← Eesti

2-18-18572/40

Obsah (7)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.03.2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18572 Tsiviilasi A. T.

§-le

  1. Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja teatas, et ei taotle menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 12.03.
  2. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. 8.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.
  3. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et kostja on tema isa ja esitanud sünnitunnistuse tõendamaks sama. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on esimene eeldus täidetud. 12. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18-aasta vana. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus 6

(9)2-18-18572 lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega on ka teine eeldus täidetud.

  1. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saab lähtuda eeldusest, et hageja vajadused on seaduses sätestatud alammääras, kuivõrd hageja ei nõua elatist seda ületavalt (PKS § 101 lg 1). 13.1 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodil 02.04.2018-08.12.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (RKTKo 3-2-1-136-13, p 12). Kohtu hinnangul ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja oleks tagasiulatuva elatise nõude perioodil nõudnud kostjalt ülalpidamise andmist. Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei ole teadlikult hageja suhtes täitnud ülalpidamiskohustust alates 05.04.
  3. Samas tõi kostja välja, et tal ei oleks majanduslikult keeruline hageja ülalpidamine juhul, kui hageja elaks kostjaga. PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole asjaolu, et sellele eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Oluline on, et elatise maksmise kohustust on rikutud. Kohtu hinnangul ei ole arvestades kostja menetluses väljatoodud seisukohti tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  6. detsembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Lähtuvalt asjaolust, et hageja nõudis elatist tagasiulatuva nõude perioodil miinimummääras ning kostja ei ole menetluses välja toonud, et tal ei oleks olnud võimalik hageja suhtes ülalpidamiskohustust täita majanduslikel põhjustel ning kostja ei toonud menetluses välja ka oma igakuiseid sissetulekuid ja kulusid, saab kohus lähtuda kostja seisukohast, millest lähtuvalt oli kostjal majanduslikult võimalik ülalpidamiskohustust hageja suhtes täita. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostja rikkus hageja ülalpidamiskohustust tagasiulatuva elatise nõude perioodil ning käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid tagasiulatuva elatise väljamõistmise. 13.2 Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagiavalduse esitamisest 09.12.2018 PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise määras. Hageja 7

(9)2-18-18572 on täpsustanud igakuiseid vajadusi 03.11.2019 ja 04.05.2020 menetlusdokumentides, tuues välja, et hageja igakuised vajadused on suurenenud seoses asjaoluga, et hagiavalduse esitamise ajal käis hageja lasteaias, nüüd koolis. Lähtuvalt viimasest kulutuste täpsustusest, on hageja igakuised kulud kokku summas 590 eurot. PKS § 101 lg 1 miinimumelatise määras elatise nõudmisel ei ole vajalik hagejale tehtavaid kulutusi tõendada. Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta ei ole alates 05.04.2018 hagejale ülalpidamist andnud. Kostja tõi hagivastuses välja, et ei nõustu hagejale tehtud kulutustega, mis seonduvad koolieelse lasteasutuse vahetusega, viidates asjaolule, et varasemas, munitsipaallasteaias olid hageja kulud väiksemad (100 eurot kuus, milles sisaldus tasuta ujumine), kuid hageja seaduslik esindaja pani hageja kostja nõusolekuta eralasteaeda, mille kulud on suuremad (igakuine kuutasu 217 eurot + 45 eurot ujumistreeningu maksumus). Kostja hinnangul ei olnud lasteaia vahetus hageja huvides, eralasteaia kuutasu eest oleks võimalik olnud tasuda mitme kuu munitsipaallasteaia tasu ning kostja viitab asjaolule, et munitsipaallasteaias käies oleks rahaliselt olnud võimalik võimaldada hagejale osalemist ka loovusringis ja spordiringi, mille vastu hageja kõrgendatud huvi üles näitas. Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja vaidlustanud osaliselt hageja kulutusi hageja igakuise elatise nõude perioodil, mis seonduvad hageja haridusega (lasteaed, huviringid) ajavahemikus detsember 2018 kuni august 2019 ehk kuni hageja kooliminekuni ning kostja hinnangul oleks alternatiivselt olnud (kui hageja oleks jätkanud munitsipaallasteaias) hageja igakuine kulu 100 eurot, millele lisandunuks tasu loovuse- ja spordiringi eest. Nimetatud huviringide igakuise tasu suurust ei ole kostja oma seisukohas välja toonud. Kohtu hinnangul olid hageja kulud koolieelsele haridusele ja huviringile (ujumine) põhjendatud ja vajalikud lähtuvalt asjaolust, et hageja seaduslikul esindajal oli ainuhooldusõigus nii hageja viibimiskoha, kui ka hariduse osas, hageja igakordne viibimiskoht igakuise nõude perioodil oli hageja seadusliku esindaja juures, hageja seaduslik esindaja elas munitsipaallasteaiast, kus hageja varasemalt käis, kaugusel, mis igapäevasel transportimisel lasteaeda ja koju, oleks tähendanud olulist täