KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 04.

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

- Yi kattega mobiiltelefon ja valget värvi mobiiltelefon, mis on tagastatud Gle,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

- Parema jala jalats, vasaku jala jalats, juhe koos pesa ja pirniga, Yi sokid, Yi spordipüksid, töökinnas esikust - mis kõik asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. - H roheline töökombinesoon, magamistoast nagist teksapüksid , H musta värvi valgete triipudega jope Adidas, halli värvi kampsun, sinine T-särk Olympia, musta värvi valgete triipudega spordipüksid Adidas, halli värvi parema jala jalats Reebok verekahtlase määrdumisega, halli värvi vasaku jala jalats Reebok, kaks tumehalli sokki, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale Hle - A. Matsõsi hall jope Deltaplus, pruun kampsun, beežid püksid, mustad nöörsaapad, hallid sokid, magamistoast hallid spordipüksid, magamistoast tumedad spordipüksid, tumedat värvi spordijalatsid esikust, vannitoast khaki värvi T-särk, halli värvi pusa, vannitoast tumehallid püksid, vannitoast tumedad sokid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale A. Matsõsile. - Puuteproovid töökombinesoonilt (pakendid 1.1-1.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. - Yi Luminor pangakaart, mis on saadetud Luminor Bank AS-ile,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

- H mobiiltelefon Samsung, mis on tagastatud Hle,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

- A. Matsõsi mobiiltelefon Huawei, mis on saadetud Tallinna Vanglasse A. Matsõsi isiklike esemete juurde lisamiseks,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 27.08.2021.a. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 27.08.2021.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse põhjendused
2. Süüdistuse sisu: Aleksandr Matsõsi süüdistatakse selles, et tema ründas 31.03.2020 õhtusel ajal XXX asuvas korteris Yi, lüües tahtlikult Yi korduvalt rusikatega pähe, näkku ja rindkere piirkonda, mistõttu Y kukkus põrandale pikali. Seejärel Aleksandr Matsõs jätkas kannatanu peksmist käte ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda, tehes lühikese ajavahemiku jooksul kokku vähemalt 50 lööki, teades, et intensiivse peksmisega elutähtsatesse piirkondadesse võib inimesele põhjustada eluohtlikke ja ka surmavaid vigastusi ning ta vähemalt möönis nende tagajärgede saabumist. Oma tegevusega põhjustas Aleksandr Matsõs kannatanule Yle järgmised vigastused: - ajukolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu joonmurruga, ulatusliku parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, peaajupõrutusega (histoloogilisel uuringul), koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega parema suurajupoolkera pinnal, põrutusrebimishaavadega üla- ja alahuule limaskestal ning paremal pool keelel koos naha- ja limaskestaaluste verevalumitega üla- ja alahuulel, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega mõlemal pool kukla piirkonnas ja kukla-kiiru piiril juustega kaetud peanahal, hulgaliste laatuvate nahaaluste verevalumitega ja pehmete kudede tursega laubal ja paremal pool näol, parema silma üla- ja alalau ja parema kõrvalesta piirkonnas, parema kõrvalesta ees, sarna, ja paremal oimu piirkonnas koos nahamarrastustega lauba ja oimu piirkonnas, nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega ninal ja vasakul pool näol lauba ja sarna piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega vasaku silma üla- ja alalaul ning sidekestaaluste verevalumitega mõlemas silmas. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine), vere aspiratsioon ja koldeline kopsupõletik. - kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos keeleluu parempoolse väikese sarve murru, rinnakukeha murru; kopsukelme, vahelihase parema kupli ja maksa parema sagara vigastusega parema XI roide murruga tagumisel kaenlajoonel; kopsukelme vigastusega vasaku IX roide murruga lülisamba kõrvaljoonel, vasaku IV-V roide murruga rangluujoonel; verevalumitega luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes; hulgaliste laatuvate nahaaluste verevalumitega ja pehmete kudede tursega paremal pool kaelal, rangluu ja õlavöötme piirkonnas; triipja katkendliku nahaaluse verevalumiga rindkere eespinnal ülaosas; nahaaluste verevalumitega vasakul pool kaelal, rindkere eespinnas ja kõhul; nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega vasakul pool rindkerel rangluu piirkonnas, paremal pool rindkerel roidekaare kohal, paremal küljel niudeluuharja kohal ning paremal pool seljal, mille tüsistustena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (verirind ja -kõht). - nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool rindkerel rangluu piirkonnas, paremal pool rindkerel roidekaare kohal, paremal küljel niudeluuharja kohal ning paremal pool seljal; hulgalised nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal ülajäsemel, üksikud nahaalused verevalumid vasakul põlvel, parema sääreluuköpruse piirkonnas ja mõlemal 3 labajalal ning nahamarrastused parema põlveliigese välisküljel, mõlemal säärel ja vasakul labajalal. Y suri peksmisega tekitatud vigastuste tagajärjel 01.04.2020 kell 02.
