Obsah (4)

§ 120§ 324§ 291§ 2901

1-21-8926 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8926 (21730000371) Kohtunik Heili Sepp Krimina

§ 120

lg 1 (ähvardamine),

§ 324

(kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine) ja

§ 291lg 1 (võimuliialdus) tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks.

Samuti oli esitatud taotlus alustada kriminaalmenetlust Tallinna Vangla ametnike H, S, U, A, B, P, Õ, Ä, J ja direktor W suhtes täpsustamata asjaoludel X

§ 324mõttes ebaseadusliku kohtlemise tunnustel.

1 1-21-8926

1. Kuriteokaebuste kohaselt taotleti kriminaalmenetluse alustamist vanglaametnike suhtes ähvardamise ja ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise tunnustel järgmiste Tallinna Vanglas aset leidnud juhtumite osas: - 20.10.2021 ajavahemikul kell 11:00-12:00 kambris nr 09 tõukas vanglaametnik D kinnipeetav X, tekitades sellega viimasele vigastused kätele (käed kriimustatud, kätel punakad laigud), sõrmedele, küünarnukkidele ja pea piirkonda, X kahtlustas ka luumurde; 22.10.2021 ajavahemikul kell 20:00-21:00 tõi vanglaametnik Q X-le rohud ja ütles, et nad soovivad kiiresti temast lahti saada. Vanglaametnik tõukas X ja ähvardas vägivallaga, öeldes, et tulevad tema sõbrad ja peksavad X läbi; - 27.10.2021 või 28.10.2021 helistas vanglaametnik V X kambrisse ja ähvardas vägivallaga, öeldes, et tulevad ta sõbrad ja peksavad viimast kurikatega, murravad käed-jalad ja ribid ning saadavad ta invaliiditooli; - 27.10.2021 ajavahemikul kell 13:00-14:00 ähvardasid vanglaametnik D ja meditsiinitöötaja R X tapmisega, öeldes, et annavad talle mürki, lisades, et kui X sureb, saavad nad rahulikult elada; - 28.10.2021 ajavahemikul kell 15:00-16:00 ähvardas inspektor-kontaktisik E X vägivallaga, öeldes, et juhul, kui viimane esitab veel kaebusi, piinatakse teda vooluga; - 29.10.2021 ähvardas vanglaametnik V X tapmisega, öeldes, et vanglaametnike käes on võim ja X tapetakse ära; - 01.11.2021 ajavahemikul kell 06:20-06:40 solvas vanglaametnik N toidu üleandmisel X, nimetades teda seaks, ja ähvardas teda tapmisega, öeldes, et pani talle toidu sisse mürki, et ta kärvaks; - 02.11.2021 ähvardas N X peksmise ja tapmisega, öeldes, et peksab ta koos W-ga (Tallinna Vangla direktor) läbi nii, et elu lõpuni on ta murtud luudega, samuti, et tapab ta koos sõpradega ära; - täpselt määratlemata ajal ähvardasid vanglaametnikud Q, D ja meditsiinitöötaja L X vägivallaga, öeldes, et kambrisse lastakse pipragaasi ja teda pekstakse raudnuiaga, saadetakse invaliidimajja ja võetakse korter ära.
2. Samuti taotleti kuriteokaebuses kriminaalmenetluse alustamist vanglaametnike poolt X inimväärikuse teadvas alandamises, diskrimineerimises ja tema õiguste teadvalt ebaseaduslikus piiramises ametiseisundit ära kasutamises järgmiste asjaolude alusel: - 23.10.2021 ei lubanud vanglaametnik Q X-l jalutada ega andnud rohtusid. 27.10.2021 ei andnud X-le rohtusid vanglaametnik D; - 25.10.2021 hakati X suhtes kasutama käeraudasid, tekitades nende peale panemisega talle füüsilist valu. X-le ei tutvustatud nõuetekohaselt käskkirja tema suhtes käeraudade kasutamise kohta; - 28.10.2021 nõudis inspektor-kontaktisik E X-lt temaga suhtlemist eesti keeles, keelates rääkimise vene keeles ning lisades, et ta vihkab venelasi ja kõik venelased peab ära tapma; 27.10.2021 väljendasid vanglaametnik D ja meditsiinitöötaja R X suhtes vaenulikkust, väitega, et kui oleks nende teha, tapaksid nad kõik vangid ära. Niisamuti on need isikud öelnud talle, et ta pooks ennast üles või lõikaks endal veenid läbi; - X-l oli mitu päeva palavik, kuid tema palveid meditsiinilist abi saada eirati meditsiinitöötajate L, R ja G poolt. Talle ei kutsutud kiirabi ja anti vaid valuvaigistit, millest hakkas X-l kõht valutama. Vangla meditsiinitöötajad ignoreerisid X kaebusi ega osutanud õigeaegset vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu avanes tal maohaavand; - X ei ole saanud lisatoitu, talle anti seda osaliselt või keelduti selle andmisest, vaatamata faktile, et lisatoit oli talle määratud meditsiiniõe poolt aates 19.10.2021; 2 1-21-8926 - 29.10.2021, 31.10.2021 ja 01.11.2021 ei viidud X jalutama (keeldusid sellest vanglaametnikud K ja N), kuigi sisekorra eeskirja järgi peab see olema tagatud. Sellise tegevuse tõttu sai X närvivapustuse, tal tekkis peapööritus ja peavalud, samuti tekkis tal maohaavand.
3. Kuriteokaebustes lisati, et Tallinna Vangla tegutseb nagu riik riigis ning seal valitseb Eesti maffia. Seetõttu ei ole X-l olnud võimalik vanglaametnike suhtes kaebusi esitada. Kõik ülemused on omavahel sõbrad ja kaitsevad teineteist. X kaebusi, mida ta oli kuriteokaebuste esitamise ajaks esitanud
4. korral, ei olnud läbi vaadatud. Nii taotles X eelpoolkirjeldatud asjaolude alusel Tallinna Vangla ametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamist, kuna oli rikutud tema tervist. Seoses sellega soovis ta esitada vangla vastu ka kahjunõude summas 300 000 eurot.
5. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 24.11.2021 teatisega nr 21730000371 kriminaalmenetluse alustamata kaebuses kirjeldatus kuriteotunnuste puudumise tõttu.
6. Abiprokurör märkis, et kuriteokaebuste asjaolude lahendamiseks küsis ta Tallinna Vanglast välja juhtumeid kajastada võiva dokumentatsiooni, viidatud juhtumite videosalvestised, vanglaametnike selgitused ja X tervisekaardi. 16.11.2021 Tallinna Vanglast laekunud vastusest selgus täiendavalt, et alates kinnipeetava X vanglasse toimetamisest (s.o 18.10.2021) oli ta toime pannud mitu VangS, vangla sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorra nõuete rikkumist, mille tulemusena oli talle määratud distsiplinaarkaristusi. Seejärel selgitas abiprokurör, miks ta ei näinud X esitatud kuriteofaktides kuriteotunnuseid ja jättis nende alusel kriminaalmenetluse alustamata.
7. Asudes analüüsima vanglaametnike tegevuse vastavust kuriteokoosseisudele, hindas abiprokurör alustuseks vanglaametnike D (20.10.2021 juhtum) ja Q (22.10.2021 juhtum) tegevuste vastavust

§ 291sätestatud kuriteokoosseisule.

Abiprokurör selgitas, et

§ 291

lg 1 näeb ette vastutuse ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi või vägivalla ebaseadusliku kasutamise eest. Abiprokurör märkis, et VangS § 71 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Seejuures on VangS § 67 p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

1. Kuriteokaebuse lahendamisel kogutud materjalidest selgus, et 20.10.2021 kella 11:20 ajal kambri OK2-09 juures ei lasknud seal viibiv X ametnikel sulgeda toiduluuki pärast kambris toimunud pesuvahetust. Kambri Ok2-09 juures viibis ka valvur A, kelle korraldustele, käed luugi pealt ära võtta, kinnipeetav ei allunud. Vanemvalvur D saabus kambri juurde kella 11:30 paiku ja X hakkas nõudma, et talle kutsutaks kohe kiirabi, toodaks valget paberit, šampooni ja kutsutaks inspektor-kontaktisik. X andis mõista, et luugi pealt ta käsi enne ära ei võta, kuni tema nõudmised on täidetud. Vanglaametniku korduvale korraldusele, käed luugilt eemaldada, ta ei allunud. Seejärel haaras vanglaametnik D X kätest, et neid luugilt eemaldada, kuid viimane tõmbas kiire liigutusega käed kambri toiduluugi pealt ära ja D sulges toiduluugi. 21.11.2021 D antud selgitus toetas 20.10.2021 koostatud ettekandest nr 1-21-10170 nähtuvat. D lisas, et pärast intsidenti hakkas kinnipeetav vanemvalvurit süüdistama, et viimane olevat talle viga teinud. Meditsiiniõde käis ka kontrollimas, kas vahistatul esinevad väidetud vigastused. Haigusjuhtumi nr A17929 kohaselt rääkis X, et 20.10.21 kella 12:45 paiku lükati tema käed läbi toiduluugi tagasi, mille käigus sai ta vigastada. X alustas vigastuste näitamist pealaest: pealael, keskteljest vasakul väike punakas täpp; vasaku randme pealmisel pinnal kaks 1,5-2 cm pikkust paralleelset pindmist kriimustust; vasaku küünarverre seesmisel pinnal u 4 cm x 0.3 cm diagonaalselt kulgev punetus (X sõnul oli see kõige valusam ja nõudis enda traumapunkti viimist või kui seda ei saa, siis vaja sinna 3 1-21-8926 ümber sidet); parema labakäe pealmise pinna IV nukil väike helepunakas täpp (X sõnul kukkus ta kambris maha, tõusis seejärel püsti ja kukkus uuesti); parema labajala pealmisel pinnal tema arvates punetus (meedik punetust parema labajala pealmisel pinnal ei sedastanud); vasakul põlvel väike pruuni täpp, mida peab vigastuseks. Vanglaametniku antud selgitust toetab ka vangla edastatud videosalvestis. Vanglaametniku Q selgituse kohaselt 22.10.2021 juhtumi osas suunas ta õhtusel loendusel X kambri ukse juurest eemale, kuna viimane takistas loenduse tegemist, seistes liiga ukse juures ja takistades sisenemist kambrisse. Mingit jõu või vägivalla kasutamist ei toimunud.
2. Lähtudes eelpool kajastatud asjaoludest ei nähtunud neist abiprokuröri arvates ühtki vanglaametnike D ja Q ebaseaduslikku tegu, mille alusel oleks võimalik olnud sedastada nende poolt X suhtes võimuliialduse toimepanemist.
3. Teiseks hindas abiprokurör vanglaametnike Q, D, E, V, N ja meditsiinitöötajate R ja L käitumises X-ga suhtlemisel

§ 120

lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise asjaolusid, täpsemalt viimaste poolt X ähvardamist vägivalla ja/või tapmisega.

1. Kuriteokaebuses viidatud faktide kontrollimiseks küsiti selgitusi eelpoolnimetatud vanglaametnikelt. 21.11.2021 vanglaametnik D selgituse kohaselt ei olnud ta 27.10.2021 X ähvardanud ega soovinud tema surma. 18.11.2021 prokuratuurile laekunud vanglaametnik Q selgituse kohaselt keeldus X 23.10.2021 ravimitest ja ei allunud korraldustele võtta ravimid selleks ettenähtud ajal. Selle käigus selgitas ta kinnipeetavale, et viimane ei saa valida, mis ajahetkel ta ravimeid soovib. 17.11.2021 laekunud N selgituse kohaselt ei ähvardanud ta 02.11.2021 X. Kinnipeetav ise helistas valveruumi kell 07:10 ja ähvardas valvurit, mis on fikseeritud ettekandes. 18.11.2021 laekunud inspektor-kontaktisiku E selgituse kohaselt X väide 28.10.2021 juhtumi osas ei vasta mingilgi määral tõele ja on X väljamõeldis. E selgitas, et X on esitanud vanglale üsna suurel hulgal väljamõeldud lugusid, nüüd siis ka prokuratuurile. E oli varasemalt kuulnud X-lt vanglaametnike kohta esitatud etteheiteid: ta oli need E-le suuliselt esitanud (paberilt ette lugenud). E sõnul on tegemist väljamõeldud lugudega, mida pole tegelikkuses aset leidnud. Tema varustuse hulka inspektorkontaktisikuna ei kuulu elektritaser, et ta saaks seda kinnipeetava suhtes kasutada. Ka puudusid tal põhjused vanglateenistuse ametnikuna ähvardada tema hallatavates kambrites viibivaid vahistatuid. Vastupidi, E oli enda sõnul X-ga töötades näidanud üles empaatiat, et leida viimasele teda vaevanud teemadel lahendusi. Kahjuks X oma käitumist ei muutnud ja rikkus edasi käitumisreegleid. 18.11.2021 laekunud Tallinna Vangla esimese üksuse juhi V selgituse kohaselt ei olnud ta 27.10.2021 ega 28.10.2021 X ähvardanud, selgitades, et 26.10.2021 helistas X Tallinna Vangla I üksuse valveruumi. Telefonikõne käigus selgitas üksuse juht X-le, et tema distsipliinrikkumised on hakanud segama terve üksuse tööd ja, kui ta enda käitumist ei paranda, siis ta paigutatakse varsti mujale. Vestluse lõpus lubas X, et tema käitumine muutub. Vestlus X-ga toimus vene keeles, kuna ta eesti keelt väidetavalt ei oskavat. Tema väiteid kurika kasutamisega ähvardamisest jms, pidas V täiesti absurdseks (tunnistas, et ei tea, kuidas on vene keeles kurikas). Mis puudutas 29.10.2021 X tapmisega ähvardamist, selgitas V, et nägi kambri juures selle päeval 6-7 teist ametnikku. Selgus, et X ei andnud ametnikele pastakat tagasi. V ühines ametnikega. X vaidles luugi juures pastaka tagastamise üle, kuid lõpuks tagastas selle, samal ajal küsides, kes on V. Saades teada, et viimane on üksuse juht, ütles X ebaviisakalt V kolleegile, et tõmmaku viimane siit minema ja tal pole teda enam vaja. Pärast seda suleti luuk. X poolt esitatud väide, et selle tegevuse käigus ähvardati teda tapmisega ei vastanud tõele.
2. Abiprokuröri hinnangul polnud põhjust esitatud selgitustes kajastatud asjaoludes kahtlemiseks, sest neid toetas varasemalt analüüsitud Tallinna Vanglalt saadud teave X käitumise kohta vahistuses viibitud ajal jooksul. 4 1-21-8926
3. Viimasena hindas abiprokurör vanglaametnike tegevuste võimalikku vastavust

