Lõpetada kriminaalasjas nr 1-22-819 kriminaalmenetlus E. H. (isikukood XXX) suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2. Kohustada E. H. käesoleva määruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul, s.o hiljemalt 17.08.2022 hüvitama kannatanule M. M. varaline kahju summas 149.95 eurot ja mittevaraline kahju summas 100 eurot, so kokku 249.95 eurot kannatanu M. M. arveldusarvele nr XXX. Kannatanule kahju hüvitamisel märkida maksekorraldusse selgituseks „Kahju hüvitamine kriminaalasjas nr 1-22-819“. Maksekorraldus edastada kohtule. 3.
H. tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest 17.02.
lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 6. Kohtumäärus edastada E. H., kannatanule M. M. ning prokurör Evelin Merilainele. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt
ASJAOLUD Kriminaalasjas nr 21278001810 alustati menetlust XXX KarS § 121 lg 1 järgi selles, et XXX kella 10.52 paiku XXX keldris kasutas XXX E. H. muusika valjult kuulamise pärast tekkinud sõnavahetuse käigus füüsilist vägivalda M. M. suhtes, millega põhjustas M. M. valu ja tervisekahjustuse ning rikkus jope. Kohtueelse menetluse käigus on selgunud, et XXX kella 10.52 paiku XXX keldris viibisid M. M. ja E. H.. Kuna eelnevatel öödel oli E. H. korterisse kostnud valju muusikat ja ta oli seetõttu kutsunud korduvalt ka politsei, siis rääkis E. H. M. M. politsei väljakutsest ja muusika valjult kuulamisest. M. M. ütles, et ta polnud koduski. Üleeile oli küll olnud, kui muusikat valjult kuulati ja ta vabandas selle pärast. Vestluse käigus E. H. ärritus ning küsis M. M. korduvalt, millal see lõppeb ja haaras M. M. kinni ning lõi M. M. korduvalt rusikaga peapiirkonda. M. M. üritas end kaitsta, kuid see oli raskendatud, kuna tal oli just XXX olnud. Rusikalöökidega põhjustas E. H. M. M. valu ja tervisekahjustuse – pea täpsustamata osa pindmise vigastuse ning randme ja käe muude osade kontusiooni (tuvastati XXX kella 13 paiku XXX erakorralise meditsiini osakonnas). Seejärel E. H. rahunes ja küsis korduvalt M. M., kas ta veel kuulab muusikat, millele M. M. vastas eitavalt, misjärel lubas E. H. edaspidi ise probleemi lahendada ning nad lahkusid keldrist. Pärast korterisse jõudmist teavitas M. M. juhtunust politseid. Väljakutset teenindanud politseinikud vestlesid nii M. M. kui E. H., kes selgitasid politseinikele konflikti tekkimise põhjust ja E. H. tunnistas M. M. löömist. Kriminaalmenetluse käigus on E. H. kuulatud kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 2
lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse
§-des 200-2052 toodud alustel ja korras. Kannatanu M. M. avaldas XXX prokurörile, et soovib kriminaaltoimiku materjalidega tutvuda ning ta on nõus kriminaalasja lahendamisega lepitusmenetluses ja soovib tekitatud kahju hüvitamist. Kahtlustatav E. H. avaldas XXX prokurörile, et on nõus kriminaalasjas lepitusmenetluse kohaldamisega ja valmis tekitatud mõistliku kahju heastama. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, kuriteo asjaolud on selged ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kannatanu M. M. ja kahtlustatav E. H. andsid nõusoleku lepitusmenetluse rakendamiseks, saatis prokurör XXX
lg 1 sätestatud alustel kahtlustatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. XXX saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri lepitaja lepituse käiku kirjeldav aruanne, millest nähtuvalt ei jõudnud osapooled kokkuleppele kahju heastamises. XXX esitas kahtlustatav E. H. riigi õigusabi korras määratud kaitsja Kristjan Lee Lõuna Ringkonnaprokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
H. süü ei ole suur, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja samuti ei ole tal muid õigusrikkumisi väärteokorras, E. H. on selgitatud lõpetamisega kaasnevaid kohustusi ning ta on kinnitanud nõustumist nende täitmisega ning ta on nõus varalise kahju hüvitama ja mittevaralise kahju on nõus hüvitama 3
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Kriminaalasjas kahtlustatakse E. H. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse E. H. isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub ka prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). KarS § 121 lg 1 sanktsioon jääb oluliselt alla teise astme kuritegudele kehtestatud sanktsiooni ülemmäära, mis viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. E. H. tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises, kahetsedes seda. Tegemist polnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid selleni viis asjaolude kokkulangemine ning sellega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Varasemalt pole E. H. vägivaldselt käitunud ning ta on mõistnud, et käitus valesti. Karistusregistri andmetel puudub E. H. kehtiv karistus süütegude toimepanemise eest ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Karistust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et tegemist oli pigem 4
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 123.60 eurot ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning
lg 2 p-s 3 sätestatud kohustuse teha 60 tundi üldkasulikku tööd kuuekuulise tähtaja jooksul. Kannatanu M. M. on XXX esitanud tsiviilhagi, milles nõuab tekitatud varalise kahju 149.95 eurot (rikutud jope) ja mittevaralise kahju 1000 eurot hüvitamist. XXX vestlusel prokuröriga avaldas kannatanu M. M., et kuna tema jope on rikutud, siis soovib ta selle väärtuse hüvitamist ja on nõus pärast kahju hüvitamist andma jope üle E. H..
