KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1343

) alusel kinni. 2. PPA esitas Tartu Halduskohtule 18.06.2021 taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 15lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel (haldusasi nr 3-21-1343).

Tartu Halduskohus rahuldas 21.06.2021 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 28.06.

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2021 taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra

§ 15lg 1, lg 2 p-de 1– 3 ja § 25 lg 1 alusel.

Isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 68

p-d 4 ja 6, § 15 lg 2 p 1) ning ta ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 15lg 2 p-d 2 ja 3).

X on karistatud kriminaalkorras kolmel korral, sh kahel korral reaalse vangistusega (

§ 68p 4).

Seejuures pani ta kolmanda kuriteo toime katseajal. Väärtegude eest on teda karistatud seitsmel korral. Isik on eiranud seadusi, mistõttu on alus arvata, et ta ei järgi

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning võib vabaduses viibides hakata kohustustest kõrvale hoidma. Eelnevat seisukohta kinnitab näiteks see, et isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sest ei ilmunud mõjuva põhjuseta registreerimisele, mille tõttu Viru Maakohus pikendas XX.XX.XXXX määrusega nr Y-YYYYYY talle määratud katseaega. X-l puudub reisidokument ning Tartu Vangla 10.06.2021 kirjast nähtuvalt ei soovi ta taotleda Venemaa passi ega tagasipöördumistunnistust. X ei vaidlustanud Tartu Halduskohtu 18.06.2020 otsust nr 3-19-2161 osas, milles tema tühistamiskaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja lahkumisettekirjutuse peale jäi rahuldamata. Sellest võib järeldada isiku soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust (

§ 68p 6).

Samuti puudub alus arvata, et isik hakkab vabaduses viibides reisidokumenti taotlema. Põgenemisohu tõttu poleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Isikul elab Eestis küll perekond (ema, isa, õed), kuid seni ei ole see asjaolu motiveerinud teda kuritegelikust eluviisist loobuma. Seega puudub kindlus, et kindlaksmääratud elukohas elamisel oleks ta PPA-le kättesaadav, kui väljasaatmine muutub reaalsemaks. Isikul ei ole reisidokumenti, mida saaks hoiule võtta. Isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust (

§ 15lg 2 p 3).

Ta ei ole soovinud taotleda tagasipöördumistunnistust ega passi. Vajalike dokumentide puudumise tõttu ei saa teda välja saata. PPA alustab reisidokumendi hankimist Venemaa ja Euroopa Ühenduse vahelise tagasivõtulepingu alusel, mille kohaselt menetletakse tagasivõtutaotlust 25 kalendripäeva. PPA senise praktika järgi võib reisidokumendi saamine võtta aega mõnest kuust mõne aastani. 4. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2021 määrusega taotluse ning pikendas

§ 15

lg 1, lg 2 p-de 1–3 ja § 25 lg 1 alusel luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2021 (resolutsiooni p 1). Isikul puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus ning tal on kohustus Eestist lahkuda. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ei saa pidada tõhusaks, sest isiku puhul esineb põgenemisoht (

§ 68p-d 4 ja 6).

Teda on kriminaalkorras karistatud vangistusega (kriminaalasjad nr CCC-CCCC, Y-YY-YYYY, X-XX-XXXX). Seega ei ole ta käitunud õiguskuulekalt ega järginud kehtivaid norme. Põgenemisohule hinnangu andmisel tuleb arvestada ka teisi isikuga seotud asjaolusid: viimase kuriteo pani ta toime kohtuotsusega määratud katseajal, teda on karistatud mitmel korral väärtegude eest, Viru Maakohus pikendas XX.XX.XXXX määrusega nr Y-YY-YYYY isikule määratud katseaega nelja kuu võrra, sest ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid; samuti ei vabastatud teda kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ennetähtaegselt, sest kohus ei olnud veendunud tema õiguskuulekas käitumises (Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX ja 2

§ 68p 6).

Otsitud on väide, et Tartus ei ole konsulit. Saatkonnaga saab suhelda ka kirja ja telefoni teel ning vajadusel oleks tulnud keegi isiku juurde või isik toimetatud saatkonda. Ringkonnakohtu otsuse ootamine ei ole samuti veenev põhjendus, sest apellatsioonimenetluses ei vaielda elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse üle. Isikul on kohustus aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (

§ 264lg 1 p 3).

Kohustuse täitmata jätmine osutab soovimatusele riigist lahkuda ja põgenemisohule (

§ 15lg 2 p 2).

Puudub alus arvata, et Venemaa keeldub oma kodaniku tagasivõtmisest ja talle dokumentide väljastamisest. Ühtlasi ei ole väljasaatmine perspektiivitu. Isiku soov jääda Eestisse elama ei anna alust jätta ta välja saatmata. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskusest vabaneda, kui ta esitab avalduse reisidokumendi saamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Kinnipidamise pikendamist õigustavad vaid kaalukad asjaolud. PPA ega kohus ei ole kinnipidamise pikendamist, sh põgenemisohtu, põhjendanud. Kohus ei oleks tohtinud lähtuda üksnes isiku varasemast karistamisest. Tema toime pandud süüteod ei olnud rasked ega asetanud kedagi ohtu. Ta on karistused ära kandnud. Isik on end parandanud ning kahetseb tehtut ega kujuta avalikule korrale ohtu. Isik ei taotlenud reisidokumenti, sest Tartus ei ole konsulit. Tegelikult ta soovib reisidokumenti saada. Kohus ei ole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ning jättis välja selgitamata PPA hoolsuse väljasaatmismenetluse toimetamisel. Määruskaebusele on lisatud taotlus isiku vabastamiseks tõlkekulude kandmisest.
2. PPA jäi kirjalikus vastuses taotlustes väljendatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. X määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse eesmärk on vabaneda kinnipidamiskeskusest. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 28.06.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel X tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
4. PPA ei ole esitanud uut taotlust X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks, millest võib järeldada, et kinnipidamise alused langesid ära ja isik vabastati kinnipidamiskeskusest enne 28.10.
5. Isiku vabanemine kinnipidamiskeskusest ei võta kõrgema astme kohtult võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja seda 3

§ 15

lg-st 1 tulenevalt võib välismaalast kinni pidada, kui esineb

§ 15lg-s 2 sätestatud alus ja täidetud on lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

Kinnipidamine eeldab ka, et

s sätestatud järelevalvemeetmed ei taga lahkumiskohustuse täitmist samavõrd tulemuslikult kui kinnipidamine.

§ 15

lg 2 võimaldab kinnipidamist eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht, 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Halduskohus leidis, et täidetud on kõik

§ 15lg-s 2 nimetatud eeldused.

10. Ringkonnakohtu hinnangul leidsid PPA ja halduskohus põhjendatult, et X-ga seotud asjaolud kogumis annavad piisava aluse järeldada tema puhul põgenemisohtu (

§ 15lg 2 p 1).

PPA ja halduskohus seostasid põgenemisohu eelkõige

§ 68

p-des 4 ja 6 nimetatud asjaoludega, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks arvestasid kooskõlas

§ 68esimese lausega teisigi isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

Halduskohus järeldas isiku varasema käitumise ja hoiakute põhjal, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist ei saanud aga isikust lähtuva põgenemisohu tõttu pidada tõhusaks. Määruskaebuse seisukoht põgenemisohu ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkuse motiveerimata jätmise kohta on seega otsitud. 11. Vaidlus puudub, et X on varem kriminaalkorras karistatud reaalse vangistusega (

§ 68p 4).

Varasem karistatus osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt, ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Samas ei ole see eraldiseisvalt põgenemisohu jaatamiseks piisav.

ei võimalda isikut kinni pidada avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Karistuse ärakandmise korral oleks üldpreventiivne kinnipidamine vastuolus topeltkaristamise keelu põhimõttega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 13). Oluline on hinnata, kas isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal saab järeldada, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud. Kinnipidamiseks peab põgenemisoht olema ka piisavalt suur. See tähendab, et isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal peab olema võimalik järeldada piisavalt suurt põgenemissoovi, sh tahet hoida kõrvale väljasaatmismenetlusest (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 14; 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 12). 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku varasem käitumine ja hoiakud ei loo kindlust, et ta oleks PPA-le vabaduses viibides kättesaadav, sh aitaks kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. X on kriminaalmenetluses jätnud järelevalvemeetmed täitmata ning pani uue kuriteo toime katseajal. Süütegude toimepanemisest on küll möödunud omajagu aega, kuid ka hilisema käitumise ja hoiakute põhjal ei saa järeldada, et ta täidaks vabaduses viibides avalik-õiguslikke kohustusi. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvad põgenemisohtu vähendavad asjaolud: isikul ei ole vanglas olnud distsipliiniga probleeme, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, isik osales õppetöös ja vihajuhtimise sotsiaalprogrammis (kuulajana). Iseloomustuse järgi ei ole ta ka väljendanud otsest vastuseisu Venemaale integreerumisele ning on motiveeritud ümber kolima. Vangla toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei vaidlustanud isik Tartu Halduskohtu 18.06.2020 otsust, millega jäeti rahuldamata tema tühistamiskaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja lahkumisettekirjutuse peale, millest võib kaudselt järeldada olukorraga leppimist. Isikul on Eestis perekond (ema, isa, õed) ja elukoht. Samas nähtub kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud iseloomustusest, et X suhtumine õiguskorda on endiselt trotslik: isik on impulsiivne ning tema elustiil on riskiv ja hoolimatu; ta ei ole kindel, kas suudab muutuda; eesmärkide saavutamiseks vahendeid ei vali ning oma tegude 4

