← Eesti

3-21-1466/9

Obsah (7)§ 60§ 551§ 56§ 11§ 59§ 62§ 46

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1466 Haldusasi Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti

) § 552 lg-ga 2 teavitatakse maksukohustuslast maksukontrolli alustamisel tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist. Hr Marko Kõiver ei teatanud maksukontrolli alustamisel kaebuse esitaja 2

(7)3-21-1466 õigustest ja kohustustest. Kaebajale ei antud enne korralduse esitamist võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited.
  1. Korraldus ei ole proportsionaalne, on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Korraldus rikub kaebaja eraelu puutumatust. Maksuhalduri õigus on piiratud kontrolli eesmärgiga ja tal ei ole õigust kellegi isiklikku või perekonnaellu meelevaldselt sekkuda. Kaebuse esitaja andis piisavat infot oma tuludest. FOND PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV alusdokumentide (sh lepingud, arved, taotlused jms) nõudmine on kirjavahetuse- ja ameti saladuse jäme rikkumine. Lepingud on konfidentsiaalsed. Kaebaja palus MTA-l ise fondi poole pöörduda, kuid seda ei ole tehtud. HMS § 63 lg 2 p 4 kohaselt haldusakt on tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise.
  2. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Ei ole selge miks MTA otsustas kontrollida nimelt kaebuse esitajat. Võib eeldada et alus oli diskrimineeriv ja asi on lihtsalt selles, et kaebuse esitaja sai tulu Venemaa fondist. Seega on kontrollimise eesmärk diskrimineerimine ja tagakiusamine rahvuse ja veendumuse alusel. Vastustaja seisukohad
  3. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse korralduse tühistamiseks.
  4. Korraldus on antud pädeva ametniku poolt. Vaidlustatud korralduses on viidatud MTA veebilehel kättesaadavale MTA peadirektori 23.11.2012 käskkirjale nr 376-P, millega on peadirektor volitanud erinevaid maksuauditi osakonna ametnikke allkirjastama osakonna kaudu väljastatavaid haldusakte, dokumente ja kirju. Sealhulgas on käskkirja p-ga 2.3.
  5. volitatud osakonna maksuaudiitoreid allkirjastama korraldusi dokumentide ja asjade esitamiseks ning teabe andmiseks

§ 60–63 ja KMS § 22 lg 31 alusel ning p-ga 2.3.5.

maksumenetluse alustamiseks

§ 551lg 1 ja lg 2 ning § 552 lg 1 alusel.

Kaebaja maksukontrolli läbi viiv ametnik ongi maksuauditi osakonna maksuaudiitor, kelle ülesanneteks ja pädevuseks on mh ka maksukontrolli alustamise ja teabe nõudmise korralduste andmine. Tegemist on käskkirjast ja ametniku ametikohast tuleneva pädevusega.

-st või HMS-ist ei tulene, et peadirektori volitatud isik peaks olema käskkirjas ära toodud nimeliselt, piisab ka ametikoha nimetamisest. Seega ei ole vaidlustatud korraldus kaebaja viidatud põhjusel tühine.

  1. Kaebajal on võimalik oma seisukohti ja vastuväiteid esitada korraldusega alustatud maksumenetluse ajal, enda selgituste ja arvamuste ning kontrolliaktile (kui see koostatakse) esitatavate vastuväidete läbi. Maksumenetluse läbiviimiseks on vajalik maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline koostöö, kuna vaid siis saab jõuda tulemuseni kiiresti ning maksumaksjat võimalikult vähe koormavalt. Sellest tulenevalt on maksukorralduse seaduses uurimispõhimõte, mis kehtib maksuhaldurile, ning kaasaaitamiskohustus, mida peab täitma maksukohustuslane.
  2. Tulenevalt MTA-le antud pädevusest ja talle pandud kohustustest seirab ja analüüsib MTA pidevalt talle maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab maksukohustuslaste riskianalüüsi. Selle tulemusel maksuhalduril tekkinud küsimused ja kahtlused on sageli võimalik kõrvaldada maksukohustuslaste kaasabil jooksvalt, lihtsalt, paindlikult ja vormivabalt, ilma kontrollimenetlust alustamata, riigi sunnijõuta, seda kõike juhul, kui maksukohustuslased on (vabatahtlikult) nõus enda deklaratsioonide ja tehingute kohta selgitusi andma ja dokumente esitama. Alles kui maksukohustuslased põhjusel või teisel soovitud teavet ei esita, või kui maksuhalduri arvates nende esitatust ei piisa, alustab maksuhaldur korraldusega maksukontrolli ja küsib korraldusega ka teavet. Ka MTA 19.04.2021 korraldus on antud põhjusel, et kaebaja ei olnud vabatahtlikult nõus teavet esitama. 3

