← Eesti

2-21-1945/26

Obsah (14)§ 153§ 164§ 171§ 158§ 162§ 165§ 65§ 23§ 150§ 170§ 172§ 173§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022. a, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1945 Tsivii

§ 153

lg 1 p 2 järgu nõuded: Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) Holm Bank AS (registrikood 14080830) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) IPF Digital AS (registrikood 11034137) Bondora AS (registrikood 11483929) Swedbank AS (registrikood 10060701) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Coop Finants AS (registrikood 12087992) Kokku Vastuväiteid nõuetele pole esitatud. Tunnustatud nõue (eurodes) 1 034 3 442,97 5 385,41 1 617,91 10 013,33 4 487,56 3 915,46 1 773,10 31 669,74

  1. Vabastada Peep Lillemäe pankrotimenetluses. pankrotihalduri kohustustest J. L. (pankrotis)
  2. Määrata J. L. (pankrotis) pankrotihalduri Peep Lillemäe töötasuks 990 eurot, mis hüvitada riigi vahenditest. Tasu kanda Lillemäe Õigusbüroo OÜ (registrikood 11558053) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX LHV AS-s.
  3. Algatada J. L. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

  1. Kohustada võlgnikku J. L. (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  3. Kohtumäärus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile ning resolutsiooni punkti nr 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 30.03.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Peep Lillemäe. 16.11.2021 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate nimekiri. Pankrotihalduri aruande kohaselt vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad ning võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub. Korteriomandi (registriosa number xxxxxxx, aadress xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, IdaViru maakond, 39,30 m2) ühisomanikud olid J. L. ja R. L. Kokkuleppel R. L.ga (pankrotis) ja tema pankrotihalduri Svetlana Pildeniga korraldas haldur 5 korteri enampakkumist. Korter õnnestus võõrandada summas 1100 euro eest. Korteri müügist laekus J. L. pankrotivarasse 550 eurot, mis on 50 % korteri müügi kogusummast. J. L. pankrotivara moodustab korteriomandi müügis laekunud 550 eurot, maksete paketi osaline tagasikanne juuli-sept. 5,85 ning pankroti väljakuulutamise ajal arvel olnud 22,35 eurot, kokku 578.20 eurot. Pankrotivara kasutati järgmiselt: korteri kommunaalkulud 50% summas 246,52 eurot (so massikohustus), osaline ajutise halduri tasu 330,98 eurot ja teenustasud 0,70 eurot. Seoses kinnistu müügiga mingeid kulusid ei kaasnenud, sest notaritasu ja riigilõivu maksis korteri ostja. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. J. L. (pankrotis) pangaarvele SEB Pangas laekusid Eesti Töötukassalt töötutoetus ja Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus, milliseid võis võlgnik kasutada vastavalt seadusele. Jaotiste alusel ei ole väljamakseid tehtud. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ja edaspidi ei planeeri haldur hagisid esitada. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda kõiki võlgnevusi, J. L.l puudub 2 endiselt töökoht ning ta on registreeritud töötuna. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Ta võttis laene erinevatest krediidiasutustest ja kiirlaenuettevõtetest. Raha kulus erinevate kulutuste katteks, kuivõrd abikaasal oli hasartmängusõltuvus. Puuduvad tõendid, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks oleks olnud kuriteo tunnustega teod või muud analoogilised asjaolud. Seega ei ole haldur esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, vabastada haldur, algatada J. L. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning määrata pankrotihalduri tasu ja kulutused 990 eurot riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, millest oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu pankrotimenetluse jätkamine on perspektiivitu. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Peep Lillemäe võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lg-te 1-3 alusel.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli

  1. aastal 116,80 eurot ja
  2. aastal 130,80 eurot. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja 3 büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 15 tundi ja taotleb selle hüvitamist riigi vahenditest. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 66 eurot, mis mahub kehtestatud piirmäära. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 990 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse.

§ 150

lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks (TsMS § 183 lg 2). Kuupalga kahekordne alammäär oli 2021. aastal 1168 eurot (2*584) ja 2022.aastal 1308 eurot (2*654) Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning arvestades, et riigi vahendeid ei ole antud menetluses seni kasutatud, siis määrab kohus pankrotihalduri taotlusel halduri tasu 990 euro hüvitamise riigi vahenditest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pank

S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Menetluse kestel on võlgnik kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest 4 tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.