KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-14557 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022. a, Tallinna kohtumaja Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Eesti Vabariigi

) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (

§ 1045lg 1 p1 ).

1. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati ning Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti A Klt välja kannatanu A D kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1048, 60 eurot. Kostja selgitas, et tema eest maksis ema A D isiklikule kontole igakuiselt 50 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt 02.12.
2. a kohtuotsusele mõisteti kostjale A D kasuks 1 048,60 eurot. xxx kohtuotsusega väljamõistetud kahju ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt esitatud kahju nõue. Hageja nõue tuleneb matusekulude ja toitja surmast tulenev kahju. 7.

§ 129

lg 1 kohaselt tuleb surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale (

§ 129lg 2) .

Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (

§ 129lg 3).

1. Sotsiaalkindlustusameti 29.07.
2. a otsusega nr 480B hüvitati A D matuste korraldamisega seotud kulud. 3 Sotsiaalkindlustusameti 27.07.
3. a otsusega nr 480 hüvitati ja määrati A D toitja kaotusest tulenev igakuine hüvitis alates 01.08.
4. a ja perioodi 28.01.2015 - 31.07.
5. a ühekordne hüvitis.
6. Vastavalt ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule.
7. Vägivallakuriteona mõistetakse OAS § 8 lg 1 p 1 tähenduses otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on muuhulgas kannatanu surm. OAS § 9 lg 3 kohaselt kui teo tagajärjel ohver sureb, on hüvitise saamise õigus tema ülalpeetaval. Ajavahemikul 28.01.2015 kuni 31.01.
8. a on A D ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist 3 644,62 eurot, millest on tasutud 50 eurot.
9. Vastavalt OAS § 31 lg 1 läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja on kostjale saatnud kahju hüvitamise nõuded, kostja on nõuet tasunud 50 eurot. Hageja nõudeõigus tuleneb OAS § 31 lg
10. Kostja palus asja lahendada kompromissiga. Kostja soovib nõude ajatamist, tasudes peale vanglast vabanemist võlgnevust igakuiselt 50 eurot kuus. Hageja esindaja nõustub kostja poolt pakutud nõude ajatamise ja kokkuleppega
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 445 lõike 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes poolte poolt avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud temalt väljamõistetud summa 3 594,62 eurot tasuma hagejale peale vanglast vabanemist osamaksetena 50 eurot kuus, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus arvestab kostja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kostja viibib hetkel kinnipidamisasutuses. Seega on põhjendatud kohaldada hageja nõude rahuldamiseks TsMS § 445 lg
13. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ning rahuldab hagi. MENETLUSKULUDE JAOTUS 4
14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja A K kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5 6