Obsah (10)

§ 371§ 436§ 230§ 442§ 383§ 162§ 174§ 169§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8049 Tsiviilasi Maardu Katla

§ 371lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja pole õiguslikult perspektiivikas.

1. Hageja ei ole arvestanud asjaoluga, et võlgnevuse olemasolu on tunnistatud konstitutiivse võlatunnistusega, mis loob uue iseseisva abstraktse võlakohustuse ning millest tulenevast võlgnevusest vabanemiseks on kehtestatud erialused ja –kord.
2. aprillil 2019 hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalse lepinguga on väljastatud konstitutiivne võlatunnistus.
3. aprillil 2019 hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalse lepingu p-s 1.2 on võlgnik avaldanud ja kinnitanud, et ta tunnistab kokkuleppe p-s 1.1.1 nimetatud võlgnevust tingimusteta ja vastuvaidlematult ning et võlgnikul puuduvad nimetatud võlgnevuse osas mistahes vastuväited võlausaldaja vastu. Arvestades ka lepingu p-s 2.1 sätestatud kokkulepet kohesele sundtäitmisele allumise kohta, siis on ilmne, et
4. aprilli 2019 notariaalses lepingus on kokku lepitud konstitutiivse võlatunnistuse väljaandmises. Konstitutiivne võlatunnistus lõi hagejale uue iseseisva ja abstraktse kohustuse, kusjuures hageja poolne võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühistamine ei mõjuta konstitutiivse võlatunnistuse enda õigusjõudu ega kehtivust. Konstitutiivset võlatunnistust ennast ei ole võimalik tühistada, vaid seaduse ja kohtupraktika kohaselt saab võlgnik võlatunnistusest tulenevast võlast vabanemiseks ainukese võimalusena esitada hagi või vastuhagi vormis (vastu)nõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära. Nii ei ole hagejal võimalik välistada võlatunnistuse õigusjõudu esitades võlatunnistuse andmise alustehingu suhtes hagis pelgalt vastuväiteid. Konkreetsel juhul ei ole hageja poolt esitatud hagi
5. aprillil 2019 hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalses lepingus sisalduva konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks, samuti ei ole hagis esitanud väidet, et võlatunnistusega tunnistatud kohustust ei ole, kohustus ei tekkinud või kohustus langes hiljem ära.
6. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et
7. aprillil 2019 hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalses lepingus sisaldus deklaratiivne võlatunnistus, siis tähendab vastavasisuline asjaolu seda, et hageja oleks kohustatud tõendama võlgnevuse puudumist. Hagis ei ole väidetud, et võlatunnistusega tunnistatud kohustust ei ole, kohustus ei tekkinud või kohustus langes hiljem ära ega tõendatud menetlusõiguse normide kohaselt võlgnevuse puudumist. Juhul, kui lugeda
8. aprillil 2019 Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi ja Y vahel sõlmitud notariaalses lepingus sisalduvat võlatunnistust deklaratiivseks, siis peaks hageja tõendama omapoolse võlgnevuse puudumist. Konkreetsel juhul ei ole hagi aluseks toodud väidet, et hagejal pole võlga Y ees ega esitanud vastavaid tõendeid.
9. Hageja võlgnevus Y ees tekkis
10. mail 2016 hageja Y vahel sõlmitud laenulepingu alusel, mille kohaselt Y andis laenu ja hageja võttis laenu 12000 eurot ja kohustus laenu tagastama
11. detsembriks 2016 ning tasuma selle perioodi eest intresse summas 1000 eurot, milline intressisumma kuulus samuti tasumisele
12. detsembriks
13. Vastav laen oli tagatud nii X´ku kui ka C isiklike käendustega vastutuse maksimaalsummas 15 000 eurot kummagi käendaja suhtes.
14. Hageja ja Y vahelises laenulepingus kokkulepitud tähtajaks
15. detsembril 2016 kokkulepitud laenusummat 12000 eurot ja intressi 1000 eurot hageja laenuandjale Y ei tagastanud, mistõttu 4 kohaldus laenulepingu p 1.5, mille kohaselt lepinguliste maksete tasumisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist arvestusega 0,1% tasumata summalt päevas, iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvestades perioodil