3. Oma tegevusega pani Aleksandr Matsõs tahtlikult toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Objektiivne külg: Kohus leiab, et A.Matsõs on toime pannud kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi. Tõendatud on, et 31.03.2020 viibis A.Matsõs kannatanu korteris XXX aadressil XXX. See on tõendatud A.Matsõsi enda ütlustega, mille kohaselt tal läks koos isaga Yi juurde remonti tegema lõuna ajal (12.00-13.00 paiku) ning lahkus sealt umbes kella 18.00-19.00 paiku aga võis olla ka hiljem. Samuti on see tõendatud H ütlustega, mille kohaselt tema ja ta poeg Aleksandr Matsõs olid tol päeval Yi juures ning tegid remonti ja tarvitasid üheskoos alkoholi. Aleksander palus tal poes käia. H käis poes ning ostis viina ja maksis kannatanu pangakaardiga. Kui tema lahkus Yi korterist, jäi tema poeg veel remonti tegema. Oli vahepeal kodus, poe juures ning läks tagasi 20.00 paiku. Korteri uks oli lahti ja kannatanu lebas põrandal, peaga diivani poole. Seejärel jooksis H koju, et kiirabisse helistada. Tema poeg oli kodus, lebas diivanil ja vaatas telekat (H ülekuulamisprotokoll III kd, tl 85-95). Samuti kinnitab H ütlusi ja kannatanu Yi pangakaardi tehinguid Luminor Bank AS vastus päringule, mille kohaselt kannatanu kaardiga tehti viimane tehing 31.03.2020 kell 17.46 kaupluses xxx summas 20,5 eurot (II kd tl 179-186). Asitõendi vaatlusprotokoll kaupluse turvakaamera salvestise kohta tõendab, et H lahkus poest pärast viina ostmist kell 17.46 (kd 2, tl 173-178). Tunnistaja T ütlustega, mille kohaselt nägi ta koju tulles (enne kaheksat, õhtul) trepikojas meesterahvast, kes ei olnud kõige pikem, tüsedam, silmad olid tumedad. Sel mehel oli käes töökinnas, millel oli näha verd. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav on selle mehega väga sarnane, keda ta nägi, kuid kindel ei ole. Samas kinnitas tunnistaja, et kohtueelse menetluse käigus tundis tunnistaja selle mehe ära. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja poolt kirjeldatud meesterahvas oli Aleksandr Matsõs (III kd, tl 31-34). Tunnistaja F on andnud kohtuistungil ütlusi, et tema oli kodus kella 16.00 ajal ning sel ajal oli naaberkorteris kõik vaikne. Lahkuses kuulis kõrgendatul toonil rääkimist, kuid see võis olla seotud sellega, et H ei kuule hästi. Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestiste kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 1-10) tõendab, et esimese kõne tegi häirekeskusesse H 01.04.2020 kell 00.01.14 ning ta ütles, et kiiresti on vaja kiirabi XXX aadressile. Kõne võttis üle Aleksandr Matsõs, kes selgitas häirekeskusele, et tuldi tema juurde, tema lihtsalt magas ja öeldi, et keegi kukkus seal kuidagi, nähtavasti purjus ja kukkus. Neljandas kõnes kell 00.33 edastavad sündmuskohale saabunud meedikud häirekeskusele info, et kannatanut on pekstud, et need sinikad ja vigastused ei saa olla kukkumise tagajärjel ja vaja on kohale politseid. Kindlasti viiakse kannatanu haiglasse, sest nägu on nii sodi. Viimane viies kõne on tehtud 01.04.2020 kell 02.37 ning keegi otseselt ei räägi, kuid taustal on kuulda Aleksandr Matsõsi küsimusi, et „kuhu sa helistad, kuhu sa helistad?“. 01.04.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II, tl 11-32) ja 03.04.2020 koostatud täiendava sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II, tl 33-48) nähtub muuhulgas, et aadressil XXX asuvas korteri elutoa diivani ees põrandal oli vereloik, mitmel esemel oli veretaoline määrdumine ja pritsmeid (diivani esiküljel ja ees, tooli istumisosal, tooli kõrval asuvatel mööblitükkidel, rohelisel vihikul, reklaamlehtedel jne). 4 Aleksandr Matsõs tunnistab ka ise, et tal tekkis kannatanuga füüsiline konflikt. Sündmuskohalt leiti halli värvi pusa, millel ees vasakpoolse rinna osal, tagumisel poolel kapuutsi välisküljel ning seljapiirkonnas tuvastati verekahtlane määrdumine. Selle halli pusa turja kleebiselt kaela osas võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil ning selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil kokkulangev Aleksandr Matsõs’i DNA-profiiliga. Sellest saab järeldada, et sündmuskohalt leitud pusa kuulus A.Matsõsile. Pusalt leiti kannatanu verd. Seda kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokollides (kd II, tl 11-32, tl 33-48), asitõendi vaatlusprotokollis (kd II, tl 124-154) ja DNA ekspertiisiaktis (kd II, tl 155-166, p-d 1,5) antud arvamuses kajastuv. A. Matsõsi elukoha vannitoast leiti khaki värvi T-särk verekahtlase määrdumisega (asitõendi vaatlusprotokoll, kd II, tl 124-154 ja 01.04.2020 koostatud läbiotsimise protokoll kd II, tl 93-123). DNA ekspertiisi aktis (kd II, tl 155-166, p-d 1,7) antud arvamusest nähtub, et sellelt riietusesemelt võeti proovid ja T-särgi varrukal tuvastati kannatu veri. Läbiotsimisprotokollist (kd II, tl 93-123) nähtuvalt leiti läbiotsimise käigus A. Matsõsi elukohast spordijalatsid veresarnase määrdumisega ja tumehallid spordipüksid veresarnase määrdumisega. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd II, tl 124-154) nähtuvad proovide võtmise kohad ning asjaolu, et Tetrabase lahus andis määrdumiste puhul verepositiivse tulemuse. Spordijalatsitelt võetud proovides, samuti dressipükstelt võetud proovides oli tegemist kannatanu verega (DNA ekspertiisiaktis nr 20E-GE0405 antud arvamus, kd II, tl 155-166 p-d 6, 9 ja 10). A. Matsõsi elukoha esikust leiti valget värvi töökinnas (vasaku käe oma) veresarnase määrdumisega ning elukoha esikus suurde tuppa viiva ukseava parempoolsel seinal avastati laiali määritud veresarnase aine jälg (läbiotsimise protokoll kd II, tl 93-123). Nii kindal kui ka A. Matsõsi esiku seinal olnud veri oli kannatanu veri (DNA ekspertiisiaktis nr 20E-GE0405 antud arvamus, kd II, tl 155-166 p-d 1, 4, 6, DNA ekspertiisiakt nr 20EGE0520 , kd II, tl 167-171, p 1). Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse, et A.Matsõs viibis kannatanu korteris ja pani tema suhtes toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. A.Matsõsi riietelt ja jalatsitelt leiti kannatu verd, tunnistaja T poolt nimetatud valge töökinnas leiti A.Matsõsi elukohast. Kedagi teist peale H ja A.Matsõsi korteris ei olnud ja kumbki neist ei kuulnud ka, et kannatanu oleks teinud kellelegi näiteks telefonikõne ja kedagi enda poole kutsunud, keegi kolmas korteris ei käinud. Seega ajal, kui A.Matsõs pani kannatu suhtes toime kuriteo, oli ta kannatanuga korteris kahekesi. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et A. Matsõs lõi korduvalt Yi käte ja jalgadega pea, näo ja keha piirkonda, mis põhjustas Yi surma ja seda kinnitavad järgmised tõendid. Süüdistav küll tunnistas, et lõi kannatanut rusikaga vastu nina, kolm või neli korda, kuid sündmuskoha vaatlused ja kannatanu kohta koostatud meditsiinidokumendtides kajastuv näitab, et neid lööke oli tunduvalt rohkem, kui süüdistav tunnistab. On ilmne, et A.Matsõs püüab oma süüd vähendada ja ei taha tunnistada, et ta kannatanu surma põhjustas. A. Matsõsi tegu ehk kannatanu löömist kinnitab esmalt 01.04.2020 koostatud SA PERH teatis, mille kohaselt diagnoositi kannatanul raske ajusisene verevalum, hulgi koljuluude murrud, näokolju murrud, kopsupõrutus, kõhuõõne organite vigastus ( kd II, tl 49). SA PERH kiirabikaardi (kd II, tl 52-54) kohaselt saabus kiirabi sündmuskohale 00.25, kannatanu oli teadvuseta, esinesid vägivalla tunnused ning märgitud on, et pea, nägu, kael ulatuslikult deformeerunud, turses, hematoomidega, pea verine ja pea all vereloik, näol hüübinud veri, suus vigastused, hematoomid rindkerel ja küünarvartel. SA PERH väljavõte haigusloost nr 20308239 (kd II, tl 55-57) kinnitab surmaajana 01.04.2020 kell 02.15 ning lõpliku kliinilist diagnoosi.
5. mail 2020 koostatud surnu ekspertiisiakti nr 20E-AOS0056/403 5 eksperdiarvamusest (kd II, tl 66-86) nähtub, et kannatanu Yi surma põhjuseks oli ajukolju kinnine tömp trauma vasaku kiiruluu joonmurruga, ulatusliku parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, peaajupõrutusega (histoloogilisel uuringul), koldeliste ämblikuvõrkkelmealuste verevalumitega parema suurajupoolkera pinnal, põrutusrebimishaavadega üla- ja alahuule limaskestal ning paremal pool keelel koos naha- ja limaskestaaluste verevalumitega üla- ja alahuulel, verevalumitega kõõlustanul ja mõlemas oimulihases, nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega mõlemal pool kukla piirkonnas ja kukla-kiiru piiril juustega kaetud peanahal, hulgaliste laatuvate nahaaluste verevalumitega ja pehmete kudede tursega laubal ja paremal pool näol, parema silma üla- ja alalau ja parema kõrvalesta piirkonnas, parema kõrvalesta ees, sarna, ja paremal oimu piirkonnas koos nahamarrastustega lauba ja oimu piirkonnas, nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega ninal ja vasakul pool näol lauba ja sarna piirkonnas ning nahaaluste verevalumitega vasaku silma üla- ja alalaul ning sidekestaaluste verevalumitega mõlemas silmas). Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine), vere aspiratsioon ja koldeline kopsupõletik. Lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastati kannatanu surnukehal lisaks: kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma koos keeleluu parempoolse väikese sarve murru, rinnakukeha murru; kopsukelme, vahelihase parema kupli ja maksa parema sagara vigastusega parema XI roide murruga tagumisel kaenlajoonel; kopsukelme vigastusega vasaku IX roide murruga lülisamba kõrvaljoonel, vasaku IV-V roide murruga rangluujoonel; verevalumitega luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes; hulgaliste laatuvate nahaaluste verevalumitega ja pehmete kudede tursega paremal pool kaelal, rangluu ja õlavöötme piirkonnas; triipja katkendliku nahaaluse verevalumiga rindkere eespinnal ülaosas; nahaaluste verevalumitega vasakul pool kaelal, rindkere eespinnas ja kõhul; nahaaluste verevalumitega ja nahamarrastustega vasakul pool rindkerel rangluu piirkonnas, paremal pool rindkerel roidekaare kohal, paremal küljel niudeluuharja kohal ning paremal pool seljal, mille tüsistustena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (verirind ja -kõht). Lisaks esinesid veel nahaalused verevalumid ja nahamarrastused vasakul pool rindkerel rangluu piirkonnas, paremal pool rindkerel roidekaare kohal, paremal küljel niudeluuharja kohal ning paremal pool seljal; hulgalised nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal ülajäsemel, üksikud nahaalused verevalumid vasakul põlvel, parema sääreluuköpruse piirkonnas ja mõlemal labajalal ning nahamarrastused parema põlveliigese välisküljel, mõlemal säärel ja vasakul labajalal. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et surma põhjustanud aju-kolju tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus; kaela ja kehatüve tömp trauma on eluohtlik tervisekahjustus; ülejäänud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Eksperdiarvamuse kohaselt on selliste vigastuste tekitamine võimalik korduvate jõuliste löökidega pea, kaela ja kehatüve piirkonda (sh rusika, kängistatud jalaga). Seejuures ei saa eksperthinnangu kohaselt välistada ka võimalust, et osad vigastused võivad olla tekitatud horisontaalasendis viibinud kannatanu kehatüvele jalgadega ja/või põlvedega astumisest või hüppamisest ning arvestades vigastuste paiknemist ja iseloomu on eksperdi hinnangul alust arvata, et kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise alguses võis olla seisev, istuv kui ka lamav ning lõppfaasis valdavalt lamav. Triipjas nahaalune verevalum rindkere ülaosas eespinnal on tekitatud löögist või surumisest kõva tömbi pikliku piiratud serva omava esemega, nt plaadi, paneeli vms esemega, triipjad nahamarrastused vasaku õlavöötme ja õlavarre eespinnal on tekitatud kriimustamisest teravaid servi omava esemega, milleks sobib näiteks sündmuskoha läbivaatlusprotokolli fototabeli fotodel nähtav purunenud sahtliboksi/kapi paneel vms ese. Osad vigastused (näiteks vigastused põlvedel ja küünarnukkidel) võivad olla tekitatud kukkumisest või löökidest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Samuti nähtuvad 01.04.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II, tl 11-32) ja 03.04.2020 koostatud täiendava sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II, tl 33-48) verepritsmete asukohad, s.h diivanil. Arvestades, et pritsmed on nii madalal (põrandal ja diivani) esiküljel, on alust arvata, et kannatanut on löödud ka pikali asendis. Täiendavalt esitati eksperdile küsimus löökide arvu kohta ning 6 eksperdiarvamusest nähtuvalt võttes arvesse vigastuste arvukust ja laatuvat iseloomu mitmes kehapiirkonnas, on alust arvata, et need võivad olla tekitatud väga hulgaliste löökide tagajärjel; löökide koguarv ei ole täpselt määratav, kuid neid on olnud vähemalt
6. Lisaks kinnitab ka ekspertarvamus, et kõik ohvril tuvastatud vigastused olid tekitatud lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel, so õhtul või ööl vastu 01.04.2020 ning peale kõikide vigastuste saamist võis Y elada lühikest aega, orienteeruvalt 412 tundi (surnu ekspertiisiakt nr 20E-AOS0056/403, kd II, tl 66-86). Ka laiba vaatlusprotokoll (kd II, tl 59-65) kinnitab surnukehal olevat verekahtlast määrdumist ning hematoomide asukohti. Seega on üheselt tuvastatud, et kannatanu vigastused võisid olla saadud lühikese ajavahemiku jooksul enne kannatanu surma saabumist ning tegemist ei ole kindlasti varasemast ajast pärit vigastustega, mida tunnistaja F võis kannatanul samal päeval enne sündmust poes kannatanu juures märgata. Kohus nõustub täielikult prokuratuuri seisukohaga, et Aleksandr Matsõsi ütlused teo toimepanemise viisi ja teole järgnenud sündmuste osas ei ole usaldusväärsed. Need ei lange kokku teiste kogutud tõenditega. A. Matsõsi jutt selle kohta, et pärast tema lahkumist käis H veel alkoholi toomas ja jõid seal ja siis H käis vahepeal kodus ja rääkis A. Matsõsiga ei ole kokkulangev H ütlusega ega teiste tõenditega. Nimelt ei ole kaupluse turvakaamera salvestiselt näha, et H rohkem oleks alkoholi toomas käinud. Teiseks ei ole