1-17-1145/93

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-17-1145 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Aleksei Gromovski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Gromovski 37605290254) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited korduvkaristatusele.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Pärnu Maakohus karistas Aleksei Gromovskit 13.10.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 117-1145 KarS § 121 (vastab KarS § 121 lg 2 p-le 2) järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 145 (vastab KarS § 145 lg-le 2) 2 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 25.04.
10. a määrusega.
11. Tartu Vangla esitas 01.11.2021 Tartu Maakohtule materjalid Aleksei Gromovski enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
12. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksei Gromovski tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1
13. Tartu Maakohtu 06.01.
14. a määrusega jäeti Aleksei Gromovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
15. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Aleksei Gromovski suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh vastab elukoht elektroonilise valve nõuetele. Maakohus leidis, et kiiduväärt on asjaolu, et vabanemise korral on tal olemas töökoht, lisaks toetavad lähedased. Positiivne on ka see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on osalenud tööhõives ning jätkanud riigikeele õpingutega, omandades A2 taseme. Samas leidis maakohus, et isikust lähtub oht panna toime uusi raskeid kuritegusid on jätkuvalt kõrge ning ei saa olla kindel, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektrooniline valve ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 3.
16. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut varemgi kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on esimese reaalse vangistusega. Varasemate kuritegude soodusteguriteks olid puudulik probleemide lahendamise oskus ning soov saada majanduslikku kasu. Praegu kannab karistust seksuaalkuriteo ja kehalise väärkohtlemise eest alla 10-aastase kasutütre suhtes, mille toimepanemist soodustasid puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ning seksuaaliha rahuldamise vajadus. Vangla koostatud iseloomustusest selgub, et isik ei tunnista toimepandud kuritegusid ning leiab, et need olid endise abikaasa poolt fabritseeritud, sest naine soovis abielulahutuse järel tema enne abielu soetatud maja, mida ta ei olnud nõus ära andma. Kohtuistungil 05.01.2022 ei osanud süüdlane välja tuua, mis on need tegurid, mis on viinud teda raske kuriteo sooritamisele. On sellele mõelnud, kuid vastust ei tea ning leiab, et ilma psühholoogilise abita ei suuda ta ise seda välja mõelda, kuid vangla keeldub järjekindlalt psühholoogi abi ja programmide võimaldamisest. Oma vastutuse eitamine ning rolli pisendamine viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav ei ole mõistnud selliseid tegusid ei tohi korrata. Lisaks näitab toimepandud kuritegude eitamine ning oma rolli mittenägemine ilmekalt, et süüdimõistetu ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Sellest tulenevalt säilib ka oht, et süüdimõistetu võib jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna puudub sisemine motivatsioon kuritegelikku käitumist muuta. 3.
17. Senise vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav saanud veel osaleda kuriteo põhjusriske maandavates taasühiskonnastavates tegevustes. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et vägivallapõhised vestlused põhjus-tagajärg seostest on edasi lükatud COVID-19 viirusest tingitud piirangute ja personalipuuduse tõttu ning sotsiaalprogramm „Uus suund“ on katkestatud tulenevalt Justiitsministeeriumi vanglate osakonna suunisest, mille kohaselt saab programmi läbida, kui omandatud on riigikeele B2 tase. Kuna isik ei ole programmides osalenud ega ole saanud sellest tulenevalt kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid analüüsida, siis ei ole kohtul võimalik anda ka hinnangut, kas tema mõtteviisis ja hoiakutes on toimunud muutusi õiguskuulekuse suunas või mitte. Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu 06.01.
19. a määruse peale esitas määruskaebuse ja motivatsioonikirja Andrei Gromovski. 4.
20. Andrei Gromovski leiab, et maakohus ei ole arvestanud tema ema kirja (arsti otsust) selle kohta, et ema vajab operatsiooni ja igapäevast hooldust. Teised sugulased elavad liiga kaugel ning tema on ainus, kes saab ema aidata. Samuti on tema võlgnevused palju suuremad (u 30 000 – 35 000 eurot), kui on märgitud kohtumääruses. Võlgnevusi tasuvad praegu sugulased, lisaks 2 on tal alimendid ja kohtutäituri nõuded. Kui ta ei saa maksta veel kolm aastat võlgnevusi, siis see kasvab kaks korda suuremaks. Vanglas ei ole võimalik korralikku palka saada ja tööga on väga raske. 4.
21. Vabanedes soovib ta töötada, aidata ema, alimente maksta ja võlgu likvideerida. Ta saab olla vanglast väljas riigile rohkem kasulik. Andrei Gromovski on vanglast väljaspool nõus käima programmides. Vanglas saab programmides käia B2 riigikeele tasemega, kuid tema omandas 3,5 aasta jooksul vaid A
22. Ka programmide kohta on esitanud kaebused. Ta saab aru, kui raske kuriteo ta on toime pannud ja on kindel, et mitte midagi sellist rohkem ei juhtu.
