← Eesti

3-21-2252/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2252 Määruse kuupäev

  1. oktoober 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Magnus Saare kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses advokaadile helistamise ja õigusaktidega tutvumise võimaldamata jätmisega RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Magnus Saare kaebus.
  3. Jätta Magnus Saare taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu osadena tasumise võimaldamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Magnus Saar (kaebaja) esitas
  5. aprillil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 475 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla ei ole lasknud tal kahel korral helistada advokaadile ega prokuratuurile. Kaebaja esitas vastavad avaldused
  6. aprillil ja
  7. aprillil
  8. Kaebaja võttis
  9. mail 2021 kahjunõude tagasi ning kinnitas eeltoodut oma allkirjaga taotlusele kirjutatud pealdises.
  10. Kaebaja esitas
  11. juulil 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 1775 eurot ja 50 senti hüvitamiseks põhjendusel, et vangla on alates
  12. aprillist 2021 takistanud kaebajal suhelda oma advokaadiga ning tutvuda õigusaktidega. Kaebaja esitas samal päeval ka teise taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna valvurid ei võimaldanud tal
  13. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda, kuigi kaebajal oli selleks aeg kinni pandud. Lisaks esitas kaebaja
  14. juulil 2021 vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 3 eurot ja 90 senti hüvitamiseks, kuna vangla takistab kaebajal vangistusseadusega tutvumist.
  15. Tartu Vangla jättis
  16. septembri
  17. a otsusega nr 1-13/188-3 käesoleva määruse eelmises punktis nimetatud kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. Vangla põhjendab otsust järgnevalt. 3-21-2252 3.
  18. Kaebaja on tutvunud paberkandjal õigusaktidega
  19. juulil ja
  20. juulil 2021 (otsuses on ekslikult märgitud viimati nimetatud kuupäevaks
  21. veebruar 2021, kuid Tartu Vangla valvuri
  22. augusti
  23. a selgitusest nähtub, et kuupäevaks on
  24. juuli 2021) ning tal on võimaldatud arvuti vahendusel õigusaktidega tutvuda
  25. nädalal,
  26. nädalal,
  27. nädalal,
  28. nädalal ja
  29. nädalal. Ühe ametniku sõnul ei ole kaebaja viimasel ajal õigusaktidega tutvumisega seoses arvutit kasutada soovinud. Teise ametniku selgituste kohaselt on ta korduvalt kaebajat arvuti kasutamisele kirja pannud, kuid kaebaja on loobunud selle võimaluse kasutamisest ja ei ole ise arvutis õigusaktidega tutvumiseks soovi avaldanud. Viimati oli juhus, et kaebajal oli arvuti kasutamise aeg, aga ta viidi arsti juurde. Vangla ei ole õigusvastaselt ja süüliselt õigusaktidega tutvumist takistanud. 3.
  30. Kaebaja on alates
  31. aprillist 2021 kuni kahju hüvitamise taotluse esitamiseni helistanud
  32. aprillil,
  33. aprillil,
  34. aprillil,
  35. aprillil,
  36. aprillil,
  37. mail,
  38. mail,
  39. mail,
  40. mail,
  41. mail,
  42. mail,
  43. mail,
  44. mail,
  45. juunil,
  46. juunil,
  47. juulil ja
  48. juulil
  49. Advokaadist kaitsjale on kaebaja helistanud
  50. aprillil,
  51. mail,
  52. mail,
  53. juunil ja
  54. juulil
  55. 3.
  56. Kaebaja esitas
  57. aprilli
  58. a kuupäevaga dateeritud taotluse kaitsjale erakorraliselt helistamiseks
  59. aprillil,
  60. aprillil ja
  61. aprillil
  62. Kaebaja esitas taotluse ümbrikus ning see jõudis inspektor-kontaktisikuni alles
  63. aprillil 2021, mistõttu ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik otsustada helistamise lubamist
  64. aprillil ja
  65. aprillil
  66. Kui vahistatu valib kiireloomulise taotluse esitamiseks viisi, mis ei pruugi sedavõrd kiiresti otsustamispädevust omava ametnikuni jõuda, siis ei ole alust vanglale ette heita õigusvastast tegevust. Kaebaja on saanud advokaadile helistada
