← Eesti

2-21-17803/5

2-21-17803 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-17803 Tsiviilasi Räpina vald, Ruusa kü

) § 110 lg 1 kohaselt rakendab kohus pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus tegi Eesti rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et J. A. on sündinud xxxxxxxxxx. a ja ta suri xxxxxxxxxx. a. J. A. oli Soome kodakondsus. Tema viimane elukoht enne surma oli Eestis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Avaldaja on esitanud tõendi (tl 6), millest nähtub, et notar Lee Mõttus on algatanud J. A. pärimismenetluse. Notar on 12.01.

  1. a avaldanud teate pärimismenetluse algatamise kohta ja kutsunud üles J. A. järelt pärima õigustatud isikuid endast teada andma. Notar andis teada, et kavandab pärimistunnistuse tõestamise tähtpäevaks 12.04.
  2. a. Kuni käesoleva ajani ei ole J. A. pärijad teada. Ei ole teada, et keegi pärijatest oleks pärandi vastu võtnud. Vastuseks avaldaja kirjale on notaribüroo 07.10.
  3. a e-kirjas (tl 7) vastanud, et pärimisasi seisab, kuna pärijatega ei ole Soomes kontakti saadud. Kohus leiab, et kuna J. A. pärijad ei ole teada, siis esineb

§ 110lg 1 järgi alus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks.

4.2.

§ 110

lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed: 1) pärandvara valitsemise korraldamine ja 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine.

§ 112

lg 1 näeb ette, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–

  1. Kinnistusregistri andmete (tl 4) kohaselt kuulub pärandajale J. A. `le korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille juurde kuulub 478/9397 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr
  2. Avaldaja esitatud andmetel on selle korteriomandiga seoses tekkinud korteriühistu ees majandamiskulude võlg, mis 31.12.
  3. a seisuga oli 1446 eurot. Pärandajal muu vara või kohustuste olemasolu ei ole teada. Korteriomandi majandamiskulud kasvavad jooksvalt. Kohus leiab, et arvestades teadaolevat pärandvara, on kohane rakendada

§ 110

lg 2 p-s 1 sätestatud pärandvara hoiumeedet, s.o pärandvara valitsemise korraldamist ja

§ 112lg 1 alusel nimetada pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja.

4.3.

§ 112

lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et pärandi hooldajaks on võimalik nimetada avaldaja, kes on selleks vastavat soovi avaldanud. Avaldaja esindaja kinnitas kohtu ärakuulamisel, et avaldaja saab aru pärandi hooldaja kohustustest ja on võimeline neid täitma. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja pärandaja hooldajaks nimetamise. 3

§ 112lg 3 sätestab pärandi hooldaja kohustused.

Hooldaja on kohustatud muu hulgas: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ja aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.

§ 112

lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.

§ 112

lg 7 näeb ette, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut. 4.4.

§ 112lg 1 2.

lause alusel määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138–141. Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks Tartu piirkonna kohtutäitur Aive Kolsari, kelle büroo asub Põlvas. Vastavalt

§ 139lg-le 4 määrab kohus inventuuri tegemise tähtajaks kaks kuud.

Pärandvara inventuuri järel tuleb kohtutäituril koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang.

§ 139lg 8 kohaselt hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel. 4.5. Ts

MS § 4772 lg 1 kohaselt teostab kohus pärandi hooldaja üle järelevalvet. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, siis TsMS § 590 lg 3 alusel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. TsMS § 590 lg 1 alusel peab pärandi hooldaja hooldamise lõppemisel esitama kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. 4.

  1. Vastavalt TsMS § 586 lg-le 2 jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. 4.
  2. TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta kande pärimisregistrisse. Menetluskulude jaotus
  3. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 4 alusel määrab kohus, et pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud kantakse J. A. pärandvara arvel. Hüvitatavate kulude suuruse määrab kohus kindlaks kulude tekkimisel huvitatud isiku vastava taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.