Obsah (5)

§ 175§ 176§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-62180 Tsiviilasi K. K. kohustustest vabastamise men

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Seisukoha esitanud võlausaldaja ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus leiab, et on täitnud

§ 175

lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 23.02.
2. Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 09.2020 xxx xxxs xxxna, töötasuga 750,83 eurot kuus. Alates 02.11.2020 töötab võlgnik xxx AS-is, xxx xxxna. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik sai oma tütrelt lühiajalist laenu elektriarvete maksmiseks, kuna need olid ebaloomulikult suured. Võlgnik on laenud koheselt tagastanud. Võlgnik elab koos xx-aastase emaga, kes vajab võlgniku abi ja tuge. Seoses koroonaga oli võlgnik ka koondatud. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, täitnud aruande esitamise kohustust. Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid 2 arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 09.2020 xxx xxxs xxxna, töötasuga 750,83 eurot kuus. Alates 02.11.2020 töötab võlgnik xxx ASis, xxx xxxna. Kohtu hinnangul vastab töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks

§ 173lg 1.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud

§ 173

lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 3