Obsah (5)

§ 91§ 65§ 83§ 64§ 88

4-21-3984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3984 (2780,21,010468) Kohtunik Olga Dorogan Kohtu

) § 88, 91 lg 1 järgi. Oleg Borissovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija Alan Vladimirovi 07.10.2021 otsusele väärteoasjas nr 2780,21,010468 Menetlusalune isik Oleg Borissov, isikukood: 36707073720; XXX; elukoht: XXX; töökoht puudub; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri esindaja Alan Vladimirov Istungi toimumise aeg 23.11.2021 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 maakohus otsustas: Jätta Oleg Borissovi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2780,21,010468 Oleg Borissovi karistamise kohta Ühistranspordiseaduse § 91 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400.00 eurot, muutmata. Rahatrahv summas 400 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank või arvele nr EE777700771003813400 LHV Pangas , viitenumber

1. 1 4-21-3984 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 22.12.
2. Kassatsioonteate esitamise korral jõustub kohtuotsus 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest, kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui ettenähtud tähtajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll ja kohtuvälise menetleja kaevatav otsus
3. 11.09.2021 koostas liikluspolitseinik Enn Virk väärteoprotokolli AB 1609551 selle fakti kohta, et Oleg Borissov 11.09.2021 kell 22.15 Ida-Virumaal, Narva linnas Kreenholmi tänaval juhtis taksotunnustega mootorsõidukit Dacia Logan reg. nr XXX taksoveol, puudus esitamiseks kontrollimisõigusega ametnikule kontrollimiseks taksomeetri kohandamistunnistus. Kasutas sõidukit taksoveol, mille taksomeeter ei ole läbinud mõõteseaduse nõutele kohast metroloogilist kontrolli, taksometril asunud kleebise AL002553 kohaselt lõppes taatlus seadmel 09.
4. Sellega rikkus Oleg Borissov

§-e 83 lg 1 p 6, 64 lg 8. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud

§-de 88, 91 lg 1 järgi. 2. 07.10.2021 tegi Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija Alan Vladimirov väärteoasjas 2780,21,010468 otsuse, milles pidas tõendatuks Oleg Borissovi poolt

§-e 83 lg 1 p 6, 64 lg 8 järgi toime pandud rikkumist ja

§-de 88, 91 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena KarS § 63 lg 1 kohaselt

§ 91lg 1 järgi 100 trahviühikut summas 400 eurot.

Rahatrahvi määramise põhjuseks oli see, et Oleg Borissov 11.09.2021 kell 22.15 Ida-Virumaal, Narva linnas Kreenholmi tänaval juhtis taksotunnustega mootorsõidukit Dacia Logan reg. nr XXX taksoveol, puudus esitamiseks kontrollimisõigusega ametnikule kontrollimiseks taksomeetri kohandamistunnistus. Kasutas sõidukit taksoveol, mille taksomeeter ei ole läbinud mõõteseaduse nõutele kohast metroloogilist kontrolli, taksometril asunud kleebise AL002553 kohaselt lõppes taatlus seadmel 09.2020. Kaevatava otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud, ta on süüdi, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ja õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. Juhindudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja

§ 91lg 1 alusel rahatrahvi keskmäära piires.

Kaebus ja poolte seisukohad kohtus 2 4-21-3984

1. Menetlusalune isik Oleg Borissov esitas 18.10.2021 kohtuvälise menetleja nimetatud otsuse peale kaebuse. Viru Maakohtu 03.11.2021 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 11.11.2021 esitas Oleg Borissov kohtule täiendatud kaebuse.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik märkis, et vastavalt LS § 200 lg 7 p 3 ei tohi sõidukit tee tõusu lõpul peatada. Seda seadusesätet rikkudes peatas politseitöötaja E.Virk tema transpordivahendi Kreenholmi tänava viadukti tõusu lõpul. Peatamise põhjuseks oli politseioperatsiooni „Puhuvad kõik“ läbiviimine. Umbes 30 minutit koguti tõendeid ja sel viisil seati ohtu menetlusaluse isiku elu ja tervis ning rikuti KrMS § 64 lg 1 nõudeid. Kaebuse esitaja palub arvestada, et vastavalt

§ 65

lg 11 võib taksoveoseid teostada ka ilma taksomeetrita, kui tellimus ja hinnaarvestus toimub infoühiskonna teenuse kaudu. Dispetšerkeskus XXX, kust ta sai sel päeval tellimuse, informeerib kliente sõidu lõpphinna kohta nii telefoni teel, kui ka ajalehes „Gorod“.

1. 23.11.2021 toimunud kohtulikul arutamisel jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, paludes kohtult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Ta kinnitas, et mingit tahtlust selleks, et petta reisijat temal ei olnud. Kaebuse esitaja arvates taksomeeter ei kujunda hinda, kuna tema sõidab fikseeritud hindadega, mida annab talle dispetšerikeskus.
2. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. Ta toonitas, et otsuse tegemisel lähtus karistuse keskmäärast.

§ 91

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, mis tähendab 800 eurot. Oleg Borissovile oli määratud rahatrahviks 400 eurot. Antud summa jääb täpselt sinna keskele. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Mistõttu on täiesti õigustatud rahatrahv keskmäära piires. Kohtuväline menetleja jäi arvamusele, et Oleg Borissov ei ole infoühiskonna teenust pakkunud. Tegemist oli tavapärase taksoveoga. Seetõttu on täiesti kinnitust leidnud asjaolu, et väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas Oleg Borissov osutas taksoteenust, mis ei olnud infoühiskonna teenus, mistõttu pidi tal autos olema vastav varustus nimelt taksomeeter ja see peab olema taadeldud. Tulenevalt eelöeldust palus kohtuväline menetleja jätta Oleg Borissovi kaebuse rahuldamata. Kohtuostungil uuritud tõendid 7. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik Oleg Borissov (tl 33-35). Menetlusalune isik Oleg Borissov andis ütlusi, et tema sai sel päeval tellimuse dispetšeri keskuse käest ja osutas teenust vastavalt

§ 65lg 11.

Ajalehes „Gorod“ on avaldatud, et taksosõit linnas maksab 2,50 eurot, iga viies kliendi sõit on 1,50 eurot. LS § 21 lg 2 p 4 ja § 200 lg 7 p 3 kohaselt ei tohi sillal peatuda ega sõidukit peatada. Ta palus politseinikul esitada operatsiooni plaan, mis rikub seadust. Tema sõiduk vaadati üle ja tuvastati, et taksomeeter pole kohandatud. Ta ei olnud nõus kiirmenetlusega ja allkirja sellele ei andnud. Väärteo asjaolud protokollis on õiged. Ta ei mäleta, kas taksomeeter töötas sõidu ajal, klient oli juba tasunud 2.50 eurot sõidu eest. Klient helistab dispetšerkeskusesse, kes annab juhile tellimuse ja kõik teavad, et sõit maksab 2,50 eurot. Maksmine toimub ainult sularahas. Arvet kliendile ei anta. Tellimuste arvestust peab vaid dispetšerkeskus. Kui kliendil on vaja tšekki, siis pannakse taksomeetrisse fikseeritud hind ja prinditakse. Taksomeeter ei kujunda hinda. Sel korral ta vist juhuslikult pani taksomeetri tööle. Ta on töötu, kuid septembris sõitis 3 4-21-3984 taksot 1-2 päeva. Kokku on taksojuhina töötanud 4-5 aastat ning teadlik taksovedu reguleerivatest aktidest.

1. Istungil uuriti ka toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas fotod (lk 14-16), mis olid lisatud väärteoprotokollile ja tehtud sõidukist REVEAL kaamera salvestiselt. Sõiduk Dacia on taksotunnustega. Taksomeetri taatluskleebise kohaselt oli mõõtevahend viimati taadeldud 09.
2. Taksomeetril sõiduhind on 2.
4. Ettekanne (lk 17-18), milles liikluspolitseinik Enn Virk teavitab, et 11.09.2021 kell 22.15 ajal teostas tema Narvas Kreenholmi tänava sillal politseioperatsiooni. Pidas kinni taksotunnustega sõiduki Dacia Logan reg. Nr XXX, kus tagaistmel viibis ka klient, taksomeeter töötas. Juhiks osutus Oleg Borissov. Juhil polnud esitada taksomeetri kohandamistunnistust. Taksomeetri taatluskleebise kohaselt oli mõõtevahend viimati taadeldud 09.2018, taatlust antud seadme osas teostatkse 2 aasta tagant, s.t seadet oleks pidanud taatlema 09.
5. Juht muutus emotsionaalseks ja keeldus peale õigustega tutvumist allkirja andmast ja enda selgitustest.
6. Kohus vaatles ja vaatas toimikus (tl 19) olevat videosalvestist. Videosalvestisest nähtub, et taksotunnustega sõiduk on politseitöötaja poolt kinni peetud. Roolis on Oleg Borissov. Samuti nähtub politseitöötaja tegevus sündmuskohal, sealhulgas Oleg Borissovile õiguste selgitamine ja protokolli koostamine. Videol on sama 11.09.2021 sündmus, mille kohta Oleg Borissov ja liikluspolitseinik Enn Virk (ettekanne (lk 17-18)) ütlusi andsid. Vaidlust üheski tõendi lubatavuse üle ei olnud. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Oleg Borissovi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 2780,21,010468 Oleg Borissovi karistamise kohta muutmata.
8. Enne kaebuse sisulistele argumentidele hinnangu andmist märgib kohus seoses kaebaja etteheidetega kohtuvälise menetleja tegevusele (so sõiduki peatamine viadukti peal, so LS § 21 lg 2 p 4 ja § 200 lg 7 p 3 rikkumine; menetlusaluse isiku eluohtlikku või tema tervist kahjustada võivasse olukorda asetamine ning KrMS § 64 lg 1 rikkumine) seda, et jätab need väited täielikult tähelepanuta. Seda põhjusel, et käesoleval juhul on menetluse esemeks kaebajast menetlusalusele isikule inkrimineeritavad väärteod. Teiseks on seadusandja kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks sätestanud teistsuguse menetluskorra ja -tähtaja, mis on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku
9. peatüki
10. jao
11. jaotises. Sellest tulenevalt puudub kohtul antud ajamomendil pädevus menetleja tegevusele õigusliku hinnangu andmiseks. Kaebuse esitaja süüdistab politseiametnikke erinevate süütegude toimepanemises menetlustoimingute läbiviimisel. Politseiametnike süüteod ja nende toimepanemise tõendamine ei ole käesolevas väärteomenetluses tõendamisesemeks.
12. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 4 4-21-3984
13. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).
14. Kohtul puudub alus kahelda kirjalike tõendite ja kaebuse esitaja ütluste usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega ning otsuse tegemisel rajanetakse kogutud tõenditele. Väärteokoosseis: objektiivne koosseis
15. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest (tl 11-12) heideti kaebuse esitajale väärteoprotokolli (tl 13) kohaselt ette seda, et ta 11.09.2021 kell 22.15 Ida-Virumaal, Narva linnas Kreenholmi tänaval juhtis taksotunnustega mootorsõidukit Dacia Logan reg. nr XXX taksoveol, puudus esitamiseks kontrollimisõigusega ametnikule kontrollimiseks taksomeetri kohandamistunnistus. Kasutas sõidukit taksoveol, mille taksomeeter ei ole läbinud mõõteseaduse nõutele kohast metroloogilist kontrolli, taksometril asunud kleebise AL002553 kohaselt lõppes taatlus seadmel 09.
16. Otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja

§-e 83 lg 1 p 6, 64 lg 8, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§-de 88, 91 lg 1 järgi. 17.

§ 83

lg 1 p 6 kohaselt vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, taksomeetri kohandamistunnistus. 18.

§ 64

lg 8 kohaselt taksomeetri kohandamine on mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine sõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle mõõtetulemust muuta võimaldavate ühenduste plommimine isiku poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kellel on nõuetekohane pädevust tõendav tunnistus. 19.

§ 88

objektiivsed tunnused seisnevad sõidukijuhi poolt seaduses ettenähtud dokumentideta tasulises sõitjateveos ning

§ 91lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad taksomeetri kohandamise nõuete rikkumises.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteosüüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis Oleg Borissov taksotunnustega mootorsõidukit Dacia Logan reg. nr XXX taksoveol ning temal puudus ametnikule kontrollimise esitamiseks taksomeetri kohandamistunnistus. Ei ole olnud vaidlust selleski, et Oleg Borissov kasutas sõidukit taksoveol, mille taksomeeter ei ole läbinud metroloogilist kontrolli, taksometril asunud kleebise AL002553 kohaselt lõppes taatlus seadmel 09.
3. Menetlusalune isik tunnistas, et 11.09.2021 osutas ta tõepoolest tasulist taksoteenust, temal puudus taksomeetri kohandamistunnistus ning autos olev taksomeeter ei ole läbinud metroloogilist kontrolli. Asja materjalide juures olevatelt fotodelt nähtub, et taksomeeter on sisse lülitatud, sellel on hind 2.28 ning taksomeetri küljel oleva taatluskleebise järgi toimus taatlemine 09.
4. Ka 5 4-21-3984 liikluspolitseinik E.Virk kirjutas oma ettekandes, et 11.09.2021 oli Narvas peatatud Oleg Borissov, kes osutas taksoteenust taksomeetri kohandamistunnistuseta ning taatlemata taksomeetriga. Neist asjaolusid ei ole vaidluse alla seatud ja kohus loeb need eelmainitud tõenditega täies mahus tõendatuks.
5. Oleg Borissovi kaitsepositsioon olnud väärteomenetluses läbivalt, et 11.09.2021 osutas ta tasulist taksoteenust, saades selleks tellimuse dispetšerkeskuselt. Menetlusalune isik leidis, et tema osutas taksoteenust vastavalt

§ 65lg 11 ning seetõttu ei pea temal olema taksomeetrit.

Hinnast teavitatakse kliente telefoni teel tellimuse saamisel ning ajalehes „Gorod“. 23.

§ 65

lg 11 kohaselt kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, peab vedaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 1) teatama sõitjale enne sõidu alustamist sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, foto, teenindajakaardi numbri, sõidu maksimumhinna koos maksudega, või kui sõidu sihtpunkti ei ole eelnevalt määratud, teavitama sõitjat hinna komponentidest, hinna arvutamise aluseks olevast tariifist või hinna arvutamise muust alusest nii, et sõitjal on võimalik sõidu lõpphind piisava täpsusega arvutada; 2) esitama sõitjale sõidu kokkuvõtte, mis sisaldab sõidukijuhi ees- ja perekonnanime, fotot, teenindajakaardi numbrit, sõiduki registreerimisnumbrit, teenuse osutamise kuupäeva, alguse ja lõpu kellaaega, sõidu lähteja sihtpunkti, sõidu kogukestust ja -pikkust ning teenuse hinda ja tasutud summat. 24. Erinevalt on aga reguleeritud olukord siis, kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta. Nimelt sätestab

§ 65

lg 1, et kui taksoveo tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta, on sõidukijuht kohustatud: 1) panema sõiduki armatuurlauale sõitjale nähtavale kohale teenindajakaardi; 2) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri. Kui sõitja tellib takso väljapoole teeninduspiirkonda, võib kokkuleppel sõitjaga taksomeetri sisse lülitada teeninduspiirkonna piirile jõudes; 3) andma sõitjale printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, tee pikkus, kasutatud hinnad ja soodustused, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud hindade ja soodustuste lõikes ning üldmaksumus. 25. Seega tuleb selgelt eristada, kas taksoteenust osutati infoühiskonna teenuse vahenduseta või vahendusel. 26. Ka seletuskirjas ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise juurde (188 SEII, lk 8) on selgitatud, et

§ 64

muudatused tulenevad sellest, et taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks ja teenust võib osutada ka infoühiskonna teenuse vahendusel (nn platvormi kaudu) ning juhul, kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter kohustuslik. Muudel juhtudel peab kasutama taksomeetrit, näiteks kui teenindatakse sõitjaid tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu. Infoühiskonna teenuse seaduse kohaselt ei ole infoühiskonna teenuseks telefoniteenus. 27. Lisaks on seletuskirjas (188 SEII, lk 8) välja toodud, et

§-s 65 reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi. Kuigi nii infoühiskonna teenuse vahendusel teenuse osutamisel kui ka selle vahenduseta teenuse osutamisel on poolte õigused ja kohustused samad, siis neid õigusi ja kohustusi reguleeritakse siiski erinevate meetmetega. Nimelt peab infoühiskonna teenuse vahenduseta osutatava taksoveo puhul sõitja ohutuse tagamiseks ja tema õiguste kaitseks panema 6 4-21-3984 taksosse nähtavale kohale teenindajakaardi, auto välisküljele hinnakirja ning pärast sõitu tuleb sõitjale anda kviitung, millel kajastatakse andmed teenuse osutaja ja osutamise kohta. Taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub aga infoühiskonna teenuse vahendusel, on need samad andmed võimalik sõitjale teatavaks teha infoühiskonna teenuse vahendusel. 28. Eeltoodu põhjal saab väita, et

§-s 64 ja §-s 65 sätestatud nõuded (sealhulgas taksomeeter) peavad olema täidetud, kui teenust osutatakse infoühiskonna teenuse vahenduseta, st teenust osutatakse nn tavataksoga. Seega tuleb antud juhul kindlaks teha, kas tegu oli ünfoühiskonna teenuse vahendusel osutatud taksoteenusega või mitte. 29. Oleg Borissovi selgituste kohaselt osutas ta väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas taksovedu infoühiskonna teenuse vahendusel, mistõttu ei saanud ta

§-e 83 lg 1 p 6, 64 lg 8 sätestatud rikkumised toime panna. Oleg Borissov nõustus kohtuistungil, et tal ei olnud taksomeeter taadeldud ja kohandamistunnistus puudus, kuid leidis, et tulenevalt teenuse osutamise viisist ei olnud nimetatud nõude täitmine vajalik ning talle etteheidetav.

1. Kohus ei nõustu kaebaja sellekohase seisukohaga ning leiab, et asjas kogutud ja kohtus uuritud kirjalikud tõendid ei kinnita Oleg Borissovi poolt taksoteenuse osutamist infoühiskonna teenuse vahendusel, mistõttu on ta temale süüks arvatud väärteod ka toime pannud.
2. Infoühiskonna teenuse seadus (InfoTS) § 2 p 1 sätestab infoühiskonna teenuse mõiste – teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus.
3. Eeltoodu põhjal saab väita, et pole menetlusaluse isiku viide telefoni teel edastatud tellimusele ning ajalehes avaldatud sõidu maksumuse hinnale asjakohane, kuna need ei ole hõlmatud infoühiskonna teenuse mõistega. Infoühiskonna teenus

§ 65

lg 11 mõistes on IT-alaste rakenduste kaudu, näiteks Bolt, Taxify jm äpi kaudu tehtud tellimus. Menetlusalune isik on vääralt mõistnud

§ 65

lg 11 sisu ning pannud toime

§-de 83 lg 1 p 6, 64 lg 8 rikkumised.