  67. aprillil
  68. Samuti lubati kaebajal helistada
  69. aprillil
  70. Kaebaja tegi siis kaks kõnet oma elukaaslase numbril, kuid advokaadile ei helistanud. 3.
  71. Kaebaja soovis advokaadile helistada
  72. juulil ja
  73. juulil
  74. Kõnelogi andmetel ei ole kaebaja
  75. juulil 2021 helistada saanud, kuid
  76. juulil 2021 võimaldati talle telefonikõne advokaadile. Valvuri selgituste kohaselt on tõesti olnud üks juhus, mil kaebaja erakorralise helistamise taotlus jäi tähelepanuta ning kaebaja helistada ei saanud. Kaebaja sai helistada järgmisel päeval. Vangla vabandab kahetsusväärse juhtumi ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. 3.
  77. Ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja õigusi riivanud sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitletav väärikuse alandamisena ja õigustaks rahalise hüvitise maksmist. Üksnes kahel juhul ei ole kaebaja saanud helistada soovitud ajal, kuid siis on ta saanud advokaadile helistada kas eelneval või järgneval päeval. Ka ei ole ilmnenud, et vangla takistas kaebajal õigusaktidega tutvumist.
  78. Kaebaja esitas
  79. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1775 eurot ja 50 senti, kuna vangla takistab kaebajal advokaadiga telefoni teel suhtlemist ning õigusaktidega tutvumist. Vangla ei võimaldanud kaebajal tutvuda õigusaktidega
  80. juunil
  81. Vangla on mitmel korral takistanud kaebajal advokaadile helistamist, kuigi väidab, et ei ole lasknud tal advokaadile helistada vaid ühel korral. Vangla pole lasknud kaebajal helistada
  82. aprillil ja
  83. aprillil
  84. Kaebajal ei lastud advokaadile helistada ka
  85. juulil,
  86. aprillil ja
  87. aprillil
  88. Vabanduseks toodi, et kaebaja taotlus ei jõudnud kontaktisikuni. Eeltoodu ei ole õigustatud vabandus, kuna taotlusi sisaldavad templiga ümbrikud avatakse juba järgmisel päeval. Vangla on ka ära kaotanud kaebaja helistamise taotlusi. Kaebaja esitas vanglale seoses eeltooduga kahjunõude ning pärast selle esitamist tuli kaebaja juurde vanglaametnik, kes ähvardas kaebajat, et kui viimane oma kahjunõuet tagasi ei võta, siis ei lase ta kaebajal üldse helistada ning kaebaja elu muutub raskeks. Seetõttu kaebaja kirjutas vanglale, et ei soovi avalduse osas menetluse algatamist. Kaebaja toob välja ka selle, et 2 3-21-2252 vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu osadena tasumise võimaldamist.
  89. Tartu Vangla esitas
  90. oktoobril 2021 kohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. Ühtlasi kinnitab vangla, et kaebaja on oma
  91. aprilli
  92. a kahjunõude tagasi võtnud oma vabast tahtest lähtuvalt. KOHTU SEISUKOHT
  93. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inimväärikuse alandamisega, kuna tal ei võimaldatud
  94. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda ning
  95. aprillil,
  96. aprillil,
  97. aprillil,
  98. aprillil ja
  99. juulil 2021 advokaadile helistada. 6.
  100. Kuivõrd kaebaja nõudis
  101. juulil 2021 vanglale esitatud taotluses kahju hüvitamist põhjusel, et vangla on alates
  102. aprillist 2021 takistanud tal suhelda oma advokaadiga ning tutvuda õigusaktidega, ning vangla jättis
  103. septembri
  104. a otsusega nr 1-13/188-3 kaebaja kahjunõude rahuldamata, on kaebaja läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kohtueelse menetluse saab viimati nimetatud vangla otsusega läbituks lugeda, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid seoses tema
  105. aprillil 2021 vanglale esitatud kahjunõude ja selle tagasivõtmisega. Eeltoodu ei oma kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise hindamisel tähtsust. Kahjunõude esitamine ja tagasivõtmine ei seondu ka kaebuses kirjeldatud vaidluse esemega, s.o advokaadile helistamise ja õigusaktidega tutvumise takistamisega. Samuti ei ole kaebaja seoses väitega, et vanglateenistuja survestas teda kahjunõuet tagasi võtma, läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, et saaks täiendavalt sellel alusel kohtu kaudu vanglalt kahju hüvitamist nõuda. Kohtule ei nähtu, et see oleks ka kaebaja soov. 6.
  106. Lisaks märgib kaebaja, et vangla on tema helistamise taotlusi ära kaotanud ning et vangla ei vastanud tema kahjunõudele kahe kuu jooksul. Kohus saab aru, et tegemist on kaebuse põhjendustega ning vangla õigusvastast tegevust üleüldiselt ilmestavate asjaoludega, arvestades, et ka selles osas ei ole kaebaja kohtueelses menetluses vanglalt kahju hüvitamist nõudnud ning eelkirjeldatud alustel hüvitamiskaebuse esitamine ei oleks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav.
  107. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  108. Asjaolu, et kaebajal on jäänud mõned telefonikõned kaebaja eelistatud ajal advokaadile tegemata, ei saa pidada käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebajal ei võimaldatud helistada advokaadile
  109. aprillil,
  110. aprillil,
  111. aprillil,
  112. aprillil ja
  113. juulil 2021, on ta advokaadile helistanud
  114. aprillil,
  115. mail,
  116. mail,
  117. juunil ja
  118. juulil
  119. Samuti on tal võimaldatud helistada
  120. aprillil,
  121. aprillil,
  122. aprillil,
  123. aprillil,
  124. mail,
  125. mail,
  126. mail,
  127. mail,
  128. mail,
  129. mail,
  130. juunil,
  131. juunil ja
  132. juulil 2021, kuid siis ei ole ta otsustanud oma advokaadile helistada. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajal võimaldatud helistada soovitud kuupäevast kas eelneval või järgneval päeval. Seega ei ole vangla oma tegevusega kaebaja ja tema advokaadi suhtlust takistanud, vaid suhtluses on ilmnenud mõned vähesed kaebajale ebasoovitavad muudatused. Samuti ei ole kaebaja välja 3 3-21-2252 toonud, et toimumata jäänud telefonikõnede tõttu oleks talle kaasnenud mingid negatiivsed tagajärjed.
  133. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka see, et tal ei võimaldatud
  134. juunil 2021 õigusaktidega tutvuda. Vangla kinnitusel on kaebaja saanud paberkandjal õigusaktidega tutvuda
  135. juulil ja
  136. juulil 2021 ning arvuti vahendusel
  137. a
  138. nädalal,
  139. nädalal,
  140. nädalal,
  141. nädalal ja
  142. nädalal.
  143. nädal on ajavahemik
  144. juuni kuni
  145. juuli 2021, mis tähendab, et kuigi kaebaja ei saanud õigusaktidega tutvuda
  146. juunil 2021, sai ta seda teha eelnimetatud kuupäevale lähedasel ajal. Samuti on kaebajal olnud võimalik vangla kinnitusel taotleda õigusaktidega tutvumiseks uue arvuti kasutamise aja määramist. Tartu Vangla valvuri
  147. augusti
  148. a selgituste järgi ei ole aga kaebaja viimasel ajal arvuti kasutamiseks soovi avaldanud, mis tähendab, et ta ei ole intensiivset vajadust õigusaktidega tutvumiseks tajunud. Seega ei ole vangla tegevus saanud kaebajale ülemääraseid ebameeldivusi põhjustada.
  149. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise raskus seda õigustab. Kohtu hinnangul on kaebajale rahalise hüvitise määramine ning seega kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 10.
  150. VangS § 28 lg 3 kohaselt on keelatud telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles advokaadile helistamist
  151. aprillil,
  152. aprillil,
  153. aprillil,
  154. aprillil ja
  155. juulil 2021, kuid vangla ei võimaldanud kaebajal helistada.
  156. aprillil 2021 ei saanud kaebaja helistada, kuna talle ei olnud veel määratud inspektor-kontaktisikut, kes tema avaldusega tegeleks, ning
  157. aprillil 2021 jäi helistamine ära inspektor-kontaktisiku töökoormuse tõttu (vt Tartu Vangla inspektorkontaktisiku
  158. oktoobri
  159. a selgitusi).
  160. aprillil ja
  161. aprillil 2021 jäi kaebaja helistamine ära, kuna tema taotlus jõudis inspektor-kontaktisikuni hilinenult ning
  162. juulit 2021 puudutav helistamise taotlus jäi vanglal ekslikult tähelepanuta (Tartu Vangla
  163. septembri
  164. a otsus nr 1-13/188-3). Kohus ei pea vajalikuks detailselt hinnata kõikide helistamiste ära jäämiste õiguspärasust, kuid võib nentida, et vangla tegevuses on esinenud puudujääke. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt oli kaebajale siiski tagatud regulaarsed võimalused soovitud isikutega suhtlemiseks ning kaebaja on seda võimalust ka aktiivselt kasutanud. Kui kinnipeetavale isikule jääb vangla tegevusetusest tingituna mõned korrad telefonikõne tegemise võimalus tagamata, ei ole üldjuhul tegemist sellise rikkumisega, mis põhjustaks isikule rahaliselt hüvitava kahju. Helistamise võimalusest ilmajäämine võib küll olla vanglas viibivale isikule ebamugav ning see võib piirata tema suhtlemisvabadust ning tekitada solvumist ja hingelisi üleelamisi, kuid nimetatud tagajärjed ei ole sedavõrd intensiivsed, et tähendaks rahas mõõdetava ja sellisena hüvitamisele kuuluva kahju tekkimist. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule välja toonud, et talle oleks vangla tegevuse tõttu kaasnenud mingid reaalsed negatiivsed tagajärjed, vaid ta pidi kõnede toimumata jäämise tõttu taluma üksnes teatud ebamugavusi. Selliste ebameeldivuste talumist ei saa pidada kaebaja õigusi riivavaks ja inimväärikust alandavaks ulatuses, mis õigustaks vangla tegevuse rahalist kompenseerimist. Seetõttu on kohus seisukohal, et kuigi vangla ei pruugi olla mõnel korral taganud kaebajale helistamisvõimalust soovitud päeval, siis ei ole sellega kaasnenud eeldatavad hingelised üleelamised sedavõrd intensiivsed, et 4 3-21-2252 õigustaksid rahalise hüvitise määramist, mistõttu ei ole kohtule esitatud kahjunõue perspektiivikas. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees seoses
  165. juulil 2021 helistamise võimaldamata jätmisega vabandanud ning sellega eelkirjeldatud osas oma õigusvastase tegevuse juba heastanud. 10.
  166. VangS § 311 järgi on kaebajal õigus tutvuda Tartu Vanglas õigusaktidega vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites. Tartu Vangla
  167. septembri
  168. a otsusest nr 1-13/188-3 ja vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale arvukatel kordadel broneeritud arvuti kasutamiseks ja õigusaktidega tutvumiseks aeg ning kaebajal on olnud võimalik õigusaktidega tutvuda. Kaebaja on ise loobunud selle võimaluse kasutamisest ning ühel korral ei saanud kaebaja arvutit broneeritud ajal kasutada, kuna ta viidi arsti juurde (vt ka Tartu Vangla valvurite
  169. juuli ja
  170. augusti
  171. a ning vanemvalvuri
  172. juuli
  173. a selgitusi). Kohtul puudub alus vangla väidete õigsuses kahelda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik vangla tegevust õigusvastaseks pidada, kuivõrd vangla ei ole keelanud kaebajal õigusaktidega tutvuda, vaid tutvumine on ära jäänud kas kaebaja enda soovil või siis seetõttu, et vangla on kaebajale osutanud tervishoiuteenuseid, milleks vangla on VangS §-dest 52 ja 53 tulenevalt kohustatud ning mis on ka kaebaja huvides. Samuti kinnitab vangla, et kaebaja oleks soovi korral saanud paluda uue arvuti kasutamise aja määramist. Lisaks on vangla taganud piisavad võimalused õigusaktidega tutvumiseks muudel aegadel.
  174. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Magnus Saare kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  175. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks või riigilõivu osadena tasumise võimaldamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.