lg 3 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlus on välismaalase mistahes viisil esitatud sooviavaldus enda pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja rahvusvahelise kaitse saamiseks.
lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-d 4 ja 5 näevad ette, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel 3-22-291 tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
lg 22 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 p 6 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 2. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatuks PPA hinnangut, et Xi osas esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ning
Xi osas tuvastatud asjaolud ja tema poolt antud selgitused on vastuolulised. PPA on põhjendatult esile toonud, et rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb esitada PPA-le viivitamatult pärast Eestisse saabumist (
lg 1), X oli aga viibinud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele eelnevalt, s.o perioodil 09.08.2021-04.02.2022 Schengeni territooriumil, sh Eestis, 121 päeva, neist 31 päeva seadusliku aluseta. Isegi kui X ei olnud teadlik rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kohustusest esimesel võimalusel, saab siiski eeldada, et kui isik reaalselt vajab rahvusvahelist kaitset ja see on teise riiki siirdumise eesmärgiks, siis on ta ka ise huvitatud esimesel võimalusel vastava taotluse esitamisest. Praegusel juhul on aga X selgitanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega paralleelselt, et viibis Eestis turismi eesmärgil ning tegeles siin vaatamisväärsustega tutvumisega ja kultuuri nautimisega (istungil antud selgitused ning PPA taotluse lisad 1 ja 5 – isikuandmete ankeet ja küsitluse protokoll). Kõnealusel perioodil on X kohtule arusaadavalt käinud korduvalt Schengeni alalt ka väljas (PPA taotluse lisa 8 kohaselt on X viibinud Schengeni alal 15.-29.09.2021, s.o 15 päeva; 20.10.-05.12.2021, s.o 47 päeva ja 08.12.2021-04.02.2022, s.o 59 päeva), mis ei viita kartusele väljapool Schengeni ala viibida. X ei ole toonud välja, et (viimasel) Eestis või laiemalt Schengeni alal viibimise perioodil oleksid ilmnenud asjaolud, mis tingisid rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vajaduse. Seejuures on X selgitanud, et seoses majanduslikesse raskustesse sattumisega Eestis pöördus ta abi saamiseks ka VF saatkonda Eestis (PPA taotluse lisa 2 – PPA piiriametniku ettekanne). Eelnev ei viita sellele, et X ka reaalselt pelgaks VF-i võimuorganite poolt tagakiusamist. Pigem viitab kogutud teave, et X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse reaktsioonina Tallinna Vanasadamas ilmnenud asjaolule, et talle ei anta tasuta laevapiletit Soome Vabariiki reisimiseks ning teda plaanitakse seoses viisarežiimi rikkumisega Schengeni alalt välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Seejuures on X selgitanud nii seda, et tahab Eestisse elama jääda, kui ka seda, et soovis Soome sõita, kus kindlasti kaitstakse tema õigusi (PPA taotluse lisa 5 – küsitluse protokoll). Xi selgitustest ei saa praeguses etapis teha ka järeldust, et isegi kui temaga on leidnud aset tema poolt kirjeldatud asjaolud (meditsiiniteenuste kättesaadavuse probleemid, mürgitamised, varjatud jälgimine jm), siis on need riiklikult koordineeritud. Selgeid põhjuseid, miks teda võidakse taga kiusata, ei ole osanud X välja tuua. 2
§-s 29 sätestatud leebemate järelevalvemeetme rakendamist ei saa pidada kõnealuses olukorras piisavalt efektiivseks. Kuna EV on käesoleval juhul Dublini konventsiooni art 5 kohaselt isiku suhtes vastutavaks riigiks, kes peab rahvusvahelise kaitse menetluse lõpule viima, siis on oluline, et X oleks PPA-le kättesaadav ning menetlus oleks võimalik efektiivselt ja kiiresti ja läbi viia.
Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 06.04.2022 (kaasa arvatud). 5. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui
lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (
6. Käesoleva kohtulahendi avalikustamisel avalikustada vaid selle resolutsioon ning põhjendav osa, asendades neis Xi nimi tähemärgiga ning jättes avaldamata teda identifitseerida võiva muu teabe. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.