lg 3, mis kohustab kohtutäiturit esitama avaldus hüpoteekide kustutamiseks ja kinnistusosakonda rahuldama avaldus, kuna nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega ning lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Enampakkumise raames kinnisaja võõrandamise korral tehakse kinnistusraamatuse seotud kandeid kohtutäituri avalduse alusel (
lg 1) ja selleks ei ole vaja senise omaniku nõusolekut (
Kohtutäituri õigus esitada kinnistamisavaldusi sama enampakkumise ja kinnistu osas ei lõppenud keelumärke kustutamisega III jaost.
lg-s 3 sätestatud nõude tagamiseks on vaja IV jaost kustutada hüpoteegid nii Eesti Inkasso OÜ kui ka A. Šarka kasuks. Vastasel juhul jääb püsima olukord, mida kinnistu ostja ei saanud õiguspäraselt oodata, ning kinnistusraamat jääb ebaõigeks. Kohtutäitur peab seadusest tulenevate ülesannete täitmisel taotlema kinnistusosakonnalt koormavate õiguste kustutamist ja seadus ei kohusta teda esitama avaldused üheaegselt. Lisaks ei lõppenud täitemenetlus nr 027/2021/1602 kinnistu sundenampakkumise tulemi jaotamisega. Isegi kui sundenampakkumise tulemist piisaks kõikide nõuete rahuldamiseks, ei saa täitemenetlus lõppeda enne, kui vastavad muutmiskanded on kinnistusosakonna poolt rahuldatud. 2 Kui kohtutäituri avaldus jääb rahuldamata, siis uuel omanikul ei ole seaduslikku võimalust ilma II järjekoha hüpoteegipidaja nõusolekuta kustutada A. Šarka kasuks seatud hüpoteeki. See riivab õigusriigi põhimõtet, kui uue omaniku suhtes jäävad püsima õigused, mis tuli kustutada seaduse alusel, ja uus omanik peab oma õiguste kaitseks kasutama täiendavaid meetmeid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-122-10 (p 17) kinnitanud seisukohta, et isegi juhul kui enne koormavate õiguste kustutamiseks olid esitatud avaldused omaniku muutmiseks ja keelumärkide kustutamiseks, siis peale avalduse rahuldamist võib kohtutäitur esitada ka muid avaldusi sama enampakkumise järgselt ja sama kinnistu osas.
lg-le 1 esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja ning avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ja lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamata pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleneb praeguses asjas kohtutäituri pädevus kinnistamisavalduse esitamiseks
Kuigi
lg-s 1 sätestatu kohaselt esitab kohtutäitur enampakkumise akti ja avaldused kinnistusosakonnale viivitamatult pärast ostuhinna tasumist, ei saa sellest järeldada, et kohtutäituril on kohustus esitada eelmärgitud dokumendid korraga ning seda mitte tehes lõpeb tema õigustatud isiku staatus KRS § 34 lg 1 tähenduses (s.o vaidlusaluses asjas 06.12.2021). Eelnevast järelduvalt oli kohtutäitur ka 07.12.2021 õigustatud isikuks kinnistamisavalduse esitamiseks. Sellist seisukohta toetab ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-122-10, p 17). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et täitemenetlus täiteasjas nr 027/2021/1602 ei ole lõppenud ning maakohtu vastupidine seisukoht on tõendamata. 3 9. Kande tegemine kinnistusraamatusse on kohtunikuabi pädevuses ning seetõttu on põhjendamatu määruskaebuses esitatud taotlus ringkonnakohtule kande tegemiseks. 10. Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kohtutäituri (avaldaja) kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.