KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-14-4097 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu Kalver Mäeste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Prokurör Abiprokurör Laura Jõgisoo (kohtuistungil ei osalenud, esitas arvamuse kirjalikult) Süüdimõistetu Kalver Mäeste (isikukood karistust Tartu Vangla) Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2022 36501186547; kannab RESOLUTSIOON Jätta Kalver Mäeste Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Kalver Mäestelt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99914700027707 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-14-4097). Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.10.2014 otsusega K. Mäeste tunnistati süüdi KarS § 114 p 1 järgi julmal viisil tapmises ning teda karistati 14-aastase vangistusega. Tartu Ringkonnakohus 21.01.2015 otsusega tühistas osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas Tartu Maakohtu 28.10.2014 kohtuotsuse ning mõistis Kalver Mäestele KarS § 114 p 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust. Käesoleval ajal kannab Kalver Mäeste karistust Tartu Vangla. Tema karistusaja algus on 29.12.2013 ja lõpp 29.12.
- 23.12.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Kalver Mäeste isikliku toimiku, otsustamaks Kalver Mäeste vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Toimikus olevast Tartu Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt Tartu Vangla ei toeta Kalver Mäeste ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Kalver Mäeste soovib enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Kalver Mäeste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kalver Mäeste kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt KarS § 76 lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalver Mäeste on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusest, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega 2
(6)karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et K.Mäeste tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistavad K.Mäeste ennetähtaegse vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt K.Mäestel puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav osales vangla majandustöödel 01.09.2019 kuni 30.06.2020. Uuesti määratud tööle alates 01.09.2020 ning töötab jätkuvalt (köögis). 2016 aastal läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangul kinnipeetav oli motiveeritud probleemist rääkima, tunnistas alkoholiprobleemi, tegi kodutööd ära ja arutles, millised on võimalikud riskiolukorrad, lahendused, teisiti käitumised. Samuti teadlik, et vabanedes mittetarvitamine võib osutuda keeruliseks - saab aru, et peab ise motiveeritud olema. Individuaalse täitmiskava kohaselt tuli K. Mäestel läbida ka sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kinnipeetav langes grupist välja kohe peale esimest kohtumist 18.05.2021, sest rohkem ta kohale ei tulnud. Kontaktisik püüdis teda veel motiveerida, kuid kinnipeetav eelistas tööl käimist. Kinnipeetava enda sõnul oli esimene kohtumine liiga intensiivne tema jaoks. Kinnipeetava sõnul sooviks programmi pigem individuaalselt läbida. 13.12.2021 seisuga läbib programmi individuaalselt. K.Mäestele on pakutud võimalust minna psühholoogi vestlusele ja nõustamisele, kuid ta ei pea seda endale vajalikuks. Samas vajadusel psühhiaatri poole on ta pöördunud ja saanud abi probleemide tekkimisel ning vajalikku ravi. K. Mäeste on omandanud peale keskkooli remondilukksepa eriala. Isikul on ka autojuhiload ja traktoristi load. Regulaarseks sissetulekuks enne vangistust oli töövõimetuspension, väidetavalt periooditi tegi ka erinevaid juhutöid (abistas külaelanikke erinevatel töödel). Isikule on määratud alates 1989 töövõimekaotus 85 %, põhjuseks väidetavalt psühhiaatrilised probleemid ja sõltuvus (alkohol). K. Mäeste on lähedaste isikutena nimetanud isa, õde ja venda. Lähedastega hindab suhteid headeks, vend saadab aeg-ajalt raha. K.Mäestel on ka 2 täiskasvanut last, kellega suhtles harva. Viimased ca 10 aastat enne vangistust elas koos elukaaslase xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Tegemist oli elukaaslasele kuuluva korteriga, mis oli ka kuriteopaigaks (ohver elukaaslane). Vabanedes antud eluasemele naasta ei saa, asub elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht on Tartu Vanglale saatnud kinnituse, et on valmis pakkuma K.Mäestele võimalust osaleda 6-12 kuulises rehabilitatsiooni programmis, kus pakutakse koostöös Justiitsministeeriumiga majutusteenust koos nõustamisteenusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 10.12.2021 K-raha andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi 2794 eurot, vabanemisfondis 668 eurot. Vabanemisel töökoht puudub. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et käesolevaks ajaks on sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbitud. Kuigi kohtul puudub vangla sellekohane kinnitus, et sea kohus süüdimõistetu väidet programmi läbimisest siiski kahtluse alla. 13.12.2021 koostatud iseloomustuses on vangla kinnitanud, et süüdimõistetu programmis juba osaleb. Seega on eluliselt usutav, et käesolevaks ajaks võib programm olla juba läbitud. Kuigi süüdimõistetu kohtuistungil avaldas, et on käinud ka psühholoogi nõustamisel, ei loe kohus seda asjaolu tõendatuks. K.Mäeste väitel on ta psühholoogi nõustamisel käinud juba tükk aega tagasi. Samas seda asjaolu pole vangla 13.12.2021 koostatud iseloomustuses kinnitanud. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on psühholoogi nõustamine on ette 3
(6)nähtud erinevates K.Mäeste kohta koostatud täitmiskavades (sh viimati 21.01.2020), ent selle läbimise kohta täitmiskavades andmed puuduvad. Kohus peab positiivseks, et K.Mäeste on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, on abi saamiseks pöördunud psühhiaatri poole ning on vanglas majandustööga hõivatud. Lisaks saab pidada positiivseks, et K.Mäestel on vabanemisel esialgne elukoht ning lähedaste toetus. Asjaolu valguses, et süüdimõistetul on aastaid olnud osaline töövõime, on eluliselt usutav, et tal on võimalik töövõime kaotusega seotud toetusi taotleda ka edaspidi. Võimalus taotleda töövõime vähenemisega seotud toetusi annab alust arvata, et süüdimõistetu ei jää vabanemise korral ilma igasuguse sissetulekuta. Eeltoodu iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Käesoleval ajal on Kalver Mäestel vaid üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2015 otsusega karistati Kalver Mäestet KarS § 114 p 1 järgi 12-aastase vangistusega. Kohtuotsustest nähtuvalt luges maakohus tõendatuks, et K. Mäeste, olles alkoholijoobes, ajavahemikul 28.12.2013 kell 21 kuni 29.12.2013 kell 2 tappis enda ja kannatanu ühises elukohas xxxxxxxx julmal viisil, pekstes viimast korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse ning lõikas ära viimase vasaku kõrva, mille tagajärjel tekkinud kehavigastuste ja ägeda verekaotuse tulemusena kannatanu suri. Samale seisukohale jäi ka ringkonnakohus. Kohtuotsustes viidatud 24.01.2014 koostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti järgi vastas K. Mäeste psüühiline seisund teo toimepanemise ajal ja ekspertiisi teostamisel alkoholisõltuvuse ja sellest põhjustatud isiksushäire tunnustele. Samuti esineb K. Mäestel residuaalne skisofreenia. Samas pole nimetatud psüühikahäirete kogum takistanud ega piiranud tema võimet aru saada oma teo keelatusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Vangla iseloomustuse kohaselt K.Mäeste käitumine on impulsiivne ning probleemide lahendamise oskus puudub. Sõnades kuritegelikke hoiakuid ei väljenda ega pea ka õigeks oma käitumist, kuid otsest süüd endal kuriteo toimepanemisel ei tunnista. Kuritegude soodusteguriks on aastatepikkune alkoholi tarvitamine. Viimased ca 30 aastat kuritarvitanud alkoholi, väidetavalt 3-4 aastat peale sõjaväest tulles (teenis aega Afganistanis). Isiku sõnul on üldjuhul joonud igapäevaselt lahjat alkoholi (õlu), harvem kanget alkoholi (viin). Kuna tarvitas paralleelselt ka ravimeid, siis usub, et ei oleks tohtinud alkoholi juua, kuna see mõjutas psüühikat ning ravimid ei toiminud. Väidetavalt aegajalt esinesid joomisest mäluprobleemid, ka käesolev kuritegu, mida detailselt ei mäleta. Sõltuvust eitab, samas vähesel määral näeb oma tarvitamisharjumusi probleemina. K. Mäeste on avaldanud, et tulevikus soovib elada seaduskuulekalt. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et vabaduses tõesti alkoholi kuritarvitas, kuid on kindel, et seda edaspidi enam ei tee. Ekslik on vangla iseloomustuses märgitu, et ta ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Vangla iseloomustuses märgitu ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et süüdimõistetu vabaduses kuritarvitas alkoholi. Kohtuotsustes tuvastatu kohaselt on K.Mäeste olnud alkoholisõltlane. Seda on kinnitatud ka vangla iseloomustuses. Tartu Maakohtu 28.10.2014 otsuse sisust nähtuvalt K.Mäeste kohtumenetluse käigus küll tunnistas ennast süüdi kannatanu peksmises, kuid mitte kannatanu surma põhjustamises, mis tema arvates võis saabuda hoopis kukkumise tagajärjel. Kannatanu kõrv tuli väidetavalt ära tema näolt vere pühkimise käigus. Kohtuotsuses tuvastatu valguses ei pea kohus vangla iseloomustusse märgitut ( et K.Mäeste endal kuriteo toimepanemises süüd ei näe) 4