1. Seda, et antud juhul osutas Oleg Borissov teenust infoühiskonna teenuse vahenduseta, kinnitavad lisaks ka asja materjalide juures olevad fotod, kust on näha, et taksomeeter on sisse lülitatud, sellel on hind 2.
2. Ka liikluspolitseinik E.Virk kirjutas oma ettekandes, et 11.09.2021 oli Narvas peatatud taksotunnustega sõiduauto, juhiks on Oleg Borissov, autos taksomeeter töötas, tagaistmel oli reisija. Samuti O. Borissov tunnistas ise kohtuistungil, et kasutab taksomeetrit, kui on vaja kliendile arvet välja printida. Seega, kohtu hinnangul on teenuse eest arvestatud hinda taksomeetri abil ning see annab veel ühe aluse väita, et teenust ei osutatud antud juhul infoühiskonna teenuse vahendusel. Infoühiskonna teenuse vahendusel toimub taksoveo tellimine ja hinna arvestamine digitaalkujul elektrooniliste vahendite abil. Seetõttu asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas pidi Oleg Borissovi poolt juhitud sõidukil olema taadeldud taksomeeter ja kohandamistunnistus.
3. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Oleg Borissov 11.09.2021 kell 22.15 Ida-Virumaal, Narva linnas Kreenholmi tänaval juhtis taksotunnustega mootorsõidukit Dacia Logan reg. nr XXX 7 4-21-3984 taksoveol, puudus ametnikule kontrollimise esitamiseks taksomeetri kohandamistunnistus. Kasutas sõidukit taksoveol, mille taksomeeter ei ole läbinud metroloogilist kontrolli. Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 lisa kohselt on taksomeetri taatlustähtaeg 2 aastat. Seega, taksometril asunud kleebise AL002553 kohaselt lõppes Oleg Borissovi autos olnud taksomeetri taatlemistähtaeg 09.
5. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Oleg Borissov antud juhul pole osutanud teenust infoühiskonna teenuse vahendusel, rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud

§ 83lg 1 p 6 ja § 64 lg 8 järgi.

Oleg Borissovil puudus taksoveol ametnikule kontrollimise esitamiseks taksomeetri kohandamistunnistus ning tema sõidukisse paigaldatud taksomeeter ei olnud läbinud metroloogilist kontrolli. Seega Oleg Borissov oma tegudega on täitnud väärteo

§ 88ja § 91 lg 1 järgi objektiivse koosseisu. Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis 36. Kar

S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja leidis, et Oleg Borissov pani teo toime tahtlikult. Kaebuse esitaja leiab, et tema ei pannud tegu toime pahatahtlikult. 37. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Oleg Borissov pani

§ 88ja § 91 lg 1 objektiivsele koosseisule vastavad teod toime tahtlikult.

Kohus on seisukohal, et Oleg Borissovi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele.

1. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 17 lg 3 kinnitab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. KarS §-de 16 ja 17 järgi peab isiku tahtlus hõlmama objektiivse koosseisu asjaolusid, mitte aga õigusnorme (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 19). Teisisõnu ei ole tahtluse aspektist tähtsust sellel, kas isik oli teadlik koosseisu asjaolude õiguslikust tähendusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 25.1). Nii ei ole olukorras, kus isik on teadlik süüteokoosseisu moodustavatest faktilistest asjaoludest, subjektiivse koosseisu tasandil tähtsust asjaolul, kas ta oli tegu toime pannes teadlik kehtivast õiguslikust regulatsioonist.
6. Seadusandja on otsustanud seega süüteooria kasuks, mis annab võimaluse käsitleda isiku eksimusi välismaailma tegelike asjaolude suhtes (koosseisueksimus) teisiti kui eksimusi keelunormi kohta. Keelueksimust reguleerib KarS §
7. See ei kahanda tahtlust, vaid vähendab süüd (vt nt RKKKo 3-1-1-85-11, p 38; lähemalt sellest ka Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, J. Sootak, P. Pikamäe, 5.tr, 2021, § 17 komm 1-4.1, § 39 kommentaarid). Seega saab tegu olla tahtlik isegi siis, kui isik ei tea midagi selle keelatusest, nagu antud juhul ka oli. Kuigi Oleg Borissov ei teadnud, et tema osutab teenust infoühiskonna vahenduseta, teadis ta siiski, et temal puudub taksoveol ametnikule kontrollimise esitamiseks taksomeetri kohandamistunnistus ning tema sõidukisse paigaldatud/kasutatud taksomeeter ei olnud läbinud metroloogilist kontrolli. Samuti pole Oleg Borissov kordagi väitnud, et ta ei teadnud taksomeetri kohandamistunnistuse ja taadeldud taksomeetri olemasolu nõudest. Kinnitas, et kokku on taksojuhina töötanud 4-5 aastat ning teadlik taksovedu reguleerivatest aktidest. Seega vastas Oleg Borissovi tegevus otsese tahtluse tunnustele. 8 4-21-3984 Õigusvastasus, süü
8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Oleg Borissov on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.
9. Süü aspektist omab tähendust KarS § 39, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtul pole alust kahelda Oleg Borissovi korduvalt kinnitatud väidetes: tema arvas, et osutab taksoteenust infoühiskonna vahendusel ning seetõttu ei pea tema kasutama taksomeetrit.
10. Üldjuhul peab oma teo keelatuse ära tundma isik, kes tegutseb mingis kindlas valdkonnas. Kui isik osutab taksoteenust ja sellega tegeleb aktiivselt 4-5 aasta jooksul, peab ta siiski olema hoolikas ja tegema endale selgeks kõik võimalikud piirangud. Ka tähelepanelikul ühistranspordiseaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse lugemisel oleks Oleg Borissov pidanud aru saama, et tema osutab teenust infoühiskonna teenuse vahenduseta ning seetõttu peaks temal olema nii taadeldud taksomeeter, kui ka kontrollijale esitamiseks taksomeeti kohandamistunnistus. Arvestades, et menetlusalune isik on ise endine politseiametnik, ei oleks õigusliku raamistiku selgeks tegemine ja vajadusel konsultatsiooni küsimine käinud tal kindlasti üle jõu. Seega oli keelueksimus Oleg Borissovile välditav ehk see ei välista tema süüd.
11. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Oleg Borissov on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 88ja § 91 lg 1 järgi.

1. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud (tl 13) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 11-12). Väärteoprotokollis on kajastatud, et juhile on tutvustatud protokolli, juht kasutas oma õigust keelduda ütlustest ja allkirjast. Toimikus olevast videosalvestisest (tl 19) nähtub, et politseitöötaja tutvustas Oleg Borissovile tema õigusi ja kohustusi, ka menetlusalusele isikule on antud võimalus omapoolsete seisukohtade esitamiseks, kuid Oleg Borissov keeldus allkirja andmist ja omapoolsetest selgitustest. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. KARISTUS
2. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.
4. Kuna

§ 88ja § 91 lg1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 91

lg 1 järgi.

§ 91

lg 1 näeb 9 4-21-3984 karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot. Menetlusalune isik on karistatud

§ 91

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, mis on keskmine määr.

1. Süüd vähendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et Oleg Borissovil puuduvad varasemad karistused. Ühtlasi ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.
2. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et Oleg Borissov pani väärteod toime välditava keelueksimusega. KarS § 39 lg 2 võimaldab koostoimes KarS § 60 lg 2 ja 3 juhinduda kahe kolmandiku suurusest karistuse ülemmäärast või vastava karistusliigi alammäärast. Nagu Riigikohus on korduvalt rõhutanud, on välditavas keelueksimuses sooritatud teo toimepanija süü tulenevalt KarS § 39 lg-st 2 väiksem kui olukorras, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles (vt otsused asjas nr 3-1-1-29-11, p 14; 3-1-1-91-13, p 15.1). Samas menetlusaluse isiku süü suuruse hindamisel väärib tähelepanu, et Oleg Borissov pani toime kaks väärtegu ühe teona, väärteod on toime pandud otsese tahtlusega. Kuna isik on oma teoga täitnud kokku kahe erineva kvalifikatsiooniga koosseisu, siis tuleb hinnata menetlusaluse isiku süü suureks. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates karistus olla alla

§ 91lg 1 sanktsiooni keskmäära, kuigi tegemist on välditava keelueksimusega.

1. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et karistus sanktsiooni keskmises määras vastab Oleg Borissovi süü suurusele, samuti arvestab karistus eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Eeltoodu pinnalt nendib kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse lahendamisel kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. KOHTU MEETMED
3. Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 17.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2780,21,010468 muutmata. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva DVD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Olga Dorogan 10