1-21-2117/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-2117 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Helina Piilbaumile Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Helina Piilbaumi (Piilbaum; isikukood 48803305214) ja tema kaitsja Gerda-Johanna Pello määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Viru Maakohtu
7. detsembri
8. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole Pallo & Partnerid advokaat Gerda-Johanna Pello poolt Helina Piilbaumile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Helina Piilbaumilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti.
11. Helina Piilbaumil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
12. Viru Maakohus karistas Helina Piilbaumi 23.03.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-212117 KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, kohustades teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 08.04.
14. 1.
15. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 17.08.2021 erakorralise ettekande, milles palus pikendada määratud katseaega kahe kuu võrra, kuna Helina Piilbaum rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Viru Maakohus pikendas 07.09.
16. a määrusega Helina Piilbaumile Viru Maakohtu 23.03.
17. a otsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 23.11.
18. Kohtumäärus jõustus 01.10.
20. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 10.12.2021 teise erakorralise ettekande, milles taotleb Helina Piilbaumile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
21. Viru Maakohus rahuldas 17.12.
22. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Helina Piilbaumile Viru Maakohtu 23.03.
23. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2117 mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse täitmisele. 3.
24. Maakohus ei pidanud põhjendatuks ega otstarbekas Helina Piilbaumi suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid järjekindlalt, tahtlikult, teadlikult ning hoolimatult. 3.
25. Tegemist ei ole esmakordse erakorralise ettekandega. 07.09.
26. a määrusega pikendas kohus Helina Piilbaumile määratud katseaega, märkides, et tema ainus võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses ja läbida katseaeg on järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus rõhutas, et mitte süüdimõistetu ei vali endale sobivaid aegasid registreerimiskohustuse täitmiseks, vaid allub kriminaalhooldaja poolt määratule ning esitab ametnikule kohustuse täitmist takistavate/välistavate asjaolude kohta vastavasisulise tõendi. Tema suhtes kohaldatud leebemast mõjutusvahendist Helina Piilbaum järeldusi ei teinud. Helina Piilbaum annab järjekindlalt katteta lubadusi ja täidab temale pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vaid viisil mis temale sobib. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Seega kuulub Helina Piilbaumile mõistetud karistus täitmisele pööramisele, kuna vabaduses viibides ei ole võimalik teda kriminaalhoolduslike vahenditega mõjutada. 3.
27. Helina Piilbaum on teadlik tema suhtes kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest. Maakohtul puudus usaldus, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud järjekindlat hoolimatust, soovimatust ja suutmatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Juhul, kui Helina Piilbaum vajab ravi, siis seda on võimalik tulemuslikult korraldada ka vangistuses. Määruskaebus
28. Viru Maakohtu 17.12.
29. a määruse peale esitas määruskaebuse Helina Piilbaum, kes palub maakohtu määrus tühistada ja anda võimalus ennast kaitsta. Samuti palus määrata temale riigi õigusabi korras kaitsja. 4.
30. Helina Piilbaum selgitas, et kui ta sai 13.12.2021 maakohtust kohtukutse, tekkis paanikahoog ning ta pöördus psühhiatriakliinikusse, kus valvearst ei pidanud sel hetkel 2 vajalikuks tema ravi kliinikus. 14.12.2021 suitsiidikatsel sai epilepsiahoo, mille järel kutsus ema talle kiirabi. Kuivõrd EMO-s tuvastati tal hingamisteede viirus, siis ei võetud teda psühhiaatriakliinikus vastu, kuid soovitati perearsti saatekirjaga hiljem sinna minna. Ka kohtuistungil avaldas, et vajab psühhiaatrilist ravi. Tingimisi karistuse rikkumised on seotud tema tervisega.
31. Tartu Ringkonnakohus andis 05.01.
32. a määrusega Helina Piilbaumile riigi õigusabi.
33. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond saatis 10.01.2022 Tartu Ringkonnakohtule teabe selle kohta, et Helina Piilbaum viibis ilma kriminaalhooldusametniku loata ajavahemikul 19.
34. – 23.12.2021 välisriigis. Lisatud on Helina Piilbaumi seletus.
35. Helina Piilbaumi kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello esitas 14.01.2022 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. 7.
36. Kaitsja leiab, et kohus ei ole käesoleval juhul piisavalt põhjendanud, miks on vajalik karistuse reaalne ärakandmine ning jätnud piisaval määral arvestamata kaebuse esitaja põhjendused. Helina Piilbaum on seisukohal, et praegusel juhul ei ole otstarbekas karistuse reaalne kandmine. Helina Piilbaum ei kujuta käesoleval hetkel ohtu ühiskonnale ega ole katseaja jooksul pannud toime uut tahtlikku kuritegu. Ta on rikkunud ühte kohustust ja on seda ka tunnistanud. Kohus ei ole arvestanud, et isikul on olnud põhjused ja ta on teavitanud ja palunud kohtumiseks uut aega. Selline rikkumine ei saa olla niivõrd suure kaaluga, et pöörata isikule mõistetud karistus täitmisele. Isikule on vajalik anda võimalus vabaduses karistuse lõpuni kandmiseks. Kuivõrd Helina Piilbaum on avaldanud, et ta vajab psühhiaatrilist ravi ja on ajad arstiga paika pannud, on võimalik isikule määrata täiendavaid kohustusi. Seni on tehtud üks erakorraline ettekanne, käesolev on teine. Seadus näeb ette, et karistuse kandmine vangistuses peaks olema viimane abinõu, kui teised muud meetmed ei aita isikut mõjutada. Isiku mitteilmumistel on olnud kaebaja hinnangul mõjuvad põhjused ja ta ei ole kuritahtlikult ilmumata jätnud. Ta on olnud hooldajaga kontaktis ja näidanud üles arusaamist ja kahetsust, soovib läbida katseaja edukalt. 7.
37. Kaitsja leiab, et Helina Piilbaumi suhtes ei ole põhjendatud karistuse täitmisele pööramine ja tema suhtes on võimalik kohaldada täiendavaid meetmeid. Kaitsja palub kohtul kaaluda katseaja pikendamist, pannes kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis, või alternatiivselt allutada isik elektroonilisele järelevalvele, mis annab võimaluse jätkata oma tavapärast elu ja psühhiaatri poolt ette nähtud ravi. Samuti palub kaitsja kohtul arvestada, et isikul on alaealine laps, kelle kasvatamisel on emal oluline roll.
38. Ringkonnakohus võttis 20.01.
39. a määrusega määruskaebuse menetlusse ning andis menetlusosalistele aega kuni 28.01.2022 seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Menetlusosalised ei ole täiendavaid seiskohti esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Helina Piilbaumile Viru Maakohtu 23.03.
41. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise osas.
42. Vaidlust ei ole selles, et Helina Piilbaumil on olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega – ta on korduvalt palunud selleks uut aega või jätnud kohale ilmumata. Küll tuleb anda hinnang sellele, kas süüdimõistetu rikkumised on toimunud mõjuvatel põhjustel või on ta 3 suhtunud tingimisi mõistetud vangistuse kandmisesse hoolimatult ja rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid tahtlikult.
43. Erakorralise ettekande kohaselt heidetakse Helina Piilbaumile ette seda, et ta ei ilmunud registreerimisele 10.11, 19.
44. ja 25.11.
45. Arstitõend on esitatud 30.11.2021 aset leidnud rikkumise kohta. 10.
46. ja 19.11.2021 osas selgitas kriminaalhooldusalune kriminaalhooldajale, et viibis Tartus tervislikel põhjustel, kuid arstid ei olnud nõus tõendit väljastama ning 25.11.2021 viibis ta kodus tervislikel põhjustel ja lubas arstilt tõendi kohta uurida. Lisaks on näha, et 07.12.2021 jõudis ta registreerimisele viis tundi hiljem. Kohtuistungil maakohtus selgitas Helina Piilbaum, et novembrikuu kahele esimesele rikkumisele arstid tõendit ei andnud, kuna ta ei olnud arsti juures käinud pool aastat.
47. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Helina Piilbaum on rikkunud registreerimiskohustust tahtlikult. Ta on teadlik, et peab täitma otsusega määratud kontrollnõudeid ning nende täitmata jätmiseks peab tal olema mõjuv põhjus, vastasel juhul on tegemist rikkumisega. Helina Piilbaumil puuduvad 10.11., 19.
48. ja 25.11.2021 registreerimisele ilmumata jätmise kohta arstitõendid, tema selgitused tervislikest põhjustest on tõendamata ning muid põhjuseid, mida saaks käsitleda mõjuvatena, ta ei esitanud. Seega on Helina Piilbaum rikkunud registreerimiskohustust vähemalt kolmel korral. Asjaolu, et arst ei olnud nõus väljastama Helina Piilbaumile tõendit, kuna ta arsti juures ei käinud, kinnitab, et tegelikult ei olnud tal mõjuvaid põhjusi jätta registreerimisele minemata.
