Obsah (5)

§ 157§ 159§ 162§ 167§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2022, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-9132 Tsiviilasi A. Ä. avaldus täitemenetluse lõpetam

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx täitedokumendiks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.09.

1. a kohtumäärus tsiviilasjas xxx-xxxxx, millega mõisteti avaldajalt Swedbank AS kasuks välja 71 184,84 EEK. Esmakordselt on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse nimetatud kohtuotsuse täitmiseks 09.10.
2. a. 7.

§ 157

lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on

§ 157lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011.

aasta

1. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
2. aasta
3. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
4. aasta
5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
6. Tuginedes Riigikohtu 17.10.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22 leiab kohus, et enne 05.04.2011 tekkinud ning 05.04.2011 veel aegumata nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg.

§ 157

lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab

§ 157

lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Antud juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.09.

1. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, mis jõustus 06.10.
2. a. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 06.10.
3. Täitedokumendist nr x-xx-xxxxxx nõuded oleksid

§ 157

lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem 2039. aastal. Nõuded ei olnud seega 05.04.2011 aegunud. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele 2 hakkas alates 05.04.2011 kulgema kehtiva

§ 157

lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda alates 05.04.

2. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Avaldusest ja täitemenetluse registrist nähtuvalt esitati täitedokument kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 09.10.

1. a. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 09.10.
2. a. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista nõude aegumist.
3. Avaldaja ei toonud välja muid aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Puudutatud isik tõi välja, et vastavalt kokkuleppele asus avaldaja tasuma võlga ositi, mistõttu loeb sissenõudja aegumise peatunuks alates 15.02.2021, s.o kokkuleppe sõlmimisest alates. Kohtutäitur on kohtule teatanud, et avaldaja ja kohtutäituri kokkuleppe kohaselt on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx katteks 29.03.
4. a 50 eurot ning 30.04.
5. a 50 eurot. 03.05.2021 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse aegumise kohaldamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.
6. Kohtu hinnangul on alust pidada avaldaja ja kohtutäituri kokkulepet kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja kokkuleppeks.

§ 162

kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks.

§ 167

lg 2 kohaselt juhul, kui võlausaldaja annab võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Kohus nõustub sissenõudjaga, et aegumine peatus alates 15.02.

1. a. Avaldaja on kokkuleppe alusel teinud kaks makset ning seejärel 03.05.
2. a esitanud täiturile avalduse kõnealuses täiteasjas aegumise kohaldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja sellist taotlust lugeda lõplikuks kohustuse täitmisest keeldumiseks ning seega on alates 03.05.
3. a aegumise peatumine

§ 167lg 2 kohaselt lõppenud.

11.

§ 168

lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Kui aegumine ei oleks peatunud, oleks täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine aegunud alates 05.04.

1. Arvestades aegumise peatumist seoses täitmiseks täiendava tähtaja andmisega alates 15.02.
2. a kuni täitmisest lõpliku keeldumiseni 03.05.
3. a (kokku 78 päeva), on täitedokumendist tulenevate nõuete täitmine aegunud hiljemalt alates 22.06.
4. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.09.
5. a määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx nõue A. Ä. 71 184,84 EEK väljamõistmiseks aegus 22.06.2021 ning täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx TMS § 2231 lg 1 alusel selle nõude osas lõpetada.
6. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus.
7. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb täitemenetluse lõpetamiseks määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3
8. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on võlgniku huvides, siis oleks kohtu hinnangul antud juhul puudutatud isiku menetluskulude avaldaja kanda jätmine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 4