← Eesti

3-21-2949/9

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2949 Määruse kuupäev

  1. veebruar 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Arno Sülla (Süld) kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeaine “Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus“
  2. novembril 2021 tehtud järeltöö ja referaadi tulemuste ning Tartu Ülikooli õppeprodekaani
  3. detsembri
  4. a otsuse nr 2-20/SV/32422-1 tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada Arno Sülla kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Arno Süld esitas
  6. detsembril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis vastustajana Mari-Ann Simovarti. Kaebaja selgitas, et soovib vaidlustada õpitulemust ja vaidlustatav haldusakt on Tartu Ülikooli sise-eeskirja p
  7. Õppejõud esitas ülesande ühes lause loogika struktuuris, kuid hindamisel tõlgendus muutus. Hindamine on ülekohtune ning eksitud on akadeemilise hea tava vastu. Kaebaja taotleb õpitulemuse tühistamist, õigust uuesti sooritada või lugeda töö arvestatuks. Haldusaktist sai kaebaja teada sügisel ja faktiline tõestus on kontrolltöö.
  8. Tallinna Halduskohus jättis
  9. detsembri
  10. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja.
  11. A. Süld esitas
  12. detsembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles rõhutas, et ei soovi vaidlustada õppekorralduseeskirja p 47, vaid õppeaine “Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus“
  13. novembri
  14. a järeltöö tulemust. Kaebaja rõhutas, et kursuse uuesti läbimisel tekib talle materiaalne kahju.
  15. Tallinna Halduskohus andis
  16. detsembri
  17. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
  18. A. Süld esitas
  19. jaanuaril 2022 avalduse, milles märkis, et soovib vaidlustada õppekorralduse, mis ütleb järgnevat: „Kahe tegemata või negatiivsele hindele sooritatud ülesande hinde parandamine on võimalik õppejõu antud järeltööga. Kui võlgnevusi on rohkem kui kaks, siis hinde parandamine võimalik ei ole ning tudeng kordab kursust järgmisel õppeaastal.“ Kaebajal on kaks negatiivset hinnet, mitte kolm. Kui referaat on arvestatud, siis ei ole õppekorralduse järgi kursust kordama jäänud. Samas ülikool ja õppejõud ütlevad, et kaebaja on ikkagi kordama jäänud.
  20. Haldusasja nr 3-21-2949 toimik saabus Tartu Halduskohtusse
  21. jaanuaril
  23. Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Ülikool
  24. jaanuaril 2022 seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas koos küsitud selgituste ja dokumentidega.
  25. A. Süld esitas
  26. jaanuaril 2022 vastuväited Tartu Ülikooli
  27. jaanuari
  28. a seisukohale ning avaldused, milles soovis vaidlustada ka Tartu Ülikooli otsust nr 2-20/SV/32422-1, Tartu Ülikooli tegevusetust seoses teaduspõhise ja filoloogilise vastuse andmata jätmisega ning referaadi hinnet. KOHTU SEISUKOHT
  29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
  30. Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud avaldusi tõlgendab kohus, et kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse Tartu Ülikooli vastu õppeaines “Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus“
  31. novembril 2021 tehtud järeltöö ja referaadi tulemuste ning Tartu Ülikooli õppeprodekaani
  32. detsembri
  33. a otsuse nr 2-20/SV/32422-1 tühistamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on soovinud vaidlustada ka Tartu Ülikooli tegevusetust, mis seisneb selles, et kaebajale ei ole antud õppeprodekaani
  34. detsembri
  35. a otsuses nr 2-20/SV/32422-1 teaduspõhist ja filoloogilist vastust, ei käsitle kohus seda iseseisva nõudena, vaid Tartu Ülikooli õppeprodekaani
  36. detsembri
  37. a otsuse nr 2-20/SV/32422-1 peale esitatud tühistamiskaebuse põhjendusena. Ka tõlgendab kohus, et kaebaja ei vaidlusta praegusel juhul
  38. jaanuari
  39. a avalduses märgitud õppekorraldust, kuivõrd nimetatud avaldus oli esitatud ajal, mil kaebaja referaati ei olnud veel hinnatud.
  40. Kohtu hinnangul tuleb A. Sülla kaebus osas, milles kaebaja vaidlustab järeltöö ja referaadi tulemust, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, ning osas, milles kaebaja vaidlustab Tartu Ülikooli otsust nr 2-20/SV/32422-1, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-dele 1 ja 21 võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (p 1) ning kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (p 21). Järeltöö ja referaadi vaidlustamine
  41. Kaebaja vaidlustab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeaines “Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus“
  42. novembril 2021 tehtud järeltöö ja referaadi tulemusi. Kaebaja leiab, et tema järeltöö tuleks hinnata arvestatuks, kuivõrd järeltöö ülesande püstituses ei olnud määratletud tekstilõigu mahtu ning seega olid kaebaja vastused õiged. Lisaks nähtub kaebaja
  43. jaanuari
  44. a pöördumisest, milles on toodud õppejõu märkused referaadi kohta ja mille kaebaja on jaganud 17 punktiks, ning kaebaja vastustest neile, et kaebaja ei nõustu referaadile antud üldise hinnanguga, nõustuses siiski mõne väljatoodud märkusega. 2
  45. Esmalt märgib kohus, et kuna HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot, ning kaebaja peaks eksternina õppeaine P2OG.01.129 “Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus“ kordamisel tasuma õppetasu, mille suurus Tartu Ülikooli
  46. jaanuari
  47. a selgituste kohaselt on praegusel hetkel 180 eurot, on tegemist väheintensiivse õiguse riivega. Lisaks viitab õiguste riive väheintensiivsusele asjaolu, et Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist nähtuvalt ei ole aine “Õigusteadusliku uurimistöö alused ja akadeemiline väljendusoskus“ muude ainete eeldusaineks ega ka magistriõppesse astumiseks vajalik õppeaine ning selle toimumise sageduseks on iga õppeaasta.
  48. Samuti on kohtule esitatud dokumentidele tuginedes järeltöö ja referaadi vaidlustamiseks esitatud kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Pedagoogiliste hinnanguliste otsuste sisuline kohtulik kontroll on võimalik üksnes piiratud ulatuses ning kohus saab kontrollida üksnes hindamisprotseduuri menetluslikku külge ja ilmselgeid sisulisi vigu (Riigikohtu halduskolleegiumi
  49. märtsi
  50. a otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 24). Selliste vigade olemasolu kohus praegusel juhul ei näe.
  51. Kohtuasja materjalides sisalduvast vaidlusalusest järeltööst, millel on aine vastutava õppejõu M. A. Simovarti kommentaarid (dtl-d 76-77), ning M. A. Simovarti
  52. novembri
  53. a vastusest (dtl 78) on üheselt arusaadav, miks kujunes kaebaja järeltöö hindeks „mittearvestatud“ ning miks ei ole põhjendatud selle muutmine. Samale seisukohale on argumenteeritult jõudnud ka õppeprodekaan oma
  54. detsembri
  55. a otsuses nr 2-20/SV/32422-1 (dtl 82) ja vaidluskomisjon (dtl 84). Ka on kaebaja
  56. jaanuari
  57. a avaldusest (dtl-d 93-95) näha, kuidas on õppejõud põhjendanud kaebaja referaadi tulemuse kujunemist. Olukorras, kus aine ühe õpiväljendina on märgitud, et kursuse edukalt läbinud üliõpilane tunneb ja rakendab õigusteaduskonna üliõpilastöödele kehtestatud vorminõudeid ning vastavas õigusteaduskonna üliõpilastele koostatud juhendis on rõhutatud eduka töö eeldusena ka korrektset keelelist vormistust, ei saa viimati mainitud nõudega vastuolus olevat referaati lugeda edukaks. Seega on tühistamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Ülikooli otsuse nr 2-20/SV/32422-1 vaidlustamine
  58. Kaebaja vaidlustab Tartu Ülikooli õppeprodekaani
  59. detsembri
  60. a otsust nr 2-20/SV/32422-1, millega jäeti kaebaja apellatsioon rahuldamata.
  61. HKMS § 45 lg 4 sätestab: „Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.“
  62. Kuna vaidlusaluse õppeprodekaani
  63. detsembri
  64. a otsuse puhul on tegemist ühe osaga Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjaga ette nähtud mitmetasandilisest süsteemist õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamisel ning kaebuse põhjendustest ei nähtu, et mainitud otsus rikuks kaebaja õigusi sõltumata põhivaidluse esemest, puudub kaebajal Tartu Ülikooli õppeprodekaani
  65. detsembri
  66. a otsuse nr 2-20/SV/32422-1 peale kaebuse esitamisel ilmselgelt kaebeõigus.
  67. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Sülla kaebuse tervikuna.
  68. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3
  69. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.