Obsah (4)

§ 127§ 120§ 180§ 209

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-12953 Tsiviilasi Xi (X) hagi Yi (Y) vastu

) § 120 lg 1 alusel. Seega on vanematel ühine õigus hoolitseda lapse vara eest (varahooldus). Varahooldus hõlmab

§ 127alusel õigust last esindada.

Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, pidid lapse vanemad hagi lapse nimel ühiselt esitama. Hageja ema ei ole tõendanud, et kostja on andnud talle volituse hagi esitamiseks. Kostja on 21.11.2020 menetlusdokumendis avaldanud, et ta ei andnud lapse emale nõusolekut hagi esitamiseks. Seetõttu ei ole täidetud ka

§ 120

lg 7, mille järgi eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt. 2 7. Kohtu hinnangul on vanemate, sh lapse ema õigus last praeguses vaidluses esindada välistatud

§ 120lg 6 alusel.

Märgitud säte näeb ette, et vanemad ei või last esindada juhtudel, kui see on keelatud eestkostjal käesoleva seaduse § 180 kohaselt.

§ 180

lg 1 p 3 sätestab, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades.

§ 180

lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. Praegusel juhul on lapsest hageja esitanud hagi kostjast isa vastu. Seega on vaidluse üheks pooleks laps ja teiseks pooleks on lapsevanem. Lisaks võib vaidlus tekitada lapsele kohustusi, näiteks kohustus hüvitada kostja menetluskulud, kui hagi jääb rahuldamata. Seega on täidetud

§ 120

lg 6, § 180 lg 1 p-de 1 ja 3 eeldused, mis välistab lapse ema õiguse last esindada. Eeltoodust tuleneb, et hageja nimel hagi esitanud isikul puudub esindusõigus, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel.

1. Kohtul puudub võimalus algatada hagita menetlus lapsele erieestkostja määramiseks, sest laps elab Soomes. Lapse hooldusõigusega seotud küsimused on Soome kohtu pädevuses.
2. Hageja leiab, et praegusel juhul on täidetud eeldused

§ 209lg 2 teise lause kohaldamiseks.

Märgitud säte näeb ette, et kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Kohtu hinnangul ei ole viidatud säte kohaldamine võimalik.

§ 209

lg 2 teine lause annab kohtule õiguse asendada eestkostetava (praegusel juhul lapse) tahteavaldus. Kohus leiab, et kohus saab asendada tahteavalduse ühekordse toimingu tegemiseks. Seda kinnitab ka hageja 26.11.2020 menetlusdokumendis viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-18-17726. Märgitud lahendis leidis ringkonnakohus, et tuleb asendada kohtulahendiga avaldaja tahteavaldus esitada riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus. Lapsest hageja esindamine kohtumenetlus ei ole ühekordne toiming, vaid kestev tegevus. Lisaks oleks erieestkostja praeguses vaidluses otstarbekas, sest vaidlus puudutab lapsele kahju tekitamist lapsevanema poolt. Sellises vaidlus on põhjendatud erapooletust isikust erieestkostja määramine, kes saab lapse õigusi menetluses jooksvalt kaitsta. Seetõttu ei kohaldu praeguses vaidluses

§ 209lg 2 teine lause.

1. Kuigi kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb kohtu hinnangul jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja on alaealine laps ja kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kulusid rahaliselt kindlaks.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
3. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb hagejal esitada avaldus, märkides kellele ja mis kontole palub hageja riigilõivu tagastada. Aleksandr Kondrašov (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3