Obsah (6)

§ 76§ 122§ 214§ 63§ 65§ 64

1-14-1482 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 29. november 2021, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1482 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Evelin Vee

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras: abiprokurör Sofja

1. Jätta KONSTANTIN AVIRA vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Konstantin Avirale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1 1-14-1482 Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Konstantin Avira (Žgiljov) on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega

§ 122

järgi ja kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust,

§ 214lg 2 p 1 järgi (10.

- 28.06.2012.a episood) ja kohus mõistis talle karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt

§ 63

lg 2 luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendas kohus Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud raskeimat karistust – 13 aastat ja 14 päeva vangistust - ja mõistis liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Kohus arvas liitkaristusest maha Harju Maakohtu 16.01.2013 otsusega mõistetud ärakantud karistuse 2 aastat 11 kuud ja 17 päeva ning ärakandmisele kuulub 10 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus Konstantin Avira (Žgiljov) süüdi

§ 214lg 2 p 1 järgi (02.05.

- 16.05.2013.a episood) ja mõistis talle karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa - 10 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra ning mõistis liitkaristuseks 15 aastat ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 01.12.

1. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.04.
2. Karistusaeg lõppeb 11.05.
4. Viru Vangla esitas 28.10.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Konstantin Avira vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Konstantin Avira tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
5. Kinnipidamisasutuses Konstantin Avira kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tema ohtlikkus seisneb kehalises väärkohtlemises, millega ta põhjustab tervisekahjustusi ja füüsilist valu; piinamises, ähvardamises ning tapmises. Ohtlikust suurendab ja mõjutab varasem kriminaalne käitumisviis, kuna isik ei ole suutnud oma käitumist kontrollida ja on jätkanud alkoholi kuritarvitamist. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab vägivalla kasutamist konfliktiolukordades. Oht avaldub tõenäoliselt ka juhul, kui isik ei suuda korrigeerida enda elustiili, hoiakuid ning mõtlemist ja käitumist, riskib ja on hoolimatu. Ohu avaldumisel võib põhjuseks olla ka majandusliku kasu saamise eesmärk.
6. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta Konstantin Avira ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Süüdimõistetu Konstantin Avira taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja selgitas, et tal on olemas töökoht, tahab töötada ja olla ühiskonnale kasulik ning hoolitseda voodihaige ema eest, seetõttu asub ema juurde elama. Abikaasa koos lapsega saab teda ema juures külastada. Töö sisu oleks toodete laadimine ja saatelehtede järgi jagamine, seega ekspediitori amet. Avaldas, et alkoholikeeld on talle täitmiseks jõukohane, tahab lasta end ka kodeerida ja soovib täiesti vabaneda alkoholi tarbimisest, pole enam himugi. Võlgu asub tasuma vabaduses ja sissetuleku olemasolul. Distsiplinaarkaristus on saadud oma rumalusest tööst keeldumise eest. 2 1-14-1482 Lähedasteks nimetas ema ja abikaasa koos lapsega. Palus end enne tähtaega vangistusest vabastada, et kodus olla ema juures tema viimastel aastatel.
8. Kaitsja Kaido Kooga leidis, et Konstantin Avira enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud, kuna ta on sisuliselt täitnud oma individuaalset täitmiskava: ta on õppinud eesti keelt, sisuliselt kogu aeg töötanud, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“ ning tal on olnud riskipõhised vestlused õiguskuuleka eluviisi eelistest. Kaitsja hinnangul on kehtiv distsiplinaarkaristus ehk arusaamatus. Vabaduses asub elama voodihaige ema juurde ja hakkab teda abistama. Garanteeritud on töökoht OÜ-s D. Kaitsja oli seisukohal, et kuna Konstantin Avira on olnud vangistuses katkematult peaaegu 11 aastat, siis on see küllaldane aeg tegemaks järeldusi oma eelnevast elust. Kaitsja palus jätta tähelepanuta Viru Vangla poolt kinnipeetavale antud ohuhinnang, kuna selle hinnangu alused on ebaselged, aga samuti ka Viru Ringkonnaprokuratuuri arvamus, kuna see on põhistamata. Kaitsja palus Konstantin Avira enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna tema hinnangul on kõik eeldused selleks olemas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab, et Konstantin Avira tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
10. Kohus märgib esmalt, et Konstantin Avirale on mõistetud liitkaristus esimese astme tahtliku kuriteo ja teise astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22).