(7)3-21-1466 19. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduse koostanud ja kontrolli alustanud

-i nõudeid järgides. Kuna praktikas ei ole võimalik kontrollida kõiki maksukohustuslasi, toimub kontrolliobjektide valik kaalutlusõiguse ja riskianalüüsi alusel, kusjuures maksuhaldur ei pea reeglina maksukohustuslasele tema suhtes kontrolli alustamist eraldi põhjendama. Seega ei pidanud ka vaidlustatud korraldus sisaldama veel mingit eraldi põhjendust või selgitust, miks soovib maksuhaldur kontrollida just kaebajat ja miks mitut maksu ja mitut maksustamisperioodi. Samuti ei pidanud kontrolli alustamise korraldus sisaldama konkreetseid maksuseaduste sätteid, mida kaebaja maksuhalduri arvates rikkunud on. Milliseid maksuseaduste sätteid ja kas üldse kaebaja rikkunud on, selgub alles maksumenetluse tulemusel. 20. Maksumaksjal on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab ka tõendite esitamise kohustust (

§ 56lg-d 1 ja 2).

Maksumaksja ei saa maksuhalduri eest ette ära otsustada, milliste tõendite esitamine on tema maksumenetluses vajalik ja milliste esitamine kindlasti mitte (v.a juhul, kui tõendi mitteseotus maksuasjaga oleks tõesti ilmselge). Pealegi selgub ühe või teise tõendi mõju maksustamisele sageli alles peale selle esitamist, tagantjärele.

  1. Käesolevas asjas kontrollib maksuhaldur nö kõikehõlmavalt kaebaja kui füüsilise isiku 2018 kuni
  2. a. tuludeklaratsioonidel (sh vormil E) kajastatud tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete deklareerimise ja tasumise õigsust. Korraldusest jm asja materjalidest ning ka äriregistrist nähtuvalt tegutses kaebaja kontrollitaval perioodil ka FIE-na. Sestap on maksuhaldur igati põhjendatult nõudnud kaebajalt maksustamisel tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks mh kõikide talle kuuluvate pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtete esitamist, samuti FIE raamatupidamisregistri (päevaraamatu), FIE-na väljastatud müügiarvete, FIE-na sõlmitud lepingute ja FIE kuludokumentide esitamist. Teiste andmete seas võivad kaebaja kui füüsilise isiku ning kui FIE maksukohustust aidata kindlaks määrata ka tema pangakontodelt nähtuvad sissemaksed, kulutused ja väljamaksed. Lisaks tagab pangakontode väljavõtete just filtreerimata kujul esitamine kõige paremini kontoandmete täielikkuse ja muutmatuse (ja seeläbi nende usaldusväärsuse). 22.

§ 11

lg 2 järgi otsustab maksuhaldur kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.

§ 59

lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksumaksjalt ja kolmandalt isikult saadud teave ja dokumendid. Teabe ja dokumentide nõudmist maksumaksjalt reguleerivad lähemalt

§-d 60 ja 62.

§ 60

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.

§ 62

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt asjade ettenäitamist ja dokumentide esitamist. Eeltoodud sätetest tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määratlemisel kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. 23. Kuna kaebaja on enda maksudeklaratsioonide rea 8.1 järgi saanud füüsilise isikuna tulu välismaalt, fondist FOND PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV, siis oli asjakohane ka nende laekumistega seotud alusdokumentide küsimine (fondiga sõlmitud lepingud, arved, taotlused jms). Korralduse kohaselt kontrollib maksuhaldur muu hulgas seda, kas kaebaja tulud on deklareeritud deklaratsioonidel õigetes lahtrites. Kaebaja poolt vaidega esitatud filtreeritud kontoväljavõtted fondilt rahaliste vahendite saamise kohta näitavad küll tulude saamise aega ja suurust, ent ei selgita vähimalgi määral, mille eest fond kaebajale ülekandeid tegi. Kõnealuselt fondilt saadud tulu võib tõesti olla tuludeklaratsiooni real 8.1 deklareeritav füüsilise isiku (passiivne) tulu, nagu hetkel deklareeritud, aga samas ei saa ilma asjaolusid lähemalt kontrollimata välistada sedagi, et tegemist 4

