Obsah (9)

§ 150§ 4§ 428§ 430§ 431§ 432§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 07.02.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-123415 Tsiviilasi OÜ Luxkliima hagi OÜ G

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 237,50 eurot Luxkliima OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-

1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Luxkliima hagi OÜ Geirom vastu võlgnevuse nõudes. OÜ LUXKLIIMA (hageja) esitas 11.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingult Geirom (kostja) 6 400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.10.2016 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 24.10.2016 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 04.11.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis hagiavalduse 02.01.2017 määrusega menetlusse.
3. 31.12.2021 otsusega jättis Harju Maakohus hageja nõude rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4. Pooled esitasid 01.02.2022.a kohtule kompromisslepingu. Kompromiss on kohtule esitatud edasikaebetähtja jooksul. 31.12.2021 tehtud kohtotsuse said mõlemad pooled kätte 04.01.2022, seega ei olnud 01.02.2022 seisuga ehk kompromisslepingu sõlmimise ja kompromissi kinnitamise taotluse esitamise hetkeks otsus jõustunud.
5. Seoses kohtunik Helina Luksepa pikema eemalviibimisega on käesolev tsiviilasi 04.02.2022 jagatud kohtunik Anna Liivi menetlusse.
6. Kompromisslepingu kohaselt sõlmivad pooled õigusrahu huvides ning edaspidiste kohtuvaidluste vältimiseks tsiviilasjas 2-16-123415 kompromissi (

§ 4

lg 1) ja paluvad selle kohtul kinnitada kohtumäärusega (

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 2).

Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ning kohus tagastab hagejatele pool tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1).

Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad kohtul otsustada asja menetluse lõpetamine ilma kohtuistungit pidamata ja kinnitada tsiviilasjas 2-16-123415 poolte kompromiss. Hagejad paluvad endale tagastada pool hagiavalduste esitamisel tasutud 2 riigilõivust

§ 150lg 2 p 1 alusel kandes selle samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.

Pooled on leppinud kokku lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani määruse kättesaamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 7. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 8. Vastavalt

§ 431

lg 2 teisele lausele kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 9. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tühistada

§ 431

lg 2 alusel ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele, maakohtu otsus tühistamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 10. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 11. Pooled on kooskõlas

§ 661

lõikega 4 kokku leppinud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani määruse kättesaamisest. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise lühendamiseks on kooskõlas

§ 661lõikest 4 ja tuleb rahuldada.

12. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 3 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 13. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissislepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 14.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 15. Hageja palub

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 237,50 eurot hageja Luxkliima OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 16. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-123415. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4