§ 324

sätestatud kuriteokoosseisule.

§ 324

kohaselt järgneb kriminaalvastutus kinnipeetava, arestialuse, vahistatud või kainenema toimetatud isiku inimväärikuse teadva alandamise, diskrimineerimise või tema õiguste teadvalt ebaseadusliku piiramise tulemusena ametiseisundit ära kasutades. Kogutud materjalidest kõikide kuriteokaebustes viidatud juhtumite kohta, ei nähtunud aga abiprokuröri arvates fakte selle kohta, et X-le ei oleks võimaldatud Tallinna Vanglas meditsiinilist abi, et tema inimväärikust oleks teadvalt alandatud, teda diskrimineeritud või tema õigusi teadvalt ebaseaduslikult piiratud. Abiprokurör selgitas, et VangS § 52 ja § 53 alusel tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning vajadusel suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi saamiseks. Juhul, kui kinnipeetav kahtleb vanglas saadud raviteenuse kvaliteedis, siis on tal õigus pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Komisjon annab omakorda sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile. Prokuratuur aga ei teosta järelevalvet ega hinda ravi vastavust patsiendi tervislikule seisundile. 14. Abiprokurör hindas X kuriteokaebustes kirjeldatud juhtumeid ka

§ 2901(piinamine) koosseisu valguses.

Piinamine raskeima väärkohtlemise vormina on karistatav

§ 2901

lg 1 järgi, mis objektiivsest küljest seisneb suure või järjepideva kehalise või hingelise valu põhjustamises ilma seadusliku aluseta. Seega mitte igasugune ebamugavustunde/valu põhjustamine ei ole vaadeldav piinamisena, vaid see peab ületama teatud intensiivsustunde kas kvantitatiivses või ajalises võtmes. Eelpool analüüsitud asjaoludest ei nähtunud aga abiprokuröri arvates ühtegi juhtumit, mis oleks käsitletav kuriteona ja täidaks

§ 2901kuriteokoosseisu.

1. X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris.
2. Kaebaja taotles teatise tühistamist ja 04.11.2021 ning 05.11.2021 registreeritud kuriteokaebuste alusel Tallinna Vangla ametnike I üksuse vanemvalvur D, vanemvalvur Q, I üksuse juhi V, inspektor-kontaktisik E, järelevalveosakonna valvur N, valvur O ning meditsiinitöötajate R, G ja L suhtes

§ 120

lg 1, § 291 lg 1 ja § 324 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist, niisamuti

§ 324tunnustel menetluse alustamist Tallinna Vangla ametnike H, S, U, K.

G. A, B, P, Õ, Ä, J ja direktor W suhtes.

1. Kaebaja kordas 04.11.2021 ja 05.11.2021 registreeritud kuriteokaebustes esitatud taotlust alustada eeltoodud ametnike suhtes kriminaalmenetlust. Ta leiab, et paljud faktid on fikseeritud ka videokaamerate vahendusel, nt talle ebaseaduslik käeraudade seadmine olukorras, kus ta ei ole teinud midagi seadusevastast (pole vanglaametnikke puutunud, ei ole sõimelnud, kellelgi vastu hakanud jne). Kaebaja leiab, et Tallinna Vanglas on tema suhtes vanglaametnikud omavolitsenud. Kõigi töötajate üle kamandavad kontaktisik E ja korpuste ülem V. Need on ka kaebaja arvates isikuteks, kes on andnud teistele vanglaametnikele käske teda ebaseaduslikult kohelda. Sellist infot on jaganud kaebajale korrapidajad K, R, N, Z, Y, I, HH, KK, RR, LL, B, NN, PP, EE, meditsiiniõed OO, G, L, R, SS, QQ, CC, DD, TT ja ZZ.
2. Kaebaja ei nõustu abiprokuröriga, et Tallinna Vanglas ei ole vanglaametnikud teda peksnud. Abiprokurör on kaebaja arvates eiranud meditsiiniõe R poolt paberil fikseeritut ning see fakt olevat ka leitav videosalvestistelt. Kaebaja leiab, et abiprokurör on eeltoodut eiranud kuritegelikult, mistõttu lubas X kriminaalmenetluse alustamata jätmise korral kaevata tema ja Tallinna Vangla peale telekanali ETV+ programmi „Zerkalo“ juhile TT-le, teistele Eesti teleja raadiokanalitele, Tallinna linnapea K-le, peaminister E-le, Riigikogu spiiker D-le ja Europarlamendi saadik Z-le. Ta lubas palgata endale advokaadiks Z, kelle kaasabil ta saavutab menetluse alustamise kohtutes. Riigiprokuratuurilt taotles kaebaja muuhulgas ka alustada 5 1-21-8926 kriminaalmenetlust vaidlustatud teatise koostanud abiprokuröri (I. Tsugart) suhtes tema ebakompetentsuse, ebaõige töössesuhtumise ja kaebajale moraalse kahju (rikutud närvid ja telefonikõnes väljendunud jultunud suhtumine), suurusjärgus 300 000 eurot, tekitamise eest.
3. Riigiprokuratuur jättis 15.12.
4. a määrusega X kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustus on seaduslik ja põhjendatud.
5. Riigiprokurör juhtis kõigepealt kaebaja tähelepanu kriminaalmenetluse alustamise tingimustele. Nimelt lubab KrMS § 193 kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul kuriteoteate esitamine ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Nendest põhimõtetest lähtuvalt võttiski Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör I. Tsugart vastu otsuse mitte alustada X kuriteokaebuste alusel kriminaalmenetlust. Samadest kriteeriumitest lähtub riigiprokurör, kaaludes omakorda abiprokuröri koostatud teatise peale esitatud kaebuses toodud argumente kriminaalmenetluse alustamise kasuks või kahjuks.
6. Riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör I. Tsugarti 24.11.2021 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises avaldatud seisukohtadega, et X kuriteokaebustes ja selle lahendamiseks kogutud materjalides kirjeldatud asjaoludes puuduvad kuriteo tunnused. Riigiprokurör, tutvudes lisaks ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse ja selle lisadega märkis, et ka need ei sisalda endas andmeid kriminaalmenetluse alustamiseks vajaliku aluse kohta. Seetõttu leidis riigiprokurör, et abiprokurör on vaidlusaluses teatises õigesti otsustanud kriminaalmenetluse alustamata jätmise kasuks.
7. Riigiprokurör oli seisukohal, et abiprokurör I. Tsugart on küllaldase põhjalikkusega uurinud Tallinna Vanglast saadetud kirjalikke ja ka videosalvestiste kujul esitatud materjale X kuriteokaebustes märgitud sündmuste osas, kogunud ise täiendavalt andmeid X võimalike ähvardamiste osas ning esitanud arusaadava ja seadusega kooskõlas oleva seisukoha kuriteokaebustes kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise kohta. Riigiprokurör nõustus abiprokuröriga täies ulatuses, ning selgitas omalt poolt, miks abiprokuröri otsustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas on õige.
8. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas X Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust alustama.
9. Kaebuses kordab X juba varasemalt esitatud seisukohti ja seda, et Tallinna Vangla videokaamerates on olemas salvestised selle kohta, kuidas teda on pekstud, ning tema peksmise on fikseerinud Tallinna Vangla meditsiiniõde R. X ei mõista, miks Põhja Ringkonnaprokuratuur ei algatanud kriminaalasja. Praeguseks leiab X, et kriminaalmenetlust tuleks alustada ka riigiprokurör Kadri Välingu ja abiprokurör I. Tšugarti suhtes.
10. Koos kaebusega esitas X taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotlusele ei ole lisatud füüsilise isiku menetlusabi taotlust ega teatist taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. X märgib vaid, et on invaliid, kes saab Sotsiaalkindlustusametilt 6 1-21-8926 invaliidsuspensioni ning samuti saab ta töövõimetuse toetust Töötukassalt, kuna tal on puuduv töövõime. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus ainult advokaadi vahendusel. Kaebuse esitamine advokaadi vahendusel tähendab selle koostamist ja allkirjastamist advokaadi poolt.
12. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
13. Ringkonnakohtu hinnangul pole X esitatud riigi õigusabi taotluse puhul kumbki ettenähtud tingimustest täidetud.
14. Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. X ei ole oma maksejõuetust mingil moel tõendanud ega esitanud taotluses isegi väidet, et ta on maksejõuetu. X on küll väitnud, et ta on invaliid ning tal on puuduv töövõime. Samas aga ei ole ta esitanud taotluses toodud väidete kinnituseks mingeid tõendeid (nt puude otsus, otsus töövõime hindamise kohta vms). Asjaolu, et X viibib vangistuses, ei tähenda veel, et ta oleks maksejõuetu. Seega ei ole võimalik X esitatud materjalide põhjal sedastada tema maksejõuetust.
15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi jäetakse andmata, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et riigi õigusabi ei saa olla tulemuslik. Ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluses kordab X juba prokuratuurile korduvalt esitatud väiteid, mistõttu kohus leiab, et kaebuses puuduvad sisulised vastuväited prokuratuuri varasemalt esitatud argumentatsioonile. Ka ringkonnakohus, olles kontrollinud kriminaalasja materjale (sh Tallinna Vangla videosalvestisi) leiab, et kaebuses toodud viited

§ 120

lgle 1 (ähvardamine),

§-le 324 (kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine),

§ 291

lgle 1 (võimuliialdus) ja

§ 2901(piinamine) koosseisudele vastavatele tegudele on meelevaldsed.

Ringkonnakohtule ei ole esitatud argumente, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid. Võttes arvesse eelnimetatut, ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning puudub alus riigi õigusabi andmiseks. Riigi õigusabi andmiseks ei anna alust ka X taotlus, algatada kriminaalmenetlust riigiprokurör K. Välingu ja abiprokurör I. Tšugarti suhtes. Prokuratuur on täitnud kuriteokaebusi lahendades (nende asjaolusid kontrollides ja kuriteotunnuste osas hinnangut andes) talle seadusega pandud ülesandeid. Nii abiprokuröri kui ka riigiprokuröri otsustus on olnud kannatanu staatuses oleva isiku poolt vaidlustatavad. Selline menetluskord omakorda on taganud kuriteokaebustes esitatud väidete põhjaliku kontrolli.

1. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruse selgitustega ning leiab, et kriminaalmenetlus on X kuriteoavalduses etteheidetu pinnalt jäetud seaduslikult ja põhjendatult alustamata. Riigiprokuratuuri määruses on seda ka ammendavalt põhistatud. Arvestades senise 7 1-21-8926 menetluse käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri poolt vaadeldud materjale ning nende põhjal tehtud otsustusi, ei ole alust jõuda järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamine ringkonnakohtus tooks kaasa kriminaalmenetluse alustamise. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, kuna ei nõustu menetlejate otsustustes toodud järeldustega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et arutataval juhul puudub kuriteole viitav teave, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust.
2. Mis puudutab aga Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebust ennast, siis see tuleb jätta läbi vaatamata, sest selle esitas isik, kellel ei ole ringkonnakohtule kaebuse esitamise õigust. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud kaebust ei ole esitanud advokaat, vaid X isiklikult ehk KrMS § 208 lg 1 tähenduses kaebeõigust mitteomav isik.
3. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. X esitatud kaebus jääb aga kooskõlas KrMS § 326 lg 2 p-ga 3 läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8