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Konstantin Avirale talle mõistetud karistusest (15 aastat 27 päeva vangistust) ära kandnud 7 aastat 7 kuud ja 15 päeva ehk enam kui poole mõistetud karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Konstantin Avira puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Konstantin Avira on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid 3 1-14-1482 tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Ennetähtaegse vabastamise poolt elektroonilise valve alla räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Konstantin Avira asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde K. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja mille omanik on vastavad nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks.
2. Konstantin Aviral on vabanemise korral transpordi abitöölisena olemas töökoht D OÜ’s ning kohus loeb selle samuti ennetähtaegset vabastamist toetavaks asjaoluks. Isikul on olemas töö käigus omandatud oskused ja kogemused ka maalrina ning kondiitrina. Samas TÖR-i andmetel puudub info ametlike töökohtade olemasolu kohta, seega on tema ametlikult töötamise kogemus vähene või olematu. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 17 734,37 eurot, vabanemisfondis 1752 eurot. Isiku enda sõnul on ta valmis nõudeid tasuma, kui saab tööle hakata. Kohus on seisukohal, et finantssurve tasumata võlgade näol halvendab kinnipeetava majanduslikku toimetulekut ning suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ning seda olukorras, kus isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil.
3. Positiivseks loeb kohus seda, et Konstantin Avira on vanglas töötanud majandustöödel koristajana, AS E metallitsehhis abitöölisena, kaupluse abitöölisena, majandustöödel toidujagajana ning alates 10.09.2020 töötab AS E pesumaja abitöölisena ning töötamisega seoses ei ole probleeme esinenud. Ka on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“, kus osales aktiivselt, väljendas oma arvamust, tegi kodutöid ning analüüsis oma tundeid, mõtteid ja käitumist ning õppis mõtlema oma tegude tagajärgedele. Ka on isikuga viidud läbi riskipõhised vestlused õiguskuuleka eluviisi eelistest. Kohus on seisukohal, et Konstantin Avira on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides. Keevitaja kutse omandamisest vanglas kinnipeetav loobus, kuna eelistas töötada.
4. Süüdimõistetu lähedasteks on ema ja abikaasa koos oma alaealise lapsega. Emaga on suhted väidetavalt head, kuigi varasemalt on kinnipeetav oma ema, aga ka oma endise elukaaslase suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Praeguse abikaasaga on abiellunud vangistuse ajal, suhted abikaasaga on head, naine käib regulaarselt lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Märkimata ei saa aga jätta, et abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on peamiselt kriminaalse taustaga isikud, kellest mõned on toetanud teda ka vangistuse ajal materiaalselt. Kinnipeetava sõnul määrab tema jaoks nende isikutega suhtlemise see, kui kasulikud on need inimesed temale. Kohus loeb sellise mõtteviisi negatiivseks ja asub seisukohale, et tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima.
5. Konstantin Aviral on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuigi alkoholisõltuvust ei ole tal diagnoositud. Isik võib alkoholi tarvitamisel käituda ettearvamatult ja ta on korduvalt kasutanud alkoholijoobes olles vägivalda. Viimase kuriteo toimepanemise ajal ei olnud isik alkoholijoobes, kuna viibis selle toimepanemise ajal vangistuses, kuid on varasemalt alkoholijoobes olles vägivaldselt käitunud. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et alkoholikeeld 4 1-14-1482 on talle täitmiseks jõukohane, kuna ta olnud pikemat aega juba ilma ja polegi soovi alkoholi tarvitada. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isikul ei olegi enam soovi alkoholi tarvitada, kuna selle kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab, et Konstantin Aviral alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod. Positiivseks loeb kohus selle, et kinnipeetav ei tarvita narkootikume.
6. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Konstantin Avira käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus olenemata sellest, et tegemist oli tingimisi kartseri karistusega, mis jäi katseaja positiivse läbimisega täitmisele pööramata. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Konstantin Avira karistus ei ole veel eesmärki täitnud.
7. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles distsiplinaarrikkumist vangistuse ajal, samuti tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Konstantin Avirat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka hirm vangistuse ees ei ole hoidnud teda õiguskuulekal teel. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetav aru saanud oma tegude keelatusest ning ohtlikkusest ja seetõttu ei ole karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) Konstantin Avira puhul veel saavutatud.
8. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et Konstantin Avira on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid - ei täitnud üldkasuliku töö tunde, kuritarvitas alkoholi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. 5 1-14-1482 Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest muutuda ja soovist vanglast välja saada piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid, mis väljendub selles, et isik ei ole piiranud oma käitumist teiste heaolu nimel. Motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks saab vangla hinnangul pidada madalaks, kuna kinnipeetav pani vangistuse ajal toime uue kuriteo.
9. Lisaks märgib kohus, et kuna Konstantin Avira kannab

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristust I astme mh isikuvastase kuriteo (mõrv) toimepanemise eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastased kuriteod ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. 20. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, varasemalt kriminaalhooldusele mitteallumine, distsiplinaarkaristus vanglas, majanduslik ebakindlus ja alkoholi võimalik taastarvitamine, aga samuti ka kriminaalsed hoiakud ja mõtlemine ning suhted kriminaalse eluviisiga isikutega. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

1. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Konstantin Avira ennetähtaega vangistusest tingimisi (elektroonilise valve alla) vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 7 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada ning kinnistada positiivseid hoiakuid ning hoiduda distsiplinaarkaristustest. Ka on kinnipeetavale individuaalses täitmiskavas ette nähtud läbida sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ jätkutegevused, mis on olulised isiku õiguskuuleka käitumise ning läbimõeldud otsuste tegemise jaoks tulevikus.
2. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Konstantin Avira ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru vangla.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Konstantin Avira vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6