(6)eksimuseks. Samas ei sea kohus siiski kahtluse alla süüdimõistetu kohtuistungil avaldatut, et käesolevaks ajaks on ta oma süüst aru saanud. Kaaludes K.Mäeste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (õiguskuulekas käitumine vanglas, vanglas tööga hõivatud, sotsiaalprogrammides osalemine, psühhiaatri poole pöördumine, vabanemisel elukoha olemasolu ja võimalus taotleda töövõimetoetusi) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), kaaluvad kohtu arvates käesolevaks ajaks negatiivsed asjaolud üles positiivsed. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Eelkõige oleks aga isiku ennetähtaegne vabastamine ennatlik tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest. K.Mäeste pani toime elukaaslase tapmise julmal viisil. Amputeerides kannatanu vasaku kõrva peale jõhkrat peksmist keha- ja peapiirkonda, väljendas süüdimõistetu erilist hoolimatust inimkeha suhtes. See näitab, et isik ei hooli ega austa ühiskonnas kehtestatud norme ega väärtusta inimelu. Kuigi enne mõrva toimepanemist ei olnud kinnipeetaval kehtivaid kriminaalkaristusi, annavad kuriteo toimepanemise asjaolud alust pidada isikust tulenevat ohtu suureks ning raskesti etteaimatavaks. Seda enam asjaolu valguses, et süüdimõistetu on psüühikahäiretega isik. Tal on kindlaks tehtud alkoholisõltuvus. Ka käesolev kuritegu on toimepandud alkoholijoobes. Seega kui K.Mäeste hakkab vabaduses alkoholi tarvitama, suureneb oluliselt uute vägivallakuritegude tõenäosus. Et ta end alkoholist eemale suudab hoida, selles kuigivõrd kindel ei saa olla. Ent asjaolude valguses, et K.Mäeste ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev K.Mäeste istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda. K. Mäeste on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see iseenesest ei garanteeri, et ta vabaduses alkoholi ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on K.Mäestel tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja K. Mäeste võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Kalduvus alkoholi kuritarvitada suurendab aga süüdimõistetu isikut tulenevaid ohte, sest ta võib joobes olles käituda taas ettearvamatult ja vägivaldselt. Kohtuotsuses tuvastatu kohaselt ja vangla iseloomustusest nähtuvalt K.Mäestel on diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx häire, mis vajab pidevat ravi ja millele on vastunäidustatud alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu enda väitel peale Afganistanist naasmist on ta olnud ebastabiilne, lisaks ka närviline, mille tõttu on pidanud regulaarselt tarvitama erinevaid ravimeid. Nagu kohus eespool tuvastas, käesolevalt saab süüdimõistetu psühhiaatrilist ravi ja vangistuses kohtub vajadusel psühhiaatriga. Arvestades süüdimõistetu alkoholisõltuvust ei saa kohtu hinnangul välistada ohtu, et süüdimõistetu vabaduses olles jätkab alkoholi tarvitamisega ja võib psühhiaatrilise ravi katkestada, mis omakorda toob kaasa vaimse seisundi halvenemise. Süüdimõistetu vaimse seisundi halvenemine suurendab aga märkimisväärselt tema isikust tulevaid ohte, kuna ta võib käituda ettearvamatult ning vägivaldselt. 5
(6)Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt oodata, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. K.Mäeste puhul ei ole see kohtu hinnangul piisavalt madal. Kuigi isik ei ole vangistuse ajal uusi kuritegusid toime pannud ning on pidanud kinni kehtivatest reeglitest, siis ei saa eeldada, et isiku käitumine oleks tingimata ka vabaduses samasugune. Samuti ei vasta praeguseks ära kantud karistus kuriteo raskusele. Teise isiku julmal viisil tapnud süüdimõistetu käitumine võib vabaduses olla jätkuvalt ettearvamatu. Kohtul puudub veendumus, et peaaegu 4 aastat enne karistusaja lõppu oleks uute kuritegude toimepanemise risk niivõrd madal, et see õigustaks kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks selgub vangla iseloomustusest ja K.Mäestele koostatud individuaalsest täitmiskavast, et K. Mäeste ei ole osalenud veel psühholoogi nõustamisel. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid oleks selline nõustamine süüdimõistetu isikust tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik. Kohtu hinnangul suurendaks psühholoogi nõustamise läbimine tõenäosust, et kinnipeetav mõistaks varasema käitumise ja hoiakute mittevastavust üldkehtivatele normidele ning oskaks oma senist käitumist muuta. Kohus on eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades seisukohal, et K.Mäeste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole hetkel veel põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Isiku vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohus ei ole kindel selles, et süüdimõistetu vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Asjas on menetluskuluks kaitsja menetluses osalemisega seotud riigi õigusabi tasu ja kulu 129,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulu süüdimõistetu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)