) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
§-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis põhjendavad menetluskulude jaotamist
2 Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Käesoleval juhul on kostja küll pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud, kuid korrigeeritud arveid vastavalt kostja järelepärimisele hageja esitanud ei ole. Kostjale kuulub aadressil Valdeku tn 105, Tallinn kolm korterit (korter number x, x ja x). Kostja on teostanud kommunaalmakseid selliselt, et tasus korteri nr x ja x kommunaalarvete katteks 20.04.2021 723,15 eurot, kuid makse võeti hageja poolt arvesse korteri nr x kommunaalkulude ettemaksuna viitenumbri ebaõigsuse tõttu. Kostja võttis hagejaga ühendust ja palus hagejal arveid korrigeerida, kuid hageja kostjale korrigeeritud arveid ei esitanud. Hageja aga tõi välja, et isegi kui ettemaks oleks jaotatud kahe võlgu oleva korteri kommunaalmaksete katteks, esineks kostjal siiski võlgnevus hagis väljatoodud summas. Kohus, arvestades asjaolu, et kostja on küll võlgnevuse tasunud pärast hagiavalduse esitamist, kuid hageja ei ole vastanud kostja järelepärimisele korrigeeritud arvete edastamise ning ühele korterile tehtud kommunaalkulude ettemaksu jaotamise osas teiste korterite võlgnevuste katteks, peab kohaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pahatahtlikult või põhjendamatult keeldunud kommunaalmaksete tasumisest. Seega oleks hagist loobumisel menetluskulude üksnes kostja kanda jätmine ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hagilt on riigilõivu tasutud 175 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on hagejal õigus taotleda kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.