KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. veebruar 2022 Tsiviilasja number 2-21-2446 Tsiviilasi

) redaktsiooni § 77 lg 2 kohaselt on registriandmete muutmine liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine.

§ 77

lg 3 kohaselt pidi registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kohtule esitatud müügilepingute põhjal müüs kostja sõiduki Narva Auto baltic Osaühingule

1. veebruaril 2018 (reedel), kes müüs selle juba
2. veebruaril 2018 edasi Dmitri Averitševile. Selleks ajaks ei olnud veel möödunud seadusega ettenähtud 5 tööpäeva. Seega ei saa Narva Auto baltic Osaühingule ette heita seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist ning seega puudub kostjal alus Narva Auto baltic Osaühingu vastu võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 216 lg 1 sätestatud eeldused Narva Auto baltic Osaühingu kolmanda isikuna kaasamiseks ja kostja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas
4. novembril 2021 määruskaebuse Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määruse peale, millega palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada kostja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kostja liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduki omanik, omandiõigus koos kindlustuskohustusega on üle läinud Narva Auto baltic Osaühingule. Maakohus jõudis vääralt järeldusele, et Narva Auto baltic Osaühingule ei saa ette heita seadusest tueneva kohustuse rikkumist, s.o registriandmete muutmiseks taotluse esitamata 2 jätmist. Isegi kui Narva Auto baltic Osaühing ei ole rikkunud kohustust omaniku vahetuse taotluse esitamiseks, on ta rikkunud kohustust tagada sõidukile kindlustus. Kostja hinnangul ei ole ka välistatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli siiski auto omanikuks Narva Auto baltic Osaühing ning müügilepingu Narva Auto baltic Osaühingu ja D. Averitšivi vahel on sõlmitud tagasiulatuvalt või on fiktiivne, et välistada Narva Auto baltic Osaühingu vastutus.
7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et muuta olukorda, kus registris on võõrandatud sõiduki omanikuks endiselt kostja ja uus omanik on jätnud oma kohustused ümbervormistamisel täitmata. Kostjal oli õigus ja võimalus teavitada Transpordiametit sõiduki võõrandamisest, kuid liiklusregistris puudub kanne, millest nähtuks, et kostja oleks ise registripidajat teavitanud sõiduki võõrandamisest. Seega ei ole kostja ise tegutsenud selle nimel, et vabaneda kohustustest, mis lasuvad sõiduki registrijärgsel omanikul. Narva Auto baltic Osaühing, kes
8. veebruaril 2018 ostis sõiduki kostjalt, on selle juba
9. veebruaril 2018 müünud edasi Dmitri Averitševile ning selleks ajaks ei olnud veel möödunud seadusega ettenähtud viis tööpäeva. Seega ei saa Narva Auto baltic Osaühingule ette heita seadusest tuleneva kohustuse mittetäitmist ning sealt tulenevalt puudub kostjal ka alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisele tuginedes. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel, s.o
10. veebruaril 2018, ei olnud sõiduki registrijärgne omanik ega ka asjaõigusseaduse mõttes sõiduki omanik Narva Auto Baltic OÜ. Samuti puudub alus kahelda sõiduki müügilepingu õigsuses.
11. Narva Auto Baltic OÜ vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks ning kaasab menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Narva Auto baltic Osaühingu.
13. TsMS § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise eelduseks on, et kolmanda isiku kaasamist taotleval poolel on selleks õiguslik huvi ning kaasamist taotlev pool peab kohtule põhjendama, miks ta arvab, et poole nõue kolmanda isiku vastu vaidluse esemeks olevatel asjaoludel on võimalik ning poole poolt kohtu ette toodud asjaoludel peab see asjaolude õigsust eeldades ka kehtiva õiguse kohaselt võimalik olema. Kohtul on võimalik rakendada ulatuslikku diskretsiooniõigust hindamaks, kas kolmanda isiku kaasamine menetlusse on eesmärgipärane ja vajalik. Kostja on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendanud, miks ta arvab, et kostja ei peaks vastutama hageja ees ning et kostjal võib tema vastu hageja nõude rahuldamise korral tekkida omakorda nõue kolmanda isiku vastu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta.

§ 77

lg 3 kohaselt peab registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg-te 1–3 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus 3 liiklusregistrisse omanikuna kantud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, kas omanikukanne Narva Auto baltic Osaühing kohta oli üldse tehtud.

§ 77

lg 3 eesmärgiks ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga see, et sõiduki omanik ei peaks omaniku vahetuse kannet üldse tegema. Seadusest ei tulene, et sõiduki omanikul on õigus jätta registrikanne tegemata olukorras, kus sõiduki edasivõõrandamine selle uue omaniku poolt toimub registriandmete muutmiseks ettenähtud viie päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse. 8. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4