KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-7650 Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Pärnu Tsiviilasi XX hagi CC

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

1. Pooled on kokku leppinud, et XX annab üle ja CC võtab vastu XXle korteriomandist, asukohaga xxx, kinnistu nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, ühisomandina kuulunud osa omandiõiguse.
2. Pooled on kokku leppinud, et CC annab üle ja XX võtab vastu CCle Xxx kinnistust, asukohaga xxx, kinnistu nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxxsuurusega 4,35 hektarit ja katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, suurusega 44,87 hektarit koos kinnistul asuvate ehitistega, ühisomandina kuulunud osa omandiõiguse. III Nõusolekud ja tahteavaldused
3. Kompromissile alla kirjutamisega annavad CC ja XX kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos kande nr 2 all CC ja XX ühisomandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna CC (isikukood xxxxxxxxxxx).
4. Kompromissile alla kirjutamisega annavad CC ja XX kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx teises jaos omanikukande muutmiseks ja kande tegemiseks XX’e (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandiõiguse kohta.
5. Jõustunud kohtumäärus asendab CC ja XX nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8). IV Kinnistamisavaldus CC (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja eestkostja YY (isikukood xxxxxxxxxxx), ja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldavad soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel järgnevate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse:
6. Korteriomandi, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx teises jaos kustutada kanne XX ja CC ühisomandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega korteriomandi ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse CC (isikukood xxxxxxxxxxx).
7. Xxx kinnistu, asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr xxxxxxx, teise jakku tehtud omanikukanne muuta selliselt, et XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kantakse kinnistusraamatusse ainuomanikuna.
8. Riigilõivu kinnistu registriossa nr xxxxxxx taotletud kannete tegemise eest tasub CC.
9. Riigilõivu kinnistu registriossa nr xxxxxxx taotletud kande tegemise eest tasub XX.
10. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks riigilõivu tasumiseks kohustatud isikuid tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast.
11. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-
14. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga ja jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
15. Vabastada CC riigilõivu, mille tasumisest CC XX vastu hagi esitamisel menetlusabi korras vabastati, Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest, kuna pooled sõlmisid kompromissi (alus: 2

§ 190lg 7).

5. Tagastada XXle ühisvara jagamise nõude eest 14.05.2021 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 300,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150,00 eurot, mis kanda XX arvelduskontole nr EExxx. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on XX hagi CC vastu ühisvara jagamiseks ja CC vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks.
2. 10.02.2022 esitas XX esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik kohtule kompromisslepingu projekti. Hageja XX, kostja CC ja kostja seadusjärgne esindaja, eestkostja YY, allkirjastasid kompromisslepingu paberil 11.02.2022 Pärnu Maakohtu kantseleis. Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme kalendripäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist abikaasade kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud ühisvara jagamises ning XX poolt CCle makstava hüvitise suuruses. Arvestades tsiviilasjas ilmnenud asjaolusid: abikaasade kooselu lõppemist enne 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumist, xxxxxx kinnistul asuvate hoonete omandamist abielu ajal vallasasjana, hoonete juurde maa erastamist XX erastamise väärtpaberite arvelt, erastamishinnast 50 000 krooni (2 x 25 000 krooni) ulatuses riigi poolse soodustuse saamist XX ja CC ühiste laste eest ning XX poolt pärast kooselu lõppemist oma lahusvara arvelt Xxx kinnistu parendamist (s.h mahapõlenud lauda taastamine), on poolte kokkulepe CCle makstava hüvitise osas mõistlik ning kohtu hinnangul I. Xxx varalisi õigusi ei riku.
2. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 119 lg 1 näeb ette, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi
3. lõike järgi muutub vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. 3

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks peavad pooled esitama ise kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus on pooltele selgitanud, et paberil allkirjastatud kompromisslepingus sisalduv kinnistamisavaldus ei pruugi olla piisav. Sellisel juhul on vajalik määrusele lisada ka digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus. Kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud riigilõivud tuleb tasuda kande tegemisest huvitatud menetlusosalisel. 9.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja- 3 kalendripäeva- jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Selles asjas on pooled kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks määrata.

11. XX taotleb poole riigilõivu, summas 150,00 eurot, tagastamist. Kohtutoimiku andmetel on hagiavalduse esitamisel XX eest tasutud 14.05.2021 riigilõivu 400,00 eurot, millest 100,00 eurot on abielu lahutamise nõude eest ja 300,00 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Abielu lahutamise osas on kohus teinud 26.10.2021 osaotsuse ning tagastanud XXle pool abielu lahutamise nõude riigilõivust, kuna pooled nõustusid kirjeldava ja põhjendava osata otsusega ning loobusid edasikaebeõigusest. Kuna pooled ühisvara jagamise nõude osas sõlmisid kompromissi ja kohus lõpetab menetluse kompromissi kinnitamisega, tuleb

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt XXle tagastada pool ühisvara jagamise nõude eest tasutud 300,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 150,00 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda XX arvelduskontole. Saadud menetlusabi hüvitamine 12. Kohus 08.12.2021 määrusega andis CCle menetlusabi, vabastades ta vastuhagi esitamisel nõutava 300,00 euro suuruse riigilõivu tasumisest täies ulatuses. 13.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 4

§ 190

lg 4 alusel tuleks CCle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista. Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks CCl kogu riigilõivu summa, 300,00 euro, tasumise järel

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest poole (s.o 150,00 euro) tagastamist. Seega jääb riigile hüvitatava menetlusabi summaks 150,00 eurot. 14.

§ 190

lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada CC ka talle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. Kohus võtab arvesse, et CC on eestkostetav, kelle peamiseks sissetulekuallikaks on sotsiaaltoetused. Eeltoodu alusel kohus vabastab CC riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 5