49. Kriminaalhooldaja esitas Tartu Ringkonnakohtule 10.01.2022 tõendid selle kohta, et Helina Piilbaum viibis 19.
50. – 23.12.2021 välisriigis ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 10.01.2022 e-kirjas selgitas Helina Piilbaum, et viibis sel perioodil Soomes, kuna käis sõpradel külas. Vaatamata sellele, et Helina Piilbaum sai Viru Maakohtu 17.12.
51. a määruse karistuse täitmisele pööramise kohta kätte samal päeval ning ta on seisukohal, et on võimeline jätkama kriminaalhooldusega, asus ta nõudeid rikkuma juba kaks päeva pärast määruse tegemist. Sellise kriminaalhooldusnõudeid ignoreeriva isiku puhul ei ole alust arvata, et ta edaspidi tahaks ja suudaks neid korrektselt täita. Eriti kummastav on tema käitumine seetõttu, et 17.12.2021 toimunud kohtuistungil avaldas ta soovi minna järgmisel nädalal uuesti haiglasse ravile, kuna tema psüühilised probleemid on väga suured. See näitab, et Helina Piilbaum annab katteta lubadusi, mida ei kavatsegi täita.
52. Ringkonnakohtu hinnangul on Helina Piilbaumi huvi täita kontrollnõudeid ilmselgelt vähene. Kuigi kriminaalhooldaja on olnud mõistev ning lükanud registreerimisele ilmumise aegu edasi isegi siis kui hooldusalusel ilmumata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid tegelikult ei olnud, kasutas süüdimõistetu neid võimalusi kurjasti ära ning jätkas samalaadse käitumisega. Tegemist ei ole esimese erakorralise ettekandega Helina Piilbaumi suhtes. Nii on maakohus juba ühe korra pikendanud Helina Piilbaumi katseaega, seda 07.09.
53. a määrusega, kuna ta ei täitnud registreerimiskohustust. Kuivõrd ka see ei mõjutanud Helina Piilbaumi, ei näe ka ringkonnakohus muud võimalust peale karistuse täitmisele pööramise. Isikult, kes ei ole võimeline järgima kõige lihtsamaid käitumiskontrolli nõudeid, ei ole põhjust eeldada määratavate kohustuste täitmist. On vägagi tõenäoline, et sotsiaalprogrammi läbimine tekitaks probleeme, samuti elektrooniline valve, mis seab käitumisele väga ranged reeglid.
54. Kuigi Helina Piilbaum ei ole toime pannud uusi kuritegusid, ei saa tema puhul rääkida katseaja edukast läbimisest. Helina Piilbaum on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, millele on lisandunud Eesti Vabariigist ilma nõutava loata lahkumine. Tegemist ei ole vähetähtsate rikkumistega, kuna need takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema suhtes. Kuna Helina Piilbaumil ei olnud mõjuvaid põhjuseid jätta registreerimisele ilmumata, ei ole 4 oluline, kui mitu korda ta kriminaalhooldajaga ühendust võttis. Pigem näitab see, et teda ei ole võimalik usaldada. Ringkonnakohus rõhutab, et Helina Piilbaumile on mõistetud karistuseks vangistus ning seda on võimalik kanda vabaduses vaid kõigi sellega kaasnevate tingimuste korrektse täitmise korral. Neid tingimusi ei ole võimalik täita valikuliselt oma suva järgi. Inimene, kes neid tingimusi ei täida, peab arvestama sellega, et tal tulebki minna vangistust kandma. Kahetsusväärselt ei ole Helina Piilbaum mõelnud sellele, millised on tema vastutustundetu käitumise tagajärjed tema perele, tema lapsele.
55. Puutuvalt Helina Piilbaumi psüühilistesse probleemidesse märgib ringkonnakohus, et küsis Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikust andmed (epikriisid) tema 13.
56. – 22.10.2021 ja 26.
57. – 05.11.2021 ravilolekute kohta. Nende andmete alusel ei tekkinud kahtlust, et Helina Piilbaum ei oleks võimeline kandma karistust vanglas. Kinnipeetavatele tagatakse vajadusel ravi, sh ka psühhiaatriline.
58. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
59. detsembri
60. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
61. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 120 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse seadustiku § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Helina Piilbaumilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Aarne Sarjas