A. Matsõs kohtueelsel menetlusel isa kodus käimisest midagi rääkinud ehk tema ütlused on vastuolulised selles osas. Kolmandaks ei ole sellist juttu rääkinud enda ülekuulamisel ka H. Tunnistaja T on süüdistava kohtueelses uurimises ära tundnud kui isiku, kes talle trepikojas vastu tuli ja kellel oli käes töökinnas, millelt oli näha verd. Lisaks on tuvastatud, et DNA ekspertiisiaktiga A. Matsõsil tol päeval seljas olnud riietel (T-särgil. pükstel, jalatsitel) kannatanu verd ning samuti leiti süüdistatava korterist valge töökinnas kannatanu verega. Lisaks leiti A. Matsõsi elukoha seinalt võetud proovist kannatanu verd. Ilmselgelt pidi see kinnas olema sedavõrd verine, et A. Matsõs kannatanu verega jälje tegi ka oma kodu seinale ning nimetatud asjaolud viitavad üheselt, et surnu ekspertiisiaktis loetletud vigastused tekitas kannatanule Aleksandr Matsõs, mitte keegi teine. Lisaks seavad süüdistava ütlusi kahtluse alla nii Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestusest nähtuv kiirabi eksitamine (purjus inimene kukkus, tuldi tema juurde, tema lihtsalt magas seejuures rõhutades nimetatud asjaolu korduvalt) kui ka salvestuselt kuuldavad küsimused tema isale (kuhu sa helistad, kuhu sa helistad). Seega ei olnud teo toimepanijaks keegi kolmas, vaid tõenditele tuginedes just A.Matsõs. Kohtuistungil on nii kannatanu G ja tunnistaja Z andnud kannatanu kohta ütlusi, et tegemist oli rahumeelse inimesega. Sama on avaldanud süüdistava kohta ka tunnistajad S, K, W ja C (ema). Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdistaval distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on järginud ettenähtuid eeskirju (kd I, tl 67-69). Kogutud tõendid annavad aga tunnistust, et üheskoos tarbiti alkoholi, mis omakorda viis füüsilise konfliktini. Nimelt indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati kahtlustavana kinnipeetud (kahtlustavana kinnipidamiseprotokoll kd III, tl 6-24) Aleksandr Matsõsil 01.04.2020 kell 02.53 (see on ligikaudu 7 h hiljem) alkoholijoove 0.71 mg/l kohta (kd III, tl 30). Süüdistav ise kinnitas kohtuistungil, et tavaliselt ta sellisel määral alkoholi ei tarbi (0,7 liitrit viina praktiliselt kahe peale koos isaga). Samuti tuvastati joove kahtlustavana kinnipeetud Hl (kahtlustatava kinnipidamisprotokoll kd II, tl 187-203, isiku läbivaatlusprotokoll kd I, tl 1-5, indikaatorvahendi kasutamise protokoll kd III, tl 29). Ka kannatanu oli ekspertiisiakti nr 20E-AOS0027/167 kohaselt tarvitanud alkoholi, kuivõrd verest leiti 0,98 mg/g etanooli (kd II, tl 66-86). Seega nii kannatanu kui ka süüdistav oli tugevas alkoholijoobes, mistõttu süüdistav ilmselgelt ei teadvustanud täpselt, mida ta teeb ega pruugi juhtunu asjaolusid juba üksnes seetõttu ka tänasel päeval täpselt mäletada. Kahtlemata ei olnud tegemist ka enesekaitsega, kuivõrd Aleksandr Matsõsi isiku läbivaatlusel ei tuvastatud temal olulisi vigastusi vms - üksnes 7 mõned õrnad hematoomid ja marrastused (isiku läbivaatlus protokoll kd III, tl 6-24, 25-28). Ka ise on süüdistav kohtuistungil kinnitanud, et tal oli väike sinikas rindkerel, mis võis tekkida tõuklemisel. Samuti on ekspertiisiga tuvastatud, et lõppfaasis oli kannatanu valdavalt lamavas asendis, seega kannatanu ei suutnud vastupanu osutada ja süüdistava ründe intensiivsus oli väga suur. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et A.Matsõsi tegevus, korduv kannatanu käte ja jalgadega löömine põhjustas lõpptulemusena Yi surma, s.o KarS § 113 lg 1 kooseisupärase tagajärje.
