Obsah (5)

§ 250§ 249§ 109§ 108§ 175

3-22-144 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-144 Määruse kuupäev ja koht 26. jaanuar 2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon 1.

) § 249 lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Haldusasja materjalide kohaselt on taotleja esitanud 17.01.2022 Viru Vanglale vaide, mille esemeks oli tema vaktsineerimine COVID-19 vastase vaktsiiniga (Jannsen) Viru Vanglas jj.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) 6 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Riigikohus on leidnud, et kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel, ei ole isik kohustatud eelnevalt taotlema haldusakti andmist või toimingu sooritamist.1
3. Antud juhul soovis esialgse õiguskaitse taotleja, et vangla korraldaks tema vaktsineerimise viivitamatult Jannseni vaktsiiniga ja enne teeks ka antikehade testi.
4. Vangla kohustus kinnipeetavat vaktsineerida on küll jaatav, kuid mitte selles formaadis, et vangla korraldaks sundvaktsineerimist. Viru Vangla vastusest päringule on võimalik aru saada, et kinnipeetavate vaktsineerimine toimub nende vaktsineerimise sooviga arvestades, kuid konkreetselt puudub vanglal Jannseni vaktsiin. Kohus arvestab siiski sellega, et vangla ei ole taotleja 17.01.2022 vaiet tagastanud ehk käib vaidemenetlus, aga samuti sellega, et vangla seisukoht taotluse osas on kohtule juba teada.
5. Kohus märgib täiendavalt, et taotleja täitis halduskohtu 19.01.2022 kohtumääruse ja kõrvaldas taotluses puudused ja tasus taotluselt riigilõivu 20 eurot. Taotlus on põhistatud ja vastab vorminõuetele (

§ 250lg p-d 1 ja 2).

Tegemist on esmakordselt kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. 10. Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui 1 RKHKm 3-3-1-81-14, p 14. 2 3-22-144 vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui taotlejal esineb subjektiivne õigus, antud juhul olla vaktsineeritud ja vaktsineerimise viivitamisega kaasneks taotlejale pöördumatult negatiivne tagajärg.
2. Kohtule teadaolevatel andmetel korraldab Viru Vangla selleks soovi avaldanud kinnipeetavate Covid-19 vaktsineerimist. Viru Vangla selgitas kohtule, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vaktsineerimist konkreetse vaktsiiniga. Kuna taotlejale on tagatud vaktsineerimise võimalus vanglas Pfizeri vaktsiiniga, siis puudub tal subjektiivne õigus nõuda enda vaktsineerimist Jannseni vaktsiiniga. Taotlejal võimalik vältida enda COVID-19 haigusesse nakatumist, vaktsineerides ennast Viru Vanglas Pfizeri vaktsiiniga.
3. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühe õigus tervise kaitsele. Seega jaatab kohus taotlejal, kes ühtlasi avaldas vaktsineerimise soovi, õigust olla vaktsineeritud. Samas selleks, et saada COVID-19 vastast (Jannseni) vaktsiini mitte plaanipäraselt ehk kiirkorras, peaks taotlejal olema selleks vähemalt meditsiiniline vajadus või muu kaalukas objektiivne või subjektiivne põhjendus, mis vähemalt ohustaks taotlejat pöördumatult negatiivse tagajärje tekkimisega ning oleks avaliku huvi suhtes ülekaalukas.
4. Kohus sellist erakorralist vajadust taotlejal ei näe. Esiteks ei ole taotleja suutnud tõendada ega veenvalt põhistada, et n-ö kiirkorras Jannseni vaktsiiniga vaktsineerimine on talle hädavajalik ja vaktsineerimisega viivitamine on pöördumatult kahjulik. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et taotlejal esines varasemalt võimalus saada vanglas COVID-19 vastast vaktsiini, kuid ta keeldus sellest. Kirjeldatu alusel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 15.

§ 109

lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taotleja on esitanud kohtle ainult esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi tervikuna rahuldamata.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selline säte kohaldatav ka mõnedele määrustele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse. Viru Vangla ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlejalt.

§ 109

lg sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. 16.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga X.

3 3-22-144 /allkirjastatud digitaalselt/ 4