KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19743 Tsiviilasi T.V. ja J.B. hagid Eesti Töötukassa vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.V. ja J.B. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad (hagejad): T.V. (isikukood XXXXXXXXXXX) ja J.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): 74000085) Eesti Töötukassa (registrikood RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus muutmata.
- Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud T.V. ja J.B. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- T.V. (hageja I) ja J.B. (hageja II) esitasid
- detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Eesti Töötukassa (kostja) vastu tunnistada hagejatele
- detsembril 2021 tehtud hoiatused seadusevastaseks ja kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja
- detsembril 2021 hagejatele e-posti teel hoiatused, et kui nad hiljemalt
- detsembriks 2021 end ei vaktsineeri Covid-19 haiguse vastu ega esita tõendit, mis näitab vaktsineeritust ja/või kehtivat kaitset Covid-19 haiguse vastu, ütleb kostja töölepingu erakorraliselt, etteteatamiseta ja täiendava hoiatamiseta üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel töötajast tuleneval põhjusel töökohale sobimatuse tõttu. Hagejate hinnangul on töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatus asjakohatu ja seadusega vastuolus. Riigikohus on asunud seisukohale, et vaktsineerima kohustavaid käskkirju saab kohtus eelnevalt vaidlustada ega pea selleks ootama töölepingu ülesütlemiseni. Seega on Riigikohus asunud seisukohale, et sellist hoiatust nagu on esitatud hagejatele saab kohtus ennetavalt vaidlustada. Hagiga koos esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks. Hagejad selgitasid, et taotlevad esialgset õiguskaitset, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tekitab olukorra, kus töölepingud võidakse erakorraliselt, etteteatamiseta ja täiendava hoiatamiseta üles öelda, hagejad kaotavad töö ning kohtumenetlusega pole võimalik enam hagis taotletavat eesmärki saavutada. Hagi tagamise abinõuna taotlesid hagejad töölepingu ülesütlemise keelamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus keeldus
- detsembri
- a määrusega hagejate hagiavalduste menetlusse võtmisest ja jättis hagejate taotlused hagi tagamiseks rahuldamata. Töölepinguseadus ei näe ette eraldi kohtulikku kontrolli tööandja poolt tehtud hoiatuste üle. Tööandjalt hoiatuse saamisel on töötajal võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale oma vastuväited, sealhulgas ka kirjalikult, ja hilisema vaidluse tekkimisel neid korrata. Hoiatust ei saa vaidlustada.1 Seega ei saa kohus eraldiseisvalt kontrollida hoiatuse õiguspärasust ega lugeda hoiatust tühiseks (või tunnistada kehtetuks). Hagejad on pöördunud kohtusse ennatlikult olukorras, kus tööandja ei ole nende õigusi (veel) rikkunud. Antud olukorras on neil võimalik oma õigusi kaitsta esitades tööandjale oma vastuväited hoiatuse kohta ning tööandjal on neid võimalik oma edasiste otsuste tegemisel arvestada. Kohtulik kontroll on TLS § 105 alusel võimalik vaid töölepingu ülesütlemise avalduse osas. Kohus leidis, et hagejatel ei ole esitatud Vt Käärats, E. jt. Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde, Kirjastus Juura 2021, lk
- Kättesaadav veebis: https://www.sm.ee/sites/default/files/toolepinguseaduse_selgitused_sisu_web.pdf 1 2 taotlusega võimalik saavutada taotletavat eesmärki, s.o neile tehtud hoiatuse tühisuse tuvastamist. Kohus märkis, et Riigikohus ei ole arutanud küsimust, kas eraõiguslikus töölepingulises suhtes tehtud hoiatuse korral Covid-19 vaktsineerimistõendi esitamise nõudmiseks on võimalik hoiatust enne lepingu ülesütlemist eraldi vaidlustada. Riigikohus on arutanud Covid-19 vaktsineerimise kontekstis halduse siseakti vaidlustamise võimalust (RKHKo määrused haldusasjades nr 3-21-2241 ja nr 3-21-2071). Käesoleval juhul ei ole tegemist haldusõigussuhtega ega haldusakti vaidlustamisega. Seetõttu keeldus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel hagiavalduste menetlusse võtmisest. Kohus jättis taotlused hagi tagamiseks rahuldamata. Kohus ei saa rakendada esialgset õiguskaitset ega hagi tagada olukorras, kus esitatud (või enne hagi esitamist välja toodud ja põhistatud) ei ole ühtki perspektiivikat nõuet. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hagejad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Töösuhte jätkamise tingimusena vaktsineerimiskohustuse nimetamine on ebaproportsionaalne ja kohatu, see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ja selgelt inimõigusi riivav. Sõlmitud tööleping vaktsineerimise kohustust ei sisalda. Hagejad on vastutustundlikud kodanikud, kes rangelt järgivad kehtestatud piiranguid ja käitumisjuhiseid. Riigikohus on asunud seisukohale, et vaktsineerima kohustavaid käskkirju saab kohtus eelnevalt vaidlustada ega pea ootama töölepingu ülesütlemiseni. Seega on Riigikohus asunud seisukohale, et sellist hoiatust nagu on esitatud hagejatele, saab kohtus ennetavalt vaidlustada. Antud juhul ei ole tegemist hoiatusega töölepinguseaduse mõttes, vaid töölepingu ülesütlemise avaldusega, sest esitatud hoiatuses on nimetatud töösuhte lõppemise aeg ja alus. Antud olukorras tekitatakse ebaõiglase, alusetu ja ühepoolse töösuhte lõpetamise kaudu otsene tõsine kahju ka hagejate alaealistele lastele. Hagi tagamise abinõuna taotlesid hagejad töölepingu ülesütlemise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti keeldunud hagiavalduste menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Hagejad on esitanud hagi paludes tunnistada tööandja
- detsembri
- a hoiatused seadusevastaseks ja kehtetuks. Esitatud hagid ei ole õiguslikult perspektiivikad. Maakohus on õigesti märkinud, et töölepingu seadus ei sätesta töötajatele õigust vaidlustada tööandja tehtud hoiatusi. Kui tööandja pärast hoiatuse tegemist töölepingu üles ütleb, saab töötaja vaidlustada töölepingu ülesütlemise ning selles vaidluses saab vajaduse korral lahendada küsimuse, kas hoiatused olid põhjendatud (kas töötaja on ka tegelikkuses oma töökohustusi rikkunud). Hagejad on määruskaebuses esmakordselt väitnud, et tehtud hoiatusi saab pidada töölepingu ülesütlemise avaldusteks, kuna hoiatuses on nimetatud töösuhte lõppemise aeg ja alus. Samas 3 ei ole hagejad hagis palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid hoiatuse kehtetust. See hagejate väide on ka vastuolus nende ülejäänud seisukohtade ja menetluslike taotlustega. Nimelt tuginevad hagejad peamiselt sellele, et neil on õigus hoiatusi enne töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Samuti taotlesid hagejad hagi tagamise korras töölepingute ülesütlemise keelamist, millest nähtub samuti selgelt, et hagejad ei pidanud tehtud hoiatusi töölepingu ülesütlemise avalduseks. Hoiatuse tühisust ei saa tuvastada ka TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagiga. Nimelt saab TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Tööandja töötajale tehtud hoiatus ei ole iseenesest õigussuhe ega loo ka õigussuhet, millest tuleneksid pooltele õigused ja kohustused. Tegemist ei ole tehinguga, mis saaks olla tühine, vaid eelkõige tööandja nägemusega töölepingu kohase täitmise kohta. Õiguslikke tagajärgi saab pooltele kaasa tuua alles tööandja avaldus töölepingu ülesütlemiseks.
- Maakohus on õigesti märkinud, et Riigikohtu praktika, millele hagejad viitavad, seondub COVID-19 vaktsineerimise kontekstis halduse siseakti vaidlustamise võimalusega, kuid praegusel juhul ei ole tegemist haldusõigussuhtega ning töösuhtes tehtud hoiatus ei ole haldusakt, mida saaks vaidlustada. Seega ei saa Riigikohtu vastavat praktikat rakendada eraõiguslikus töölepingulises suhtes. Hagejate muud määruskaebuses toodud väited ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Eeltoodud põhjendustel ei ole hagejate esitatud asjaolude õigsust eeldades hagejate nõuete rahuldamine võimalik ehk hagisid ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda (TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin