) § 110 lg 1 kohaselt rakendab kohus pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus tegi Eesti rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et J. A. on sündinud xxxxxxxxxx. a ja ta suri xxxxxxxxxx. a. J. A. oli Soome kodakondsus. Tema viimane elukoht enne surma oli Eestis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Avaldaja on esitanud tõendi (tl 6), millest nähtub, et notar Lee Mõttus on algatanud J. A. pärimismenetluse. Notar on 12.01.
4.2.
lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed: 1) pärandvara valitsemise korraldamine ja 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine.
lg 1 näeb ette, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–
lg 2 p-s 1 sätestatud pärandvara hoiumeedet, s.o pärandvara valitsemise korraldamist ja
4.3.
lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et pärandi hooldajaks on võimalik nimetada avaldaja, kes on selleks vastavat soovi avaldanud. Avaldaja esindaja kinnitas kohtu ärakuulamisel, et avaldaja saab aru pärandi hooldaja kohustustest ja on võimeline neid täitma. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja pärandaja hooldajaks nimetamise. 3
Hooldaja on kohustatud muu hulgas: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ja aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.
lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
lg 7 näeb ette, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut. 4.4.
lause alusel määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks Tartu piirkonna kohtutäitur Aive Kolsari, kelle büroo asub Põlvas. Vastavalt
Pärandvara inventuuri järel tuleb kohtutäituril koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang.
MS § 4772 lg 1 kohaselt teostab kohus pärandi hooldaja üle järelevalvet. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, siis TsMS § 590 lg 3 alusel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. TsMS § 590 lg 1 alusel peab pärandi hooldaja hooldamise lõppemisel esitama kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. 4.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.