(7)3-21-1466 võib siiski olla kaebaja kui FIE aktiivse (ettevõtlus)tuluga, millega omakorda võib kaasneda erinev ja täiendav maksukohustus (sh sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maksed).
  1. Kõnealuse Venemaa fondi näol on avalike allikate kohaselt tegemist välismaal elavate nn kaasmaalaste õiguste kaitsmise ja toetamise fondiga, mille eesmärgiks on pakkuda neile nende õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide rikkumise korral igakülgset juriidilist ja muud vajalikku tuge. Kuna äriregistrist nähtuvalt on kaebaja kui FIE tegevusalaks „õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus“, mis haakub ka fondi kodulehel kirjeldatud tegevuste ja eesmärkidega, võibki seega tegemist olla ka kaebaja kui FIE ettevõtlustuluga, mitte tema kui füüsilise isiku passiivset laadi tuluga.
  2. Kontrolli eesmärki ja ulatust arvestades on tegemist proportsionaalse tõendite nõudmisega. Kuna FIE-l on ettevõtlustuludelt ka sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete tasumise kohustus, on põhjendatud lisaks tulumaksule ka nende maksude või maksete õigsuse kontrolli alustamine. Korralduses on nõuetekohaselt ära näidatud õiguslikud alused, millele tuginedes maksuhaldur kaebajalt tõendite esitamist nõuab. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Käesoleva asja menetluse käigus on selgunud, et maksumenetluses, mille raames on MTA kaebajale vaidlustatud korralduse esitanud, on MTA teinud 01.12.2021 kaebajale maksuotsuse, millega nõuab kaebajalt täiendava maksukohustuse summas 6470,13 eurot tasumist. Seega võib eeldada, et MTA ei nõua enam kaebajalt vaidlustatud korralduse täitmist. Kuivõrd aga MTA ei pidanud võimalikuks otstarbekuse kaalutluses korralduse kehtetuks tunnistamist (vt kohtunõue ja vastus kohtunõudele (dtl 304-309) ning kaebaja ei olnud nõus menetluse lõpetamisega (dtl 310312) on käesolevas menetlusstaadiumis mõistlik kaebus sisuliselt lahendada.
  4. MTA on vaideotsusega (dtl 46-52) vaide osaliselt rahuldanud ja tunnistanud otstarbekuse kaalutlusel kehtetuks vaidlustatud korralduse (dtl 117-118) kohustava osa punkti 1, millega MTA nõudis kaebajalt pangakontode ja makseasutuste kontode filtreerimata väljavõtteid perioodi 01.01.2018 kuni 31.12.2020 kohta (vaideotsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seega on käesoleva vaidluse esemeks vaidlustatud korraldus osas, millega maksuhaldur kohustas kaebajat esitama füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) raamatupidamisregistrit (päevaraamat); FIE-na väljastatud müügiarveid ja kuludokumente; FIE-na sõlmitud lepinguid ning kõiki fondiga FOND PODDERZHKI I ZASHCHITY PRAV seonduvad alusdokumente (lepingud, arved, taotlused jms) (korralduse kohustava osa p-d 2-7). Samuti vaideotsus osas, milles kaebaja vaie jäi rahuldamata.
  5. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Nõustun seejuures vaideotsuses ja vastustaja vastuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid üksikasjalikult üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.
  6. MTA on vaideotsuses (p 8) õigesti leidnud, et vaidlustatud korraldus ei ole tühine (HMS § 63 lg 2 p 3). Korralduse allkirjastanud maksuaudiitor on tegutsenud talle MTA peadirektori poolt antud volituste alusel (

§ 46lg 5).