23. Tartu Maakohus edastas Tartu Ringkonnakohtule Aleksei Gromovski ema ja tema endise elukaaslase õe toetuskirjad. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksei Gromovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
26. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi vangla iseloomustusest on näha, et Aleksei Gromovskit on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, on temal karistusregistri väljavõtte andmetel vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta praegu vangistust kannab. Tema varasemad karistused on kustunud ja arhiveeritud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited Aleksei Gromovski korduvkaristatusele.
28. Küll ei ole kustunud karistuste arvestamine toonud kaasa Aleksei Gromovski ebaõiget vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Aleksei Gromovski uute kuritegude toimepanemise risk niivõrd madal, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks õigustatud. Arvestades ennekõike tema tegude iseloomu, s.o kahel korral kannatanuga suguühtesse astumine, mil kannatanu oli esimesel korral alla 10-aastane ja teisel korral alla 14-aastane, ning kannatanu löömist, on oluline, et kohtul tekiks veendumus, et süüdimõistetu suudab edaspidi hoiduda alaealiste suhtes seksuaalse iseloomuga, samuti vägivallaga seotud kuritegude toimepanemisest. Praegu ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud.
29. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi Aleksei Gromovski puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid – elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine, riigikeeleõppes ja vanglas tööhõives osalemine – ei ole ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud. 3
30. Aleksei Gromovski leiab, et vajab psühholoogilist nõustamist ning on seda ka vanglalt küsinud, kuid seda ei ole võimaldatud. Ringkonnakohus nõustub, et Aleksei Gromovski vajab psühholoogilist abi ja see on tema puhul oluline. Vangla iseloomustusest on näha, et ta ei ole saanud läbida programmi „Uus suund“, mis on suunatud just seksuaalkurjategijatele, ning osaleda vägivalla põhistes vestlustes. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et olenemata sellest, kas põhjused on seotud Aleksei Gromovski või temast mitteolenevate põhjustega, tuleb kohtul arvestada hetkeseisuga. Aleksei Gromovskile ei ole võimaldatud ühtegi eelmärgitud tegevust, mis on suunatud kuriteoriskide maandamisele. Seega on jätkuvalt kõrgendatud oht, et süüdimõistetu võib vabanedes panna toime uusi samalaadseid kuritegusid.
31. Aleksei Gromovski soov osaleda vabanedes programmides on kiiduväärt, kuid ei oma olulist kaalu tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuritegude toimepanemise riskid peavad karistuse kandmise ajal kohaldatud meetmetega olema viidud juba enne vanglast vabanemist niivõrd madalaks, et vabastamine oleks ühiskonnaliikmetele, ennekõike lastele, turvaline. Praegu see aga nii ei ole. Määruskaebuses on Aleksei Gromovski tunnistanud, et saab aru, et on raske kuriteo toime pannud. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu aga eitanud kuriteo toimepanemist ning leidnud, et see on fabritseeritud. Kuna Aleksei Gromovski ei osanud maakohtu istungil selgitada, mis on teda nii raskete kuritegudeni viinud, ei ole tal neid põhjusi teadvustamata võimalik ka oma käitumist muuta.
32. Asjaolu, et Aleksei Gromovski ema vajab abi igapäevaelus ning eelkõige hooldust pärast operatsiooni, ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise aluseks. Aleksei Gromovski emal on võimalik vajaliku sotsiaalteenuse saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Maakohus on oma määruses välja toonud vanglale teadaolevad tasumata rahalised nõudeid 3290,15 eurot. Vangla iseloomustusest nähtub ka, et pangalaenuga soetatud eluaseme laenu tasub tema ema. Olenemata sellest, kui suured on Aleksei Gromovski rahalised kohustused, mida ta sooviks vabaduses ise kanda, ei mõjuta ka see asjaolu tema karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsustust. Vabastada saab isiku, kellelt ei ole suure tõenäosusega oodata uute kuritegude toimepanemist. Võlgnevuste olemasolu, arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, seda ohuprognoosi ei suurenda ega vähenda.
33. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Aleksei Gromovski suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Individuaalses täitmiskavas märgitud tegevustes mitteosalemine (mitte tema süül) ning vajaliku psühholoogilise abi puudumine, ei anna alust arvata, et Aleksei Gromovskist tulenevad riskid on maandatud. Seetõttu jääb Aleksei Gromovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
34. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
35. jaanuari
36. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jättes sellest välja viited korduvkaristatusele. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4