Obsah (5)

§ 158§ 108§ 109§ 175§ 32

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud s

) § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus ei saa praeguses asjas teha vastustajale konkreetset ettekirjutust, kuidas tuleks kaebaja taotlus pikema voodi saamiseks lahendada. Ühelt poolt näitas kohus eespool, et mingi lahendus tuleb leida. Teiselt poolt sõltub väga paljudest asjaoludest, milline lahendus on kõige otstarbekam. Vastustaja nimetas kohtumenetluses võimalust eemaldada voodit ühest otsast piirav põiktoru. See võib olla lahendus, kuna võimaldab kaebajal sirutada ennast üle voodi mõlema otsa. Samas ei pruugi see olla piisav, kuna fotodelt on näha, et voodi paikneb väga tihedalt kambri seinte vahel. Lahenduseks võib olla ka voodi ümberpaigutamine kambris või kaebaja paigutamine teise kambrisse või vanglasse, kus saab kasutada pikemat voodit või kus voodi ehitus ja paiknemine võimaldavad ennast üle voodi otsa vajalikul määral sirutada. Võimalik, et olukorra lahendamiseks on veel võimalusi. Milline võimalikest lahendustest on sobivaim, seda tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada vastustajal. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (

§ 158lg 3).

Kohus soovitab parima lahenduse leidmiseks kaasata otsustamisse arsti. Kohus tühistab vastustaja 13.12.2018.a vaideotsuse nr 6-12/588-2 ning kohustab vastustajat kaebaja taotlust pikema voodi saamiseks uuesti läbi vaatama. Kahju hüvitamise nõue

1. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase 6 tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
2. Kaebaja tugines algses hüvitamiskaebuses kahju tekitamisele väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tagastas kohus kaebuse 27.05.2019.a määrusega, määrus on jõustunud. Käesoleva otsusega lahendab kohus tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude.
3. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kaebajal on tekkinud kahju. Kaebaja väitel seisnes talle tekkinud kahju selles, et tema seljahaigus süvenes ning tal tekkisid psüühikahäired. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kahju tekkimine tõendatud. Kaebaja seljahaiguse osas ei ole tema seisund tervisekaardis ära toodud ajavahemiku jooksul oluliselt muutunud. Punktis 4.6 kirjeldatud uuringutest kahe viimase tulemused suuresti kattuvad. Arstide poolt kaebajale antud soovitused ei ole ajas oluliselt muutunud. Ainsaks viiteks olukorra halvenemisele on see, et 17.04.2017 määras arst varasema käsimüügis oleva valuvaigisti asemele retseptiravimi. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et retseptiravimist valuvaigistid on tugevama ja/või spetsiifilisema toimega kui need, mis on kättesaadavad käsimüügis.
4. Tervisekaardi andmed ei kinnita ka seda, et kaebaja psüühiline tervis oleks vangistuse kestel oluliselt muutunud. Kaebaja avalduse põhjal olid tal psüühikahäired juba vabaduses ning kaebaja tarvitas antidepressante. Vangistuses on kaebaja seoses psüühikahäiretega abi otsinud kahel korral. Esiteks ajavahemikul mai 2015 - veebruar 2016, mil kaebaja viibis veel Tallinna vanglas. Sellel pöördumisel ei saa olla seost kaebaja etteheidetega tema magamistingimustele Viru vanglas. Kaebaja hakkas uuesti psüühika üle kurtma siis, kui kaebajal tekkis astma. Kaebaja seostas pöördumist õhupuuduse ja hingamisraskustega. 08.03.2019 leidis psühhiaater, et probleemi lahendus peitub võimalikus astma korrektsioonis. Seega ei ole ka sellel pöördumisel seost küsimusega, kui pikk on kaebaja voodi.
5. Kui kahju tekkimine kaebajal tervise kahjustumise läbi ei ole tõendatud, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ning kohus ei uuri muude hüvitamiskaebuse rahuldamise eelduste täidetust. Kohus jätab kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 17.

§ 108

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja esitas kohtule tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Kuna kaebaja ei nõudnud hüvitist kindlas summas, siis ei ole ükski esitatud nõue rahaliselt hinnatav. Kohus lähtub menetluskulude jagamisel sellest, et kohus rahuldas liidetud kohtuasjadest ühes esitatud omavahel seotud nõuded ning jättis rahuldamata teises esitatud nõude. Põhjendatud on jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. 18. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 59). Sellest summast poole ehk 7,50 7 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib. Muudest menetluskuludest pooled tähtaegselt teatanud ei ole, seega ei ole ka nende väljamõistmine võimalik (

§ 109lg 1).

19.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. 20. Kaebaja esitas kohtule volikirja, milles ta on andnud mitmesuguseid volitusi Renno Kadakule (tl 89-90). Volikirjast ei nähtu, et kaebaja oleks andnud volituse tema esindamiseks kohtus. Renno Kadak ei ole teinud kaebaja nimel menetlustoiminguid või püüdnud neid teha. Kohus ei käsitle Renno Kadakut kaebaja esindajana praeguses kohtuasjas. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 32

seab piirangud sellele, kes võib olla kaebaja volitatud esindaja halduskohtumenetluses. Neist on praeguses asjas võimalikud, et tegemist on õigusteadusliku kõrgharidusega isikuga (

§ 32

lg 1 p 2, lg 3) või kaebaja üleneja või alaneja sugulasega (

§ 32lg 1 p 7).

Nimetatud asjaolusid tuleb kohtule tõendada. Õigusteadusliku kõrgharidusega isikul tuleb esitada dokument, mis tõendab vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist. Dokumentidega tuleb tõendada ka kaebaja ja esindaja sugulus. Kui kaebaja soovib kasutada edasises menetluses esindajat, siis tuleb kaebajal eeltooduga arvestada. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt Riigikohtu 24.11.2021 lahendis toodud muudatustega 24. novembril 2021. 8