← Eesti

2-21-8474/5

Obsah (6)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8474 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja Sever Service OÜ (kostja) sõlmisid 17.06.2016 liisingulepingu nr xxx, mille alusel omandas hageja kostja poolt määratud müüjalt kostja huvides ja ülesandel sõiduauto AUDI A8 QUATTRO LANG, tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2011 ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Arvestades, et kostja ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja kostjale 21.06.2018 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 21.06.2018 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostjal tasumata hageja poolt esitatud arved 14517961, 14561878, 14605330, 14647918,

  1. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 25 393,96 eurot (hind KM-ga). Kostja ei ole käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks liisingueset hagejale tagastanud ning hagejale on teada, et liisinguese on hävinenud. Liisinguesemega juhtunu ning asjaolu, et kindlustus ei hüvitanud tekkinud kahju on tõendatud AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali poolt 14.06.2019 koostatud otsusega nr IA6-81023/01-
  2. Seega lähtudes eeltoodust nähtub, et liisingueseme valduse tagasisaamine ei ole enam võimalik ning kostjal tuleb hagejale 2 hüvitada kogu lepinguline jääkväärtus. Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hageja on tasunud perioodil 20.06.2018 – 19.06.2019 liisingueseme kindlustusmakseid kokku summas 2394,36 eurot. Hageja edastas 01.10.2019 kostjale nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust nr 201613125 tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 03.10.
  3. Kuivõrd hagejale pole võlgnevusi tasutud, ei jää hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kostja vastu kohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt Sever Service OÜ hageja Luminor Liising AS kasuks 33 639,48 eurot, mis koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tasumata lepingumaksetest summas 3043,12 eurot; viiviste võlgnevusest summas 2808,04 eurot; liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudest summas 25 393,96 eurot ning ülesütlemisest tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest summas 2394,36 eurot ning alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 27.05.2021.a. kuni põhivõla tasumise nõude täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostjate poolt tasumata põhivõla summalt, s.o 30 596,36 eurolt aastas. Hageja palub välja mõista menetluskulud riigilõiv summas 1000 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud postiga väljastusteatega 15.11.2021.a. (kostja seaduslikule esindajale (juhatuse liige) Teimur Mõistusele, xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 1000 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hageja välja toonud ja muid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb 3 kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1000 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.