Obsah (10)

§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-131443 Tsiviilasi Elisa Eesti

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi E. K.´i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel hageja ja kostja vahel 05.02.2018 sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxx, 22.01.2019 sõlmitud liitumislepingust nr xxxxxx, 08.07.2020 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxxxx ning 10.07.2020 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxxxx 03.02.2020 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxxxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 473,70 eurot, sissenõudmiskulu summas 29,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 102,91 eurot ning viivis põhinõudelt alates 27.11.2021.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 23.12.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 2 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 718 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 125 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas kokku 105 eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot + õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot). Esmalt märgib kohus, et

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning arvata need hagimenetluse kulude hulka. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lisaks eeltoodule ka õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot. Kuigi hageja ei ole menetluskulude nimekirjas välja toonud hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära ega menetlustoimingutele kulunud aega, asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamisega (sh tõendite kogumine ja korrastamine) ja kohtule esitamisega seotud õigusabikulu summas 85 eurot on mõistlik ja põhjendatud. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 3 kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4