80 eurot, so kokku 211.20 eurot. R. K. on XXX, XXX, XXX ja lisaks sellele XXX. Tema seaduslik esindaja M. K. avaldas, et tema töötasuks on umbes XXX eurot kuus. XXX XXX ja XXX. Kogu pere sissetulek moodustubki ainult XXX töötasust, XXX ja XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb R. K. väljamõistetud menetluskulude vähendamist. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, mille kohaselt on R. K. XXX, tal puuduvad sissetulekud, tema seaduslikul esindajal M. K. XXX ning XXX, seetõttu on põhjendatud jätta kaitsjatasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.