Vastavad volitused tulenevad MTA peadirektori 23.11.2012 käskkirjast nr 376-P, millega peadirektor on volitanud maksuauditi osakonna maksuaudiitoreid allkirjastama korraldusi dokumentide ja asjade esitamiseks ja teabe andmiseks (käskkirja p 2.3.4). Käskkiri on avaldatud MTA veebilehel1 ja korralduses on viidatud vastavale dokumendile ning võimalusele sellega tutvuda. Seega on minu hinnangul viide korralduse allkirjastanud ametnike volitustele arusaadav ja kontrollitav. Kaebaja seisukoht, et käskkirjas pidanuks nähtuma volituste andmine korralduse allkirjastanud ametnikule nimeliselt, ei ole põhjendatud. Tegemist on 1 https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/ametnike-volitused#maksuauditiosakond 5

(7)3-21-1466 ametikohast tuleneva volitusega ning ei

-st ega HMS-ist tulene piirangut volituse andmiseks ametikoha põhiselt. 30. Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on

§ 62

lõige 1 millest tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks sh nõuda asjade või dokumentide esitamist. Sealjuures on maksuhalduril küllaltki avar kaalutlusruum otsustamaks, milliseid dokumente maksukohustuslaselt nõuda.

§ 11

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel arvesse võtma. Nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt.

  1. Maksuhaldur peab korraldust põhjendama sellises ulatuses, et korralduse adressaadil oleks võimalik aru saada millises maksumenetluses kaebajalt nõutud teavet soovitakse ning teave peab olema seostatav läbiviidava kontrolliga. Minu hinnangul on MTA korralduses piisaval määral selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav läbiviidava maksukontrolliga. Korraldusest nähtuvalt kontrollib MTA kaebaja poolt MTA-le perioodide 2018-2020 kohta esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonidel deklareeritud andmeid ning nõutav teave on vajalik, veendumaks deklareeritud andmete, tulu ja ettevõtlustulu õigsuses ja selles, et kontrollida, kas kõik tulud on deklareeritud õigetes lahtrites. Seejuures on kaebaja ja MTA pidanud enne korralduse väljastamist kirjavahetust mille käigus on MTA selgitanud kontrolli eesmärki ja ulatust (dtl 64), sama on MTA põhjalikult teinud ka vaideotsuses (p 11 ja 12) ning kohtule esitatud vastuses kaebusele (dtl 108-133, p 3.5). Nõustun nende põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid täiendavalt üle korrata. Korralduses nõutavat teavet ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega.
  2. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA on õigesti selgitanud (vaideotsuse p 7, vastus kaebusele p 3.3), et ärakuulamisõigust saab kaebaja kasutada korraldusega alustatud maksumenetluse ajal ning anda selgitusi ja arvamusi ja esitada kontrolliaktile vastuväiteid. Kaebajal on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab ka tõendite esitamise kohustust (

§ 56lg-d 1 ja 2).

Osundan siinkohal veelkord, et kaebaja ei saa maksuhalduri eest ette ära otsustada, milliste tõendite esitamine on tema maksumenetluses vajalik ja milliste esitamine kindlasti mitte.

  1. Ma ei nõustu kaebajaga ka selles, et maksuhaldur ei ole kaebajale tutvustanud tema õigusi ja kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur kaebajale saadetud korraldusele lisanud kirjaliku kokkuvõtte kaebaja õigustest ja kohustustest nii eesti kui vene keeles (dtl 119-124). Kaebajal on maksumenetluse käigus alati võimalik esitada täiendavaid küsimusi, kui midagi jääb selgusetuks ja vajadusel kasutada nõustaja abi.
  2. Asja materjalidest ei nähtu ka, et maksuhaldur oleks kaebaja suhtes käitunud diskrimineerivalt. Maksuhalduri ülesandeks on tagada maksude õigeaegne ning korrektne deklareerimine ja maksusummade tasumine ning selle ülesande täitmiseks seirab ja analüüsib MTA pidevalt maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab maksukohustuslaste riskianalüüsi. Nõustun MTA-ga, et tulu saamine või mittesaamine ning tulude õigesti või ebaõigesti deklareerimine on väärtusneutraalsed faktid, st need ei sõltu sellest, millised on konkreetse maksumaksja poliitilised, usulised, rahvuslikud vmt arvamused ja veendumused või millisest riigist on maksumaksja tulu saanud. Hoolimata maksumaksjate vaadetest tuleb maksuhalduril tagada maksumaksjate võrdne kohtlemine, sh nende ühesugune maksustamine. Seega ei ole põhjust pidada 6

(7)3-21-1466 korraldust diskrimineerivaks üksnes seetõttu, et kaebajalt nõutakse mh teavet tulu kohta, mida kaebaja on saanud Venemaa fondist.
  1. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on piisavalt motiveeritud ning kaebuses toodud seisukohad ei anna alust nende tühistamiseks. Jätan seega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.