16. detsember 2016 -
17. aprill 2019 tekkinud viiviseid ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulusid, mille suurust ei lastud üle võlgnevuse põhisummat suuruses 12000 eurot, moodustus võlatunnistusega tunnustatud võlgnevus summas 25000 eurot põhivõlgnevusest summas 12000 eurot, intressidest summas 1000 eurot ning viivistest ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludest summas 12000 eurot. Järelikult kinnitati
18. aprilli 2019 võlatunnistusega hageja olemasolevat ja tegelikku võlgnevust Y ees summas 25000 eurot, mistõttu hageja juhatuse liige X ei saa olla rikkunud mistahes kohustusi sisesuhtes.
19. Y ei loovutanud Neticom OÜ-le oma nõude Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi vastu mitte tasuta, vaid
20. aprillil 2019 Y ja Neticom OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas Y Neticom OÜ-le oma nõude hageja vastu tasu eest summas 13500 eurot eest, mis kuulub tasumisele hiljemalt
21. detsembriks
22. Seega võttis Neticom OÜ endale kohustuse tasuda Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi vastu suunatud nõude eest 13 5000 eurot hiljemalt
23. detsembriks
24. a, mis arvestades asjaoluga, et hagejal puudub likviidne vara ning et Neticom OÜ poolt hageja suhtes käesolev kohtutäituri Elin Vilippus juures algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxxxxxxx on hagi tagamise korras peatatud, on küllalt suur ja arvestatav kohustus.
25. Kostja juhatuse liige esitas kostja nimelt oma seisukoha (12.02.19), mille kohaselt ole tühistamiseks alust, kuna tõendamata on tühistamise õiguslikud eeldused, milleks on tehingu teise poole teadmine, et teise poole esindaja rikkus esindusõigusest tulenevat suhet tehingut tehes, et esindaja rikkus juhatuse liikme kohustusi, tehing on vastuolus esindatava huviga, tehing on tühistatud õigele isikule õige tähtaja jooksul.
26. Õigele isikule pole tehingut tühistatud, kostja sai nõude loovutamise korras vaid rahalise nõude hageja vastu. Nõude loovutamine toimus pärast võlatunnistuse sõlmimist. Õige pole väide, et nõude loovutamine oleks justkui toimunud enne võlatunnistuse tegemist ja et see oleks kuidagi kõik X´u kasuks tehtud ja vastuolus hageja huviga. Väited, et hageja võlg oleks põhjendatud justkui X´u käenduskohustusega (hageja hagi 2 alap 2), on alusetu, käenduskohustus pole ka lõppenud, sest nõude loovutamisega loovutati ka nõue käenduslepingu järgi X´u vastu. Tema seisund ei muutnud ei nõude loovutamisega ega võla tunnistamisega. Hageja oli ise Yle 2,5 aastat võlgu ja seega on arusaamatu, kuidas võla tunnistamine oli hagejale tavatu, kahjulik. Arusaamatu on hageja kahju olukorras, kus ta pole võlga tasunud mitu aastat. Lisaks nähtub Y ja C vahelisest käenduslepingust, et peaaktsionär ja emafirma AS KC Grupp juhatuse liige C oli laenu võtmisest ja tingimustest teadlik. Seega olid juhatuse liikmel X´ul kehtivad volitused ja juhised tehingu tegemiseks. ÄS § 307 lg 2 järgi ei kehti juhatuse liikme volitused kolmandate isikute heaks. Lisaks sai hageja tehingust teada hiljemalt 17.05.19 kui ta tühistamise avalduse tegi, seega oli õigustatud isikule tühistamise avalduse tegemise aeg hiljemalt 17.11.19, kuid tõendeid pole, et hageja oleks tühistanud tehingu teisele poolele selle aja jooksul.
27. 11.03.2020 esitas kostja täiendavad vastuväited hageja väidetele (11.02.2020, 26.02.2020). Tühistamise avaldus ei ole tehtud õigele isikule, kostja pole VÕS § 179 järgi lepingut üle võtnud. Tehingu tühistamise õigus pole eraldi loovutatav ja samas ei saa nõude loovutamine muuta isikut, kellele tuleb esitada tühistamise avaldus. Isegi kui võlatunnistamise näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ja kuna võlg eksisteeris esialgse võlausaldaja suhtes, ei saa kehtivalt tühistamisele kuuluda võlatunnistus, millega tunnistatakse olemasolevat võlga. Hageja ei ole võla puudumist tõendanud. Sealjuures on aga Y andnud hagejale laenu, teise käendaja ehk C vastu esitas kosja pankrotiavalduse ja viimane pole Y võlale vastuväiteid esitanud. Nõude loovutamise ajal oli hageja võlg kokku 25180 € (võlg, viisis, leppetrahv, intress). 5
28. Hageja ei ole tõendanud, et X rikkus juhatuse liikme kohustusi, tegi kahjuliku tehingu hageja nimel ja et sellest oli Y teadlik. Kohtu põhjendused
29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 29.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. TMS § 2 lg 1 p 18 järgi on täitedokumendiks rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõud lg 2 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
2. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle. o Kohtutäitur Elin Vilippus algatas täitemenetluse hageja suhtes kostja avalduse alusel täiteasjas nr xxxxxxxx. o Täitedokumendiks on notar Aivar Mesikäp´a (Mesikäpp) poolt tõestatud võlatunnistus-kokkulepe nr 1134 15.04.2020 (lk 10), millega hageja kohustub lepingu p 2 järgi alluma kohesele sundtäitmisele lepingu p 1.1.1 nimetatud rahalise nõude osas ja milleks on 25 000 €. Täitedokument ehk võlatunnistus-kokkulepe on sõlmitud hageja ja Y vahel, vastates TMS § 2 lg 1 p
3. o Täitedokumendi ehk võlatunnistuse-kokkuleppe p 1.1.2 nähtuvalt põhineb lepingu p 1.1.
4. tulenev võlg hageja ja Y vahelisel laenulepingul 06.05.
5. o Y loovutas kostjale eelviidatud täitedokumendist (võlatunnistusest- kokkuleppest) tuleneva nõude. Nõude loovutamise leping (lk 161) on tõestatud notar A. Mesikäpa poolt 15.04.2019 nr 1135, mille eest oli kostja kohustatud tasuma loovutajale 13500 €. o Hageja tegi 17.05.2018 kostjale avalduse selle kohta, et tühistab 15.04.2019 notar A. Mesikäpa poolt tõestatud võlatunnistuse-kokkuleppe (lk 12).
6. Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas täitemenetlus nr 022/2015/2998 on lubatav põhjusel, et hageja on tühistanud täitedokumendi kostjale ja kas see tühistamine on kehtiv, samuti kas hageja on tõendanud tühistamise aluseks olevaid asjaolusid ja kas võlatunnustuskokkulepe on deklaratiivne või konstitutiivne võlatunnistus. Tühistamine
7. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või 6 loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, lg 2 sätestab, et on nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
8. Kohtule kostja esitatud nõude loovutamise lepingust (lk 161) nähtuvalt loovutas Y kostjale võlatunnistusest-kokkuleppest tuleneva rahalise nõude hageja vastu. Eelviidatud lepingust ei nähtu, et kostja oleks saanud loovutajalt mingeid muid õigusi või et kostjale oleks üle käinud võlatunnistus-kokkulepe tervikuna, st et võlatunnistuses-kokkuleppes oleks vahetunud lepingu pool ja Y asemele oleks astunud lepingusse kostja. Seega nõustub kohus kostjaga, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et kostja oleks täitedokumendiks oleva võlatunnistusekokkuleppe pool. Nõude loovutamisega asub küll loovutatud nõude osas uus võlausaldaja eelmise võlausaldaja asemele VÕS § 164 lg 2 järgi, kuid nõude loovutamisega ja nõude omandamisega ei muutu selle lepingu, millest tulenevalt nõue loovutati-omandati, pool.
9. Nii nõustub kohus kostjaga, et 1) kostja ei ole vaidlusaluse täitedokumendi ehk võlatunnistuse–kokkuleppe pool, 2) hageja avaldusel 17.05.2018 (lk 12), millega ta soovis võlatunnistust-kokkulepet tühistada ja mille ta tegi kostjale, ei olnud tegelikult TsÜS § 98 lg 1 tulenevat võlatunnistuse - kokkuleppe tehingu tühistamise toimet, sest see ei tehtud lepingu poolele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited sellest, et täitedokumenti ei ole seetõttu, et ta on selle tühistatud 17.05.2018 avaldusega kostjale, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud väidet ega ka mingeid tõendeid, et ta oleks selle tühistanud lepingu poolele. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks täitedokumendi tühistanud võlatunnistuse - kokkuleppe poolele, siis on täitedokument kehtiv ja puudub alus tunnistada asjas sundtäitmine lubamatuks TMS § 221 lg 2 järgi. Hagi tuleb jätta juba ainuüksi seetõttu rahuldamata. Nii on kostjal õigus nõuda võlatunnistuse-kokkuleppe sundtäitmist.
10. Kohus peab vajalikus anda hinnang ka tühistamise aluseks olevatele asjaoludele.
11. Hageja väitis, et tema juhatuse liige X sõlmis võlatunnistuse- kokkuleppe ja sellega rikkus X esindusõiguse aluseks olevat õigussuhte ja tegi kahjuliku tehingu hagejale, mis võimaldas tal tehingu tühistada. Kostja leidis, et väited on alusetud ja tõendamata.
12. ÄS § 307 lg 1 sätestab, et aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse, lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
13. TsÜS § 131 lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
14. Hageja väited sellest, et võlatunnistuse- kokkuleppe oli tehtud kuidagi X´u kasuks, ei põhine esitatud tõenditel. Esiteks ei ole hageja vaielnud vastu sellele, et hagejal oli ülalpoolviidatud laenulepingust tulenev kohustus Y ees ja seda tõendas kostja kohtule esitatud 06.05.2016 sõlmitud laenulepinguga ja maksekorraldusega laenu andmise kohta (lk 146, 228), mille järgi oli hagejal kohustus tasuda laenu 12000 €, intressi, leppetrahvi 1000 € ja viivist kohustuste rikkumise korral. Kust tuli X´le keeld võlga tunnistada ja sõlmida kokkulepet sundtäitmise kohta ÄS § 307 lg 1, 2 vastaselt ja et sellest pidi olema veel teadlik Y, ei ole hageja millegagi tõendanud. Millegagi pole tõendatud hageja väide, et võla tunnistamine oleks võlgnikuks olevat hagejat kahjustanud olukorras, kus hageja pole võla olemasolu ja kohustust eitanud. Seega oli hageja võlgnik Y ees ning nii ei olnud võlatunnistuse-kokkuleppe võla tunnistamise 7 kohta ja selle täitmise allutamine sundtäitmisele tavatu või mingit moodi hagejat kahjustav tegu, seda enam, et hageja pole tõendanud, kuidas pidi Y pidi teadma, et X sellist võlatunnistust - kokkulepet sõlmides kahjustab kuidagi hagejat. Teiseks käendas sellest laenulepingust tulenevaid kohustusi X´u käendus ja C käendus (laenulepingu p 2.2), mida kinnitavad kostja poolt kohtule esitatud vastavad käenduslepingud (lk 157-160). Nõude loovutamise lepingust (p 3.1, 1.1.2, 1.1.3, 1.1.5) nähtub, et Y ja kostja on leppinud kokku selles, et Y loovutas kostjale nõuded kõikide kohustatud isikute suhtes, sj hageja ja käendajate, sh X´u suhtes. Seega sai kostja nõude loovutamisel ka tagatised ning hageja väide, et võlatunnistuse-kokkuleppe sõlmimisel sai X kasu, ei ole tõendatud, sest ei nähtu, et tema kohustus oleks lõppenud. Hageja väide, justkui oleks eelnevalt nõue loovutatud ära (kostjale) ja siis oli sõlmitud võlatunnistus-kokkulepe ja et see on hagejat kahjustav eesmärgiga et just kostja saaks nõuet rahuldada sundtäitmise käigus, ei ole samuti põhjendatud ja tõendatud. Kostja on tõendanud nõude loovutamise lepinguga, et see on tehtud hiljem kui võlatunnistuskokkulepe. Nimelt nähtub nõude loovutamise lepingust, et see kannab notari registri numbrit 1135, kuid võlatunnistus-kokkulepe kannab nr 1134, mis tähendab, et too on tehtud varem. Nii on kostja ümber lükanud hageja väited sellest, et eelnevalt loovutas võlausaldaja nõude kostjale ja siis sõlmis X hageja nimel väidetavalt hagejat kahjustava võlatunnistusekokkulepe. Kuidas eeltoodud arvutades sai X rikkuda hageja ees oma juhatuse liikme lojaalsuskohustusi, ei ole hageja tõendanud.
15. Mis puudutavad hageja väiteid sellest, et hageja on ka teistes äriühingutes, sj kontserni kuuluvates äriühingutes, sarnaselt käitunud ja teda kutsuti tagasi nii hageja juhatuse liikme kohalt kui ka teiste äriühingute juhatuse liikme kohalt ja et see justkui kinnitab tema hagejat kahjustava tegevust, siis ka need väiteid ei võimalda järeldada, et vaidlusalune võlatunnistuskokkulepe on sõlmitud hagejat kahjustavalt, esindusõigussuhet rikkudes ja et sellest pidi olema teadlik Y. Nimetatud põhjendustel ei anna kohus hinnangut hageja esitatud kostja ja AS KC Kinnisvara vahelisele võlatunnistusele, AS KC Kinnisvara avaldusele võlatunnistuse tühistamisele, teiste poolte vahel teistes tsiviilasjades nr 2-19-8026, nr 2-19-8020 tehtud lahenditele (määrused 06.06.19, 05.06.19, 30.10.19, 29.08.19), teiste isikute vahelisele kinnistute müügilepingule ja kinnistu hindamisaktile, tasaarvestusavalduste vaidlustamisele, OÜ Bona KV avaldusele tehingu tühistamiseks, C taotlustele, seisukohtadele tema pankrotimenetluses asjas nr 2-19-8020, sellekohastele e-toimiku andmetele ja tehtud itanalüüsile koos vastavate lisadega (hageja 26.02.20, 20.03.2020 menetlusdokumentide lisad, lk 181-221, 247-276).
16. Mis puudutab kostja väiteid sellest, kas teine käendaja C on pankrotimenetluses esitanud vastuväiteid võlale, siis ka need ei oma vaidluses tähtsust ja seetõttu ei anna kohus hinnangut kostja esitatud pankrotiavaldusele C suhtes, asjas nr 2-19-19718 tehtud halduri nimetamisele (lk 229-235).
17. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja pole tõendanud, millist esindusõigussuhtest tulenevat konkreetset kohusust võlatunnistust-kokkulepet sõlmides X hageja ees rikkus ja kuidas ta sellega hagejat kahjustas ja kuidas sellest rikkumisest ja kahjustamisest oli teadlik võlatunnistuse-kokkuleppe teine pool Y. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et hageja väited sellest, et tal oli alus TsÜS § 131 lg 1 järgi võlatunnistus-kokkulepe tühistada, ei ole leidnud tõendamist, täitedokument on kehtiv ja kostjal on õigus nõuda selle täitmist täitemenetluses. Nimetatud põhjendustel on alusetud hageja väited sellest, justkui oleks kostja alusetult ja pahatahtlikult nõudnud vaidlusaluse täitedokumendi sundkorras täitmist. Võlatunnistuse iseloom 8
18. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus (konstitutiivne võlatunnistus) või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu (deklaratiivne võlatunnistus), on võlatunnistus.
19. Kostja väitis, et võlatunnistus-kokkulepe on konstitutiivne võlatunnistus, millega ei nõustunud hageja. Viiatud vaidlusalusest võlatunnistusest-kokkuleppest nähtuvalt on hageja tunnistanud Y ees laenulepingust tulenevat võlga 25000 eurot, seega on pooled selles tunnistuses reguleerinud sellest laenulepingust tulenevaid võlasuhteid ja võla suurust ning kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 30 lg 1 tuleneva deklaratiivse võlatunnistuse mitte konstitutiivse võlatunnistusega. Seega on deklaratiivset võlatunnistust võimalik siiski põhimõtteliselt tühisada, kuna aga hagi jäi rahuldamata kohtu poolt ülapool toodud motiividel, ei ole vaja täiendavalt analüüsida vastavaid poolte väiteid. Hagi tagamise tühistamine 46.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 47. Kohus rahuldas hageja taotluse 28.05.2019 (määruse resolutsiooni p 1 vea parandamine määruses 29.05.19) ja hagi tagamise korras peatas täitemenetluse kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kui hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus

§ 383lg 4 järgi hagi tagamise.

Kuna hagi jääb rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise, mis on seatud käesolevas asjas,

§ 383lg 4 järgi.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 48. Tulenevalt

§ 162

lg 1, 2 jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja menetluskulud on vastavalt 13.04.2020 esitatud nimekirjale kokku 41 h 40 minuti eest (140 €/h) 5833,33 € ilma käibemaksuta. Hageja vaidles (20.04.2020) kostja kuludele osaliselt vastu, leides, et need on põhjendamatud, kuna kostja on teadlikult esitanud määruskaebusi, põhjustades kulude suurust, sj on tsiteerinud õiguskirjandust, mis on asjakohatu, dubleerinud samu väiteid. Mõistlikud kulud on 31 h eest.
2. Kostja esitanud õigusabikulude spetsifikatsioonist, nähtub, et esindaja on 11.06.19 tutvunud materjalidega ja koostanud määruskaebuse hagi tagamise määruseke 7 h 30 minutit, 06.12,19 on koostanud vastuse hagile. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hageja menetluskulude tagatise andmise taotluse ja tegi esimese vastuse hagile ja alles seejärel, kui oli selgunud, kas hageja peab menetluskulusid tasuma, oli tal kohastus hagile vastata. Seega on ilmne, et nendele toimingutele pidi kostja kulutama aega ja kandma esindaja kulusid. Kohus märgib, et menetlusosalisel on õigus esitada taotlusi ja esitada määruskaebust kaevatavale lahendile, seega on ainetud hageja väited, et kostja on põhjendamatult esitanud määruskaebuse ja esitanud taotlusi. Asjaolu, et hagi tagamise määruskaebus jäi rahuldamata, ei tähenda, et tegemist on asjakohatu toiminguga. Samas jäi rahuldamata hageja enda määruskaebus menetluskulude tagatise andmise määruse (05.09.19) peale, mistõttu oli kostja selline taotlus (nõuda tagatist menetluskuludele) igati põhjendatud. Kuna aga kostja määruskaebus hagi tagamise määruse peale jäi rahuldamata, jäävad selle määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tema enda kanda vastavalt

§ 169

lg 3 koostoimes § 162 lg 4, kuivõrd sellise kulu kandmine oleks ebaõiglane hageja suhtes. 51. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus asja materjalidega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks kokku 7,5 h. Kohus arvestab, et määruskaebuse koostamiseks kulus kokku 4 h, millises ulatuses jäävad kulud kostja enda kanda, nagu kohus eelpool märkis. Samas nõustub kohus hagejaga, et kostja on oma menetlusdokumentides (06.12.19, 11.03.20, 30.03.2020) 9 korranud ka samu väiteid. Seega tuleb nende dokumentide koostamise esindaja kulu piirata. Arvestades hagi tagamise määruse määruskaebuse koostamiseks kulunud ja vastustele 06.12.19, 11.03.20, 30.03.20 kulunud ja ülejäänud istungiga ja ettevalmistamisele kulunud aega, tuleb esindaja kulusid piirata kohtu hinnangul

§ 175

lg 1 järgi selliselt, et lugeda põhjendatud ajakuluks tervele vaidlusele kokku 31 h. Seega on põhjendatud esindaja kulud

§ 175lg 1 järgi 4340 € ilma käibemaksuta (31*140).

1. Eelnevast tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 4340 € (ilma käibemaksuta).
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 54. Kuna hageja kulud jäävad tema enda kanda, siis kohus nende suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10