lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida ning tuleks
lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses tasumata jäänud kohustustest vabastamata jätta. 17.01.2022 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et töötab xxxna, töötasu on 570 eurot. Võlgnik on püüdnud leida teist tööd, aga pärast operatsiooni ei pea võlgniku organism sellisele koormusele vastu. Võlgnik on lõpetanud Venemaal ülikooli xxx erialal, kuid võlgnik ei saa xxxna Eestis töötada. Tegemist ei olnud riikliku ülikooliga. Võlgnik saaks Venemaal töötada erialaselt, kuid mitte Eestis. Võlgnik märkis, et ei saa xxxna töötada, sest käed on haiged. Võlgnik töötas hotellis, kuid tervis ütles üles. Füsioterapeudi sõnul ei ole võlgniku keha füüsilisele koormusele nii vastupidav, selg ja käed valutavad. Vastuseks Swedbank AS seisukohale märkis võlgnik, et pank müüs maha võlgniku Pärnus asuva korteri umbes 20 000 euro eest, samuti müüdi kahekorruseline maja umbes 20 000 euro eest. Võlgniku pere jäi peavarjuta ning nende vanaema jäi samuti korterist ilma. Võlgnik üüris korteri. Võlgnikul on kaks teismelist poissi, kes kasvavad ja tahavad palju süüa. Võlgniku töötasu läheb laste ülalpidamisele. Võlgnik on püüdnud, kuid siiski ei jää sellest sissetulekust midagi üle. Endine abikaasa ei maksa elatist, ta on üldse lastest loobunud. Võlgniku ema ja isa ei saa võlgnikku toetada, nad elavad munitsipaalkorteris. Võlgnik tõi täiendavalt esile, et on 2016. aastal elanud kahe lapsega varjupaigas, kuna tal ei olnud raha korteri ostmiseks. Kahe lapsega on üürikorterit väga raske leida. Võlgnik elas koos lastega varjupaigas viis kuud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest 2 vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 09.10.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik xxx OÜ-s xxxna töötasuga 428,10 eurot kuus. Seoses pandeemiaga makstakse vaid osalise tööaja eest. Võlgnik kasvatab üksi kahte last. Vanem poeg sai täisealiseks ning proovis mitu korda kutsekoolis õppida, kuid jättis õpingud pooleli. Poeg ei tööta ja võlgnik peab teda üleval. Võlgnik elab koos lastega 1-toalises munitsipaalkorteris. Võlgnikul oli väga suur väljaminek xxxravile. Kuna xxxravi on kallis, leidis ta osavama võimaluse Venemaal. Laste isa elatist ei maksa. Võlgnik selgitab, et lapsed kasutasid mitmel korral ilma tema loa ja teadmiseta võlgniku pangakaarti internetimängude eest tasumiseks (kokku 250 eurot). Võlgnik märgib, et ostavad kõige odavamat ja allahindlusega toitu, riideid seotavad taaskasutuspoodidest. Võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha ei jätkunud. 17.01.2022 toimunud ärakuulamisel täpsustas võlgnik, et töötab hetkel töötasuga 570 eurot kuus. Võlgnik on püüdnud leida teist tööd, aga pärast operatsiooni ei pea võlgniku organism suuremale koormusele vastu. Võlgnik on lõpetanud Venemaal ülikooli xxx erialal, kuid võlgnik ei saa xxxna Eestis töötada. Tegemist ei olnud riikliku ülikooliga. Võlgnik saaks Venemaal töötada erialaselt, kuid mitte Eestis. Võlgnik peab üleval kahte last. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldaja nõude rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul kehva tervisliku seisundi tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Näiteks on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tema tervislik seisund seda ei võimalda. Võlgnik on esitanud kohtule tervislikku seisundit tõendavad tõendid. Kohus märgib, et võlgniku tervisliku seisundi tõttu ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest 3 vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse
Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.