7. Subjektiivne külg: KarS § 113 lg 1 süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust. Seega peab isiku süüditunnistamiseks selle sätte järgi tuvastama, et A.Matsõs tegutses Yi löömisel vähemalt kaudse tahtlusega tema surma suhtes. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Seega on kaudse tahtluse puhul tähtsad mõlemad tahtluse elemendid intellektuaalne element (võimalikuks pidamine) ning voluntatiivne element (möönmine). Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel on seejuures võimalik just voluntatiivse elemendi ehk tahte kaudu. Kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei taha ega suudagi kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks. Isiku käitumises võimalikku tagajärge puutuva tahtluse tuvastamine pannakse suuresti sõltuvusse konkreetse teo väliselt avalduvast ohtlikkuse astmest, mida senises praktikas on nimetatud teo objektiivseks avaldumiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8). Riigikohus on oma lahendites ka korduvalt sedastanud, et valimatul löömisel rusikate ja jalgadega pähe või muude elutähtsate elundite piirkonda, nagu rindkeresse või kõhtu, möönab süüdlane mis tahes tagajärje, s.h. kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega (RK otsused nr 3-1-1-106-97, 3-1-1-28-01). Kohus leiabki, et süüdistatav A.Matsõs tegutseski teo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega, pidades võimalikuks ja mööndes, et põhjustab oma tegevusega kannatanu surma. Süüdistatava enda kohtumenetluses antud ütluste kohaselt lõi ta kannatanut rusikaga vastu nina 3-4 korda, kui süüdistav ära läks, siis kannatanu elas, oli teadvusel, vajus mööda ukse juures asuvat seina ja oli kohe püsti tõusmas. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava ütlused ka selles osas usaldusväärsed. Võttes arvesse surnu ekspertiisiakti kohaselt kannatanule tekitatud tervisekahjustusi, ei pea kohus võimalikuks, et see on tekitatud 4 rusikalöögi tagajärjel – tegemist oli eksperthinnangul vähemalt 50 löögiga. Samuti näitavad nii surnu ekspertiisiaktis kajastuv ekspertarvamus kui ka sündmuskoha vaatlused, et kannatanut löödi ka lamavas asendis ja ilmselt oli selleks kohaks diivani esine, mitte ei löödud kannatanut ukse juures nagu süüdistav väidab. Olulisem tõend süüdistatava tahtluse tuvastamisel, mis on vastuolus süüdistatava enda kirjeldusega sündmust, ongi surnu ekspertiisiakti ekspertarvamus, mis kinnitab miinimum löökide arvu ja mille tõttu on alust arvata, et süüdistav, olles kannatanut vähemalt 50 korral löönud (seejuures ka peapiirkonda), pidi aru saama ja pidama võimalikuks, et ta põhjustab oma tegevusega kannatanu surma. Kohtul puuduvad ka mistahes tõendid, et A. Matsõs ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Lisaks näitab süüdistatava kaudset tahtlust kannatanu surma suhtes teojärgne käitumine – süüdistatav ei tundnud huvi kannatanu vigastuste või seisundi vastu ehk oli ükskõikne võimaliku tagajärje osas. A. Matsõs lahkus ilma kannatanule abi osutamata. Samuti ei kutsunud ta ise kiirabi. Ka Häirekeskuse salvestise vaatlusprotokollist (kd II, tl 1-10) 8 nähtub, et A.Matsõs suhtles koos Hga Häirekeskusega ning ta ei avalda juhtunu tegelikke asjaolusid, mis talle olid tegelikult teada. Lisaks nähtub kogutud tõenditest, et verise kinda peitis A. Matsõs koju jõudes enda esikusse asjade alla ning võttis seljast ära teo toimepanemise ajal temal seljas olnud riided. Seega on ta oma käitumisega ka peale juhtunut näidanud ükskõikset suhtumist kannatanu elu suhtes ning püüdnud oma süü tuvastamist üksnes välistada ning süü suurust vähendada. Eeltoodust on alust järeldada, et süüdistav ei seadnud kannatanu surma saabumist küll eesmärgiks, kuid kannatanu peksmise osas esines otsene tahtlus ning tagajärje osas kaudne tahtlus. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A.Matsõsi tegu vastab KarS § 113 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele.
10. Karistuse mõistmise motiivid: KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud vangistust. Kergendava asjaoluna arvestab kohus Aleksandr Matsõsi kahetsust. Kuigi kohtu hinnangul ei tunnistanud süüdistatav teo toimepanemist täielikult ja tema teojärgne käitumine oli suunatud eeskätt enda süü välistamisele ning vähendamisele, avaldas siiski süüdistatav kohtus, et ta kahetseb kannatanu löömist, mida tuleb karistuse mõistmisel arvestada. Isiku süü suurust hinnates arvestab kohus, et surm põhjustati vähemalt viiekümne käe või jala löögiga. Seega oli rünne kannatanu vastu väga intensiivne. Sündmuskohale saabunud kiirabiarst sedastas häirekeskusesse tehtud kõnes, et kannatanu pea on sodi, mis ilmestab kannatanu rasket seisundit. Kannatanule tekkisid löökide tagajärjel eluohtlikud vigastused (aju-kolju tömp trauma ning kaela ja kehatüve tömp trauma). Tõendatud on, et kannatanu olulist vastupanu ei osutanud ning süüdistav lõi teda ka muuhulgas lamavas asendis, mis näitab omakorda teo jõhkrust. Samuti jättis süüdistav kannatanule abi kutsumata ja lahkus sündmuskohalt. Lisaks võtab kohus arvesse, et A. Matsõs peksis Yi otsese tahtlusega, kuid ta ei seadnud endale eesmärgiks kannatanu surma saabumist. Surma saabumise osas tegutses ta kaudse tahtlusega. Aleksandr Matsõsil ei ole kehtivaid karistusi (vt karistusregistri väljavõte, kd III, tl 35-37). Kõike seda arvestades tuleb süüdistatavat karistada vangistusega, mis jääb mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 10 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, lugedes karistuse – 10 aasta vangistust – kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest 01.04.2020.a. (vt kd III, tl 6-24). Isikule kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel (vt kd III, tl 39-44, 45-49, 50-53; kd I, tl 1-2, 15-16, 38-41).
11. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb Aleksandr Matsõsilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOS0027/167, kd II, tl 85) kulu 355 eurot ja DNA ekspertiiside (akt nr 20E-GE0405, kd II, tl 165; akt nr 20EGE0520, kd II, tl 170) kulu 7638 eurot ning määratud kaitsja tasu kogusummas 4344.- eurot s.o kokku 13797.- eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ajatada. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 9 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
12. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
13. Asitõendid: KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Võimalikud meetmed on äratoodud KrMS § 126 lõike 3 punktides 1-
14. Esmalt kohus juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab CD- ja DVD-plaadid, mis on istungitel kohtule üle antud, kriminaaltoimiku materjalide juurde. Yi kattega mobiiltelefoni ja valget värvi mobiiltelefoni, mis on tagastatud Gle, jätab juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 seaduslikule valdajale või omanikule. Parema jala jalats, vasaku jala jalats, juhe koos pesa ja pirniga, Yi sokid, Yi spordipüksid, töökinnas esikust - mis kõik asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. H roheline töökombinesoon, magamistoast nagist teksapüksid, H musta värvi valgete triipudega jope Adidas, halli värvi kampsun, sinine T-särk Olympia, musta värvi valgete triipudega spordipüksid Adidas, halli värvi parema jala jalats Reebok verekahtlase määrdumisega, halli värvi vasaku jala jalats Reebok, kaks tumehalli sokki, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tuleb tagastada juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 Hle. A. Matsõsi hall jope Deltaplus, pruun kampsun, beežid püksid, mustad nöörsaapad, hallid sokid, magamistoast hallid spordipüksid, magamistoast tumedad spordipüksid, tumedat värvi spordijalatsid esikust, vannitoast khaki värvi T-särk, halli värvi pusa, vannitoast tumehallid püksid, vannitoast tumedad sokid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tuleb kohtu hinnangul tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale A. Matsõsile. Puuteproovid töökombinesoonilt (pakendid 1.1-1.2), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Yi Luminor pangakaart, mis on saadetud Luminor Bank AS-ile,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

Hi mobiiltelefon Samsung, mis on tagastatud Hle,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

A. Matsõsi mobiiltelefon Huawei, mis on saadetud Tallinna Vanglasse A. Matsõsi isiklike esemete juurde lisamiseks,

§ 126lg 3 p 1 alusel seaduslikule valdajale või omanikule.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik Maie Kivi Rahvakohtunik Marko Djagilev Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021. a otsusega nr 1-205088. 10