g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seetõttu, et kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes ning kahtlustatav tunnistab küll varalise kahju nõuet 149.95 eurot, kuid mittevaralise kahju nõude osas on kahtlustatav seisukohal, et nõue on ülepaisutatud ning ei ole vastavuses teo ja tagajärjega ega kooskõlas kohtupraktikaga, mistõttu ta soovib, et kohus ise otsustaks, milline on õiglane kahjuhüvitise suurus. Kuna prokuratuuril puudub kaalutlusõigus tsiviilhagi põhjendatuse osas, siis palub prokuratuur kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas kannatanule kahju hüvitamise ulatuse kohta ning vajadusel seda kohtu äranägemisel vähendada. Sellist praktikat on Riigikohus toetanud lahendi nr 3-1-1-33-17 p-s 15, märkides, et kui
lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, võib kohus
lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna kahtlustatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi, sh ka olukorda, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast. Kannatanul on sellisel juhul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne toetab samuti eeltoodut ning lk 483 kommentaar 9.4. ütleb, et varaliste vaidluste lahendamiseks erikorda pole ning prokuröril puudub õigus tsiviilhagi mahtu vähendada või jätta see läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Pole õige ainuüksi varalise vaidluse tõttu jätta
kohaldamata ja sellises olukorras on põhjendatud prokuröri vastava taotluse esitamine kohtule, kellel on pädevus vastu võtta seisukoht ka tsiviilhagi osas. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuste tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse 5
lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.
lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi prokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused
Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava E. H. suhtes rahuldamisele. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata E. H. karistamine vajalik. E. H. tunnistab oma süüd ning on ka puhtsüdamlikult kahetsenud seda. Karistust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem ühekordse mõtlematu teoga, E. H. on aru saanud oma teo keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Lisaks saab kriminaalasja materjalidest nähtuva – kuriteo toimepanemise asjaolude (kahtlustatav oli ärritunud kannatanu peale, kuna sündmusele eelnes kannatanu poolt korduv rahu rikkumine valju muusika kuulamisega öisel ajal, millega seoses oli korduvalt ka politsei kutsutud) ja kannatanutele tekitatud vigastuse (pindmine vigastus pea piirkonnas) – alusel asuda seisukohale, et süüdistatava E. H. süü ei ole suur. E. H. on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud varalise ja mittevaralise kahju mõistlikus ulatuses ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 123,60 eurot ning teha 60 tundi üldkasulikku tööd kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 kuu jooksul. Kriminaalasjas on kannatanu M. M. esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes 149,95 eurot ja mittevaralise kahju nõudes 1000 eurot. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise 6
lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel võib kohus panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude kogusummast. Kui isik täidab talle kohtu pandud kohustused tähtaegselt, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks ka juhul, kui kohtu pandud kahju hüvitamise kohustuse ulatus ei kattu kannatanu esitatud nõuete ulatusega. Sellises olukorras on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses. Kui aga isik ei täida talle pandud kohustusi tähtaegselt ja kriminaalmenetlus
lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus (vt määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39). Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Ühtlasi selgitas Riigikohus nimetatud lahendis, et kuivõrd
lg 2 p 1 alusel süüdistatavale pandud kahju hüvitamise kohustust tuleb lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotuks, tuleb seda lugeda ka
Järelikult ei saa kannatanu kohustuse määramise otsustust, sh isikule täitmiseks määratud kohustuse ulatust,
p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangu tõttu vaidlustada.1 Asja materjalidest nähtuvalt tekitas kahtlustatav E. H. oma tegevusega kannatanule M. M. valu ja samuti sai kannatanu kehavigastusi. Kannatanu ülekuulamise protokolli kohaselt (I kd, tl 14) hakkas naaber teda tõukima kätega keldri tagumise nurga poole. Kannatanu proovis hoida oma paremat kätt E. H. ees, aga kuna kannatanul oli hiljuti parema XXX, siis ta ei saanud ennast väga kaitsta. Kui kahtlustatav oli kannatanu keldri nurka nüginud, siis lõi kahtlustatav kannatanut korduvalt rusikaga parema oimupiirkonda. Kannatanu pani oma parema käe pea juurde kaitseks ja siis sai osad löögid ka vastu haiget kätt. Kannatanu ei osanud öelda mitu korda kahtlustatav teda lõi, aga neid lööke oli palju. Kannatanu ei suutnud kaua oma kätt ees hoida, sest löökide tõttu tundis tugevat valu, kuna just sellel käel XXX. Kannatanul käis pea ringi ning läks samal päeval EMO-sse. Kannatanu sõnul oli tal paremal oimu piirkonnas haav ja see oli omakorda paistes ning ta avastas, et tema vasaku käe sõrmel oli samuti haav, mis oli tekkinud keldris võrestikust kinni võttes. Järgmisel päeval oli ka rindkere valus, see võis olla põhjustatud nügimisest või löökidest. XXX Kliinikumi päeviku kande XXX-XXX (I kd, tl 21 – 22) kohaselt on M. M. diagnoosiks määratud pea täpsustamata osa pindmine vigastus, randme ja käe muude osade kontusioon ning ülajäseme murru jääknähud. Kannatanu vigastused ja ründest tulenev kahju on nähtav ka kriminaaltoimikus asuvatel fotodel. Kannatanu punasel jopel (I kd, tl 2 – 3) on nähtav vigastus jope varruka piirkonnas. Fotol, mis on tehtud peapiirkonnast, on nähtav vigastus paremal pool pea küljel (I kd, tl 4 ja I kd tl 9 - 10). Sõrmel olev vigastus asub vasaku käe pöidla juures (I kd, tl 23). 1 Riigikohtu 20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p-d 13, 15 7
lg-s 3 sätestatule tuleb süüdistataval nimetatud kohustused täita 6 kuu jooksul, s.o hiljemalt 17.08.2022. a.
lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui E. H. ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.