§ 68p 6).

Kirja kirjutamise ajal oli isikul välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p-s 5 sätestatud viibimisalus ning tal ei olnud lahkumiskohustust (PPA 21.10.2019 otsuse resolutsiooni p 2). Isikul tekkis kohustus hankida väljasaatmiseks vajalikud dokumendid pärast väljasaatmismenetluse algatamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 8). Samas ei esitanud ta avaldust reisidokumentide taotlemiseks ka kinnipidamiskeskuses viibides. PPA esindaja selgitas 28.06.2021 toimunud istungil (09:11:12–09:12:24), et õigusnõustaja andis X-le dokumendid avalduse esitamiseks, kuid ta keeldus nende täitmisest, soovides esmalt oodata ära istungi. Ühtlasi ei ole põhjendatud isiku istungil esitatud väide, et tal ei ole olnud võimalus avaldust esitada. Isegi kui isiku tegelik soov on olnud reisidokumenti taotleda, ei ole ta seda oma käitumisega näidanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelneva põhjal järeldada, et isik sooviks lahkumiskohustust täita ja oleks väljasaatmiseks PPA-le kättesaadav. Seega on täidetud

§ 15lg 2 p 1 kohaldamise eeldused.

13. PPA ja halduskohus on täiendavalt tuginenud

§ 15

lg 2 p-dele 2 (isik ei täida kaasaaitamiskohustust) ja 3 (isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib). Kohtupraktika kohaselt eeldab

§ 15

lg 2 p-le 3 tuginemine muu hulgas seda, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Seetõttu nõuab

§ 15

lg 2 p 2 kohaldamine kaasaaitamiskohustuse muul viisil täitmata jätmist, st see peaks seonduma eelkõige

§ 264

lg 1 p-des 1 (väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suuliste ja kirjalike andmete ja seletuste esitamine), 2 (isiku valduses ja väljasaatmismenetluses tähtsust omavate andmete, dokumentide ja tõendite esitamine) või 4 (isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumine) sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. Kohtupraktika järgi peaks konkreetne kohustus olema taotluses ka piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9). X-l puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja ta ei ole astunud samme selleks, et endale reisidokument hankida. PPA esindaja sõnul anti isikule kinnipidamiskeskusesse saabumisel võimalus esitada asjaomane taotlus Venemaa ametivõimudele, kuid ta keeldus sellest, soovides ära oodata kohtuistungi. Seetõttu esineb isiku kinnipidamiseks

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud alus.

Küll aga ei saa isiku kinnipidamise aluseks olla

§ 15

lg 2 p 2, sest PPA tugines taotlustes üksnes dokumentide hankimisega seotud kaasaaitamiskohustusele, kuid pole toonud välja ühtegi muud kohustust, mida isik ei oleks praeguses menetluses täitnud. X kinnipidamisel ei saanud seega tugineda

§ 15

lg 2 p-le 2 ja ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruste põhjendusi. 14. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada väljasaatmismenetlust). Kinnipidamine ei olnud ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Kinnipidamise kestus ei ületanud

§ 25lg-s 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega.

Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Taotluse esitamise ajal oli menetlus algusfaasis ja asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks toimingute tegemisega viivitanud vms. 15. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kriminaalasjas nr X-XX-XXXX Tartu Vangla 05.04.2021 koostatud iseloomustuse, sest see on vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3 ja § 62 lg 2). Samasisulisele iseloomustusele on viidatud Tartu Maakohtu 26.03.2019 ja 12.03.2021 määrustes ning sellele tugines loa andmisel ka halduskohus. Isikul 5