Obsah (8)

§ 460§ 210§ 172§ 663§ 659§ 660§ 466§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9216 Koh

) § 460 lõike 1 kohaselt kehtib kohtuotsus ka avaldaja suhtes, kes on OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane. Avaldajale, kes on OÜ Belgardi Kinnisvara juhatuse liige ning osales kohtumenetluses, oli teada kinnisasja võõrandamise ajal, et nõude üle vaieldakse kohtus, kusjuures nimetatud kohtuvaidluse initsieeris avaldaja ise. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-11416 arutanud avaldaja samasisulist kaebust.

1. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole tsiviilasjas nr 2-13-39908 avaldaja, kes oli OÜ Belgardi Kinnisvara ainuke seaduslik esindaja, esitanud kohtule taotlust hageja asendamiseks. Samuti ei ole muudetud ega parandatud kohtu jõustunud otsust. Seega on avaldaja käitunud ebaseaduslikult, sest vastavalt kohtuotsusele oli tal õigus kinnistu müügiks vaid kõigi kaas- ja ühisomanike nõusolekul. Nõusolekut sai anda kuni 18.05.2020 ehk kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul. Ilmselt ka omaniku vahetust vormistanud notar ei märganud tehingu ebaseaduslikkust. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud täitemenetluse algatamise tähtaega ega läbiviimise korda. Seda korda on teadlikult rikkunud avaldaja, kes on asunud oma tegevusega Belgardi Kinnisvara OÜ asemele.
2. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks puudub alus. Kinnisasjal, mille kohtutäitur pidi avalikul enampakkumisel maha müüma, on kokku neli kaasja ühisomanikku. Kuna programm TAAVI, millega kohtutäiturid töötavad, ei võimalda ühele toimikule lisada mitut sissenõudjat ega ka mitut võlgnikku ning antud juhul on menetlusosalised kõik ühis-/kaasomanikud, pidas kohtutäitur vajalikuks avada kokku 3 toimikut, mille kõikide nõude sisuks oli kõnealuse kinnisasja müük avalikul enampakkumisel. Täiteasjas nr 008/2020/1019 on tinglikult sissenõudjaks Y ja tinglikult võlgnikuks N, täiteasjas nr 008/2020/1020 on tinglikult sissenõudjaks Y ja tinglikult võlgnikuks Q ning täiteasjas nr 008/2020/1021 on tinglikult sissenõudjaks Y ja tinglikult võlgnikuks avaldaja. Kõikides toimikutes on koostatud ka analoogse sisuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning kõikides otsustes on kirjas, et arvestades eeltoodut ning vastavalt KTS § 36 lõikele 3¹ nõuab kohtutäitur kaas- või ühisomanikelt võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Tasumisele kuuluv kohtutäituri põhitasu KTS § 36 lõike 3¹ alusel on 278 eurot, millele lisandub käibemaks 55.60 eurot, kokku 333.60 eurot. 3 2-20-9216
3. Kohtutäituri tasu kokku 333.60 eurot on ette nähtud kinnisasja ühis- ja kaasomandi lõpetamise eest. Ükskõik mitu omanikku kinnisasjal on ja ükskõik mitu täiteasja avatud on, summa jääb ikka 333.60 euroks, mille kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Arusaadavalt võib tekitada segadust erinevate täiteasjade numbrite ja adressaatidega kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, aga kohtutäiturite ebatäiusliku programmiga ei ole võimalik muud moodi mitme sissenõudja või võlgniku täiteasjadega toimetada. Kõik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused olid analoogse sisuga. Avaldaja on teinud arvutuse, mille kohaselt peaksid kõik neli ühisomanikku tasuma täituritasu 83.40 eurot. Arvutus on tehtud valesti, sest kohtutäituri tasu avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga, mitte aga kõik kaas/ühisomanikud võrdselt. Kellel on suurem osa kinnisasjast, see kannab ka suurema osa kohtutäituri tasust. Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Harju Maakohus jättis 28.06.2021 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Samuti jättis kohus rahuldamata avaldaja 21.06.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus tagastas avaldajale 14.08.2020 tasutud riigilõivu 50 eurot ja määras kanda see avaldaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
5. Kaebuse kohaselt sai avaldaja kohtutäituri 12.06.2020 otsuse kätte 17.06.2020 ning esitas kohtule kaebuse 25.06.2020, seega on kaebus esitatud tähtaegselt ja TMS § 218 lõikes 1 nõutud kohtueelne menetlus on läbitud.
6. Täitemenetluses nr 008/2020/1021 on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-39908 (jõustunud 18.02.2020). Kohus määras täitmise viisi ja korra selliselt, et huvitatud menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtutäituri poole otsuse täitmiseks pärast 3 kuu möödumist arvates otsuse jõustumisest.
7. Kinnistusraamatust nähtub, et avaldaja on saanud ½ kinnisasja kaasomanikuks 23.04.2019, s.o tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluse ajal. Äriregistri kohaselt on avaldaja OÜ Belgardi Kinnisvara ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Juhatuse liikme staatus on avaldajal juba alates 22.05.
8. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja tsiviilasjas nr 2-13-39908 16.12.2019 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendi isiklikult kätte saanud samal päeval.
9. Tsiviilasjas nr 2-20-11416 menetles kohus avaldaja kaebust kohtutäitur M. Kadaku 23.07.2020 otsusele täiteasjas nr 008/2020/
10. Nimetatud asjas on jõustunud Harju Maakohtu 10.09.2020 määrus, milles leiti, et avaldaja oli kinnisasja Kakumäe tee 82, Tallinn osa müümisel OÜ Belgardi Kinnisvara esindaja juhatuse liikmena, mistõttu ei saa väita, et ta ei olnud teadlik kohtuasja asjaoludest. Seisuga 23.04.2019 on kinnisasja kaasomanikuks avaldaja ning tulenevalt

§ 460

lõikest 1 kehtib jõustunud kohtulahend ka isiku kohta, kes on menetlusosalise õigusjärglane. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust asuda teistsugusele seisukohale. Puuduvad ka

§ 460lõikes 2 sätestatud otsuse õigusjärglase osas kehtivust välistavad asjaolud.

16. Õiguskirjanduses on leitud, et vaidlusaluse eseme võõrandamise korral hageja poolt lasub vastava asjaolu tõendamiskohustus kostjal. Kui menetluse käigus vastavaid asjaolusid esile ei tooda või neid ei õnnestu tõendada, teeb kohus otsuse, lähtudes eeldusest, et võõrandamist ei ole toimunud, st sellisel juhul kehtib irrelevantsuspõhimõte. Irrelevantsuspõhimõtte tõttu ei ole ka kohtulahend, milles ei ole vaidlusaluse eseme võõrandamise fakti arvesse võetud, ebaõige 4 2-20-9216 ning eseme võõrandamisele viidates ei saa hiljem nõuda lahendi tühistamist. Kui otsus kehtib

§ 460

kohaselt ka võõrandaja õigusjärglase suhtes, on õigusjärglasel või teisel poolel võimalik taotleda otsuse täitmisele võtmist TMS § 18 lõike 1 alusel eeldusel, et tal on võimalus õigusjärgluse olemasolu TMS § 18 lõikes 1 sätestatud viisil tõendada (Käerdi, M.

§ 210kommentaar, komm 3.3.2.a, lk 1129.

– V. Kõve jt (toim). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). 17. Antud juhul ei toodud hageja poolt Kakumäe tee 82, Tallinn ½ mõttelise osa kinnisasja võõrandamist tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluses esile ning kohus tegi lahendi, milles võõrandamise fakti arvesse ei võtnud, kuid see ei muuda tehtud kohtulahendit ebaõigeks.

§ 210

kohaselt ei mõjuta menetluse ajal aset leidnud eriõigusjärglus vaidlusaluse eseme suhtes asja menetlemist, kusjuures algseks menetlusosaliseks olev õiguseellane jätkab menetluses poolena osalemist, ajades pärast eriõigusjärgluse toimumist sisuliselt võõrast asja. Sellisel juhul on loogiline, et

§ 460

näeb ette õiguseellase poolt vastavalt

§-le 210 jätkatud menetluses tehtud lahendi kehtivuse eriõigusjärglase suhtes (Käerdi, M.

§ 460kommentaar, komm 3.1.a, lk 1235.

– V. Kõve jt (toim). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerub avaldaja eriõigusjärglaseks, kelle suhtes kehtib tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud lahend. Seega jättis kohus rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 12.06.2020 otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021 avaldaja õigusjärgluse osas.

1. Avaldaja on esitanud kaebuse ka kohtutäituri 12.06.2020 otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmise osas. Kohus on tuvastanud, et kohtutäitur ei ole 12.06.2020 otsuses võtnud seisukohta avaldaja 26.05.2020 kaebuse osas, mis puudutab kohtutäituri tasu väljamõistmist. Kohus küsis kohtutäiturilt selles osas selgitust, kuid kohtutäitur ei ole oma 22.06.2021 vastuses kohtule täiendavat seisukohta esitanud, vaid on korranud juba varasemalt esitatud seisukohti.
2. Kuigi kohtutäitur on sisuliselt jätnud kohtutäituri tasu väljamõistmise osas avaldaja kaebuse lahendamata, asus kohus seisukohale, et tasu väljamõistmise otsus ei ole ebaseaduslik ning ka selles osas on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur on põhistanud, et on tulenevalt tema töös kasutatava programmi piiratusest pidanud algatama kolm erinevat täiteasja ühe täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel, kus nii sissenõudja kui võlgnikud on tinglikult märgitud. Kohtutäitur on selgitanud ja ka tasu väljamõistmise otsusesse märkinud, et vastavalt KTS § 36 lõikele 3¹ on avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. KTS § 32 lõike 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Seega kannavad tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud otsuse kohaselt seadusest tulenevalt täitekulud (sh käibemaks) Y, Q, N ja avaldaja võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga.
3. Kohtu hinnangul puudub alus täiteasja nr 008/2020/1021 lõpetamiseks ja ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 008/2020/1021 ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Kohtutäitur ei ole ebaseaduslikult arestinud ega üritanud müüa avaldaja ½ kaasomandiosa, kuna avaldaja on OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane ning tsiviilasjas nr 2-13-39908 tehtud otsus kehtib ka avaldaja suhtes. Samuti ei ole kohtutäitur ebaseaduslikult avaldajalt tasu välja mõistnud.
4. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega ja käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides, siis jättis kohus menetluskulud

§ 172lõike 1 esimese lause alusel jätta avaldaja kanda.

5 2-20-9216

1. Kohtutäitur on kohtule teatanud, et tal ei ole seoses tsiviilasja menetlemisega kulusid tekkinud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema kaebus kohtutäituri otsusele rahuldada.
3. Kaebuse kohaselt on nii kohtutäitur kui justiitsministeerium avaldajale selgitanud, et ta on täiteasjas nr 008/2020/1021 võlgnik üksnes tinglikult. Seega ei peaks avaldaja maksma kohtutäiturile 333.60 eurot 19.05.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel. Maakohus keeldus alusetult kaebaja nõudeid läbi vaatamast. Maakohtu määrus kuulub tühistamisele menetlusnormide vale kohaldamise tõttu.
4. Puudutatud isik leidis, et määruskaebus on arusaamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 28.06.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 28. Esmalt märgib kolleegium, et kuigi avaldaja on palunud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse tervikuna, puudub avaldajal seadusest tulenevalt (

§ 660

lõige 1) kaebeõigus maakohtu määruse vaidlustamiseks osas, milles kohus jättis avaldaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja tagastas avaldajale riigilõivu 50 eurot (s.o määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3). Seega vastavas osas on määrus

§ 466lõike 3 kohaselt jõustunud.

1. Kaebuses leiab avaldaja, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormide väära kohaldamise tõttu, kuid seejuures ei viidata ühelegi kohtu menetluslikule rikkumisele. Kaebaja märgib üksnes, et kohus keeldus alusetult kaebaja nõudeid läbi vaatamast. See seisukoht on aga ekslik, kuna vaidlustatud määruses tegi maakohus sisulise otsustuse avaldaja kogu kaebuse osas.
2. Rohkem põhjendusi määruskaebuses ei esitata. Avaldaja jääb üksnes oma seisukoha juurde, et ta ei peaks maksma kohtutäiturile 333.60 eurot 19.05.2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale korduvalt selgitanud (mh nt 07.05.2021 e-kirjas, mis on avaldaja 13.06.2021 menetlusdokumendi lisa 5), et kohtutäituri 19.05.2020 tasu otsuses märgitud tasu (333.60 eurot) kinnisasja kaas- ja ühisomanikelt väljamõistetavad konkreetsed summad arvestatakse alles peale kinnisasja müümist müügitulemist võrdeliselt kaas- ja ühisomanikele väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Seega saab kohtutäitur nõuda 333.60 euro tasumist alles peale edukat enampakkumist ja sedagi võrdelistes osades kõigilt kaas- ja ühisomanikelt, mitte ainult avaldajalt kogusummas. Vastuses määruskaebusele selgitab kohtutäitur täiendavalt, et praegusel hetkel ei ole tasu muutunud 6 2-20-9216 sissenõutavaks, kuid see asjaolu ei ole aluseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Seega leidis maakohus õigesti, et puudub alus kohtutäituri tasu otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (

§ 171lõige 1).

32. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuivõrd vastustajal (kohtutäituril) ei saa eeldada käesolevas asjas hüvitatavate menetluskulude tekkimist. (allkirjastatud digitaalselt) 7