1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2255 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Lomakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VLADIMIR LOMAKIN, isikukood 38201140249, xxxx, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.12.2020 ja lõpp 08.11.2022 RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR LOMAKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.11.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Lomakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2255 tunnistati Vladimir Lomakin süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Vladimir Lomakinile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt mõisteti Vladimir Lomakinile liitkaristus, suurendades mõistetud karistust (6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 04.06.2020 kohtuotsusega nr 1-20-2582 mõistetud ja Harju Maakohtu 26.01.2021 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa (1 aasta ja 5 kuud vangistust) võrra, mõistes 2 lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Vladimir Lomakini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ja karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamine 08.12.
- Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 13 korda, millest 6 karistust on kehtivad. Vanglas on isik kümnendat korda. Viimane karistus on mõistetud süstemaatilise varguse eest. Kinnipeetava käitumine on jäänud sarnaseks varasemaga. Kuritegusid paneb ta toime materiaalse kasu saamiseks. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Alates 06.09.2021 töötab kinnipeetav Viru Vangla majandustöödel koristajana. Ajavahemikul 17.09.-18.10.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval kehtiv sissekirjutus. Varasemalt elas ta aadressil xxxx koos oma ema ja kasuisaga. Kinnipeetava ja kasuisa vahelised suhted olid väga keerulised, mistõttu käis kinnipeetav kodus umbes korra nädalas ja ülejäänud aja viibis tuttavate juures, kellega koos tarvitas ka narkootikume. Vahetult enne praegust vangistust elas isik umbes ühe kuu oma sõbranna juures aadressil xxxx. Vladimir Lomakin taotleb ennetähtaegset vabastamist aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 3toalise korteriga, mille omanik on E. G., kes hetkel elab korteris üksinda. Korteris on olemas kõik eluks vajalik, kommunaalvõlad puuduvad. E. G. on nõus isiku vabanemisega antud aadressile. Rahvastikuregistri andmetel on isik omandanud xxxx baasil. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on isik omandanud Rummu Erikutsekoolis müügitöö korralduse eriala. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis on isik õppinud ka valgustus- ja jõuseadmete elektrikuks, aga eriala jäi omandamata. Karistuse kandmise ajal Ämari Vanglas lõpetas isik gümnaasiumi. Vanglas on kinnipeetava eesti keele tasemeks hinnatud A
- Isik on huvitatud eesti keele õppimisest. Varasemalt on tal olnud eesti keele tase B1, aga ta pole saanud eesti keelt harjutada. Töötamise registris faktilised andmed isiku töökohtade osas puuduvad. Kinnipeetav toob välja, et enne vangistust ta ei töötanud ning on ametlikult töötanud ainult vangistuste ajal. Alates 02.11.2020 oli isik töötuna arvel Eesti Töötukassas. Kinnipeetavale on määratud osaline töövõime xxxx. Kuritegusid paneb isik toime materiaalse kasu saamiseks, et saaks soetada endale narkootikume. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud KarS § 218 alusel. Kinnipeetaval on olemas vajalikud oskused, et vabaduses töötada, aga tal puudub selleks tahtmine. Isik soovib tööle saada vangla kööki. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 35 231,77 eurot. Nõuete tasumisest ta huvitatud ei ole. Vladimir Lomakin ei ole esitanud andmeid vabanemisel võimaliku tööandja kohta. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema V. K.-G., kasuisa S. K., õde I. Z., kes elab xxxx ja vend D. G., kes elab xxxx. Ema väitis telefonivestlusel, et omavahelised suhted poja Vladimir Lomakiniga on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtlevad nad omavahel telefoni teel. Kasuisa on isikut kasvatanud
- eluaastast alates. Bioloogilise isa I. L. kinnipeetav väidetavalt suhelnud ei ole, isa elab xxxx. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetav abielus ei ole olnud, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad põhiliselt kuritegeliku taustaga isikud, kellega koos tarvitab ta ka narkootikume. Valdav osa kuritegudest on isik toime pannud üksinda. Narkojoobes olles võib isik olla tuttavate poolt 3 mõjutatav. Isik ei pea alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks. Tarvitas harva lahjat alkoholi. Kinnipeetav leiab, et tal on probleemiks pigem narkootikumide tarvitamine. Valdavalt on isik kuritegusid toime pannud narkootikumide tarvitamise tõttu. 15-aastaselt alustas ta kanepi tarvitamist. Enne praegust vangistust tarvitas isik peamiselt fentanüüli süstimise teel umbes üks kord päevas. Mõned aastad tagasi oli esinenud perioode, kus tarvitas igapäevaselt 6-10 korda amfetamiini. Isik on varem proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid on toimunud tagasilangus. Enne praegust vangistust pidi isik minema Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse ravile, aga sinna ta kohale ei jõudnud, kuna sattus vanglasse. Vabanedes soovib isik endiselt rehabilitatsioonikeskusesse minna. 04.03.2020 on isikul Tallinna Vanglas diagnoositud narkosõltuvus. Ta on tarvitanud "UFOt", amfetamiini, ecstasyt ja heroiini. Varasemalt on kriminaalhooldusel olles fikseeritud metamfetamiini ja metadooni tarvitamine (ilma arsti ettekirjutuseta). Isik mõistab narkootikumide kahjulikkust ja soovib tarvitamisest loobuda, aga ei ole enda hinnangul saanud selleks vajalikku abi. Narkojoobes olles käitub isik impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Isik keskendub peamiselt kiiretele ning lühiajalistele lahendustele. Kinnipeetav on endale eesmärgiks seadnud narkootikumidest loobumise, et saaks edaspidi elada seaduskuulekat elu. Isiku varasem käitumine näitab aga, et ta ei ole suutnud oma eesmärke ellu viia. Isik ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, aga korduvad kriminaalkaristused viitavad sellele, et tal on välja kujunenud teatud kuritegelikud hoiakud. 14.06.2021 on kinnipeetavale Tallinna Vanglas koostatud ettekanne, mille kohaselt isik ähvardas ametniku pihta sülitada. Varasemalt kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume, samuti on katseajal pannud toime uue kuriteo. Isik leiab, et kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vaja hoiduda narkootikumide tarvitamisest, sest valdavalt paneb ta toime vargusi narkootikumide saamiseks. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 85%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Vladimir Lomakini tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 08.11.
- Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 sätestatud kohustusi. Vladimir Lomakin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selle aasta jooksul, mis ta on vanglas viibinud, on ta saanud aru, kui palju ta kaotas. Ta pidi minema Viljandi Haiglasse 1 kuu jooksul, aga siis oli koroonaviirus ja kedagi vastu ei võetud. Omalt poolt ta lubab kriminaalhooldusele alluda. Ta on nõus elama aadressil xxxx. Kui ta muudab elukohta, siis teatab sellest kriminaalhooldusametnikule. Ta on nõus kõikide tema suhtes kehtestatavate piirangutega. Ta hakkab otsima tööd ja tegeleb endale sissekirjutuse saamisega. E. G. on tema sõbranna, kellega ta tutvus aasta tagasi ja kellega ta suhtleb. Ta ei tea, kas teda usutakse või mitte, sest tal on nii palju kriminaalkaristusi, aga ta ei taha seda elu enam tagasi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vladimir Lomakini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Vladimir Lomakini ennetähtaegset vabastamist. 4 Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Lomakin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vladimir Lomakin kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui poole talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 6 kehtivat kriminaalkaristust ja enamus neist on talle mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 35 231,77 eurot, mis kohtu hinnangul võivad hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel ning arvestades asjaolu, et isikul puudub vabanemisel töökoht, siis säilib risk, et ta võib materiaalse kasu saamiseks jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on küll võimalik end vabanemisel võtta arvele töötuna Eesti Töötukassas, kuid arvestades seda, et ta on enda sõnul töötanud ametlikult ainult vangistustes olles, siis võib töö leidmine olla raskendatud. Lisaks sellele on isikule määratud osaline töövõime perioodiks xxxx, mis samuti võib mõjutada sobiva töökoha leidmist. Kohtu hinnangul on kinnipeetaval täitmata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise üks esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal, sest iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Iseloomustuse kohaselt on isikul diagnoositud narkosõltuvus ning narkootikumide tarvitamise jätkamist võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Narkootikumide tarvitamise jätkamist võib soodustada see, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad põhiliselt kuritegeliku taustaga isikud, kellega koos on ta tarvitanud ka narkootikume. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et varasem tingimuslik karistus on pööratud täitmisele kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise tõttu. Samuti on isik katseajal pannud toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt ning et isik on suuteline korrektselt täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas elukoht ning et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja töötanud majandustöödel koristajana. Samuti selle, et ta on avaldanud valmisolekut pöörduda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Vladimir Lomakini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2022 kohtumäärusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. 28.12.2021 kohtumäärus 1-21-2255 jõustus
- veebruaril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.