Obsah (11)

§ 429§ 168§ 659§ 456§ 662§ 238§ 174§ 177§ 696§ 178§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-16083 Kohtuasi Au

) § 168 lg 5 alusel kostjate kanda ning tagastas hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. 5.1.

§ 429

lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus ei tuvastanud

§ 429lg-s 4 märgitud asjaolusid, mis välistaks loobumise vastuvõtmise.

Sel põhjusel võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse. 5.2.

§ 168

lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja loobus käesoleval juhul hagist seetõttu, et on saanud tagasi valduse hagi esemeks olnud kinnisasja suhtes. Maakohus tuvastas, et kostja I on end rahvastikuregistri andmetel korterist välja registreerinud. Kostjad ei olnud nõus valduse vabastamisega, kuid ei ole vaidlustanud nende väidetavat valduse vabastamisele sundimist ega kohtutäituri tegevust. Kostja I avalduse alusel kriminaalasja ei algatatud. Sellises olukorras on menetluskulude kostjate kanda jätmine põhjendatud, kuna kostjad täitsid hageja nõude peale hagi esitamist ning ei ole enda väidetavat väljatõstmist vaidlustanud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Kostjad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.

1. Õige ei ole maakohtu seisukoht, nagu oleks kostjad hageja nõude rahuldanud. Hageja on menetluses kinnitanud, et võttis korteri valduse üle kostjate nõusolekuta. Ekslik on väide, nagu 2 2-18-16083 ei oleks kostjad väljatõstmist vaidlustanud. Kriminaalasja ei algatatud, kuivõrd prokuratuur ei leidnud kriminaalkuriteo koosseisu. Kostja II ei ole hageja õigusi kuidagi rikkunud ja temalt menetluskulude väljamõistmiseks puudub igasugune alus. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. 7.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Olenemata kostjate poolt hageja nõude täitmise viisist on kostjad hageja nõude täitnud ja teinud seda peale hagi esitamist. Kostjad ei ole põhjendanud ega viidanud, millest tulenevalt oli valduse vabastamiseks nende nõusolek vajalik. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jaotab menetluskulud teisiti. Määruskaebus rahuldatakse. Esmalt lahendab ringkonnakohus poolte taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi tõendeid saab esitada ka vastaspool. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

Täiendavad dokumentaalsed tõendid (kostja II elukoha andmete väljavõte rahvastikuregistrist, korterist leitud ostutšekid ja Politsei- ja Piirivalveamet 05.12.2018 vastuskiri) jäävad vastu võtmata, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Kohus ei saa hagist loobumise korral menetluskulude jaotuse üle otsustamisel hakata hindama, kas hagi oleks kuulunud sisuliselt rahuldamisele või mitte. Seetõttu ei sõltu kaebuse lahendamine täiendavatele tõenditele antavast hinnangust. Lisaks on PPA 05.12.2018 kiri juba toimiku materjalide hulgas olemas (dtl 177). Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vajalik tagastada. Sisuliselt on vaidlus selles, kas hageja poolt sunniviisiliselt kostjate valduse lõpetamine tähendab nõude rahuldamist kostjate poolt

§ 168lg-te 4 ja 5 tähenduses.

Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei saanud käesoleval juhul jätta hagist loobumisel menetluskulusid kostjate kanda. 12.1.

§ 168

lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud, kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja

§ 168

lg 5 kohaselt jäävad kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on

§ 168

lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15.05.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Asja materjalidest tulenevalt ei ole hageja hagiga taotletud eesmärki saavutanud mitte kostjate, vaid enda tegevuse tulemusena.

§ 168lg 5 näeb ette erandi, mida ei saa tõlgendada laiendavalt.

Kuna kostjad ei ole hagejale sooritust teinud ega korteri valdust vabatahtlikult üle andnud, ei saa nõustuda maakohtuga, et kostjad on pärast hagi 3 2-18-16083 esitamist hageja nõude rahuldanud. Seega tulnuks hagist loobumisel

§ 168lg 4 järgi jätta menetluskulud hageja kanda.

Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas. Kuna kostjad taotlevad maakohtu menetluses kantud kulude jätmist poolte endi kanda, teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamisest tingituna jätta hageja kanda. Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu juhindudes

§ 174lg-st 4 ei tee seda ka ringkonnakohus.

Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (

§ 177

lg 2).

§ 696

lg 1,

§ 178

lg 1 ja

§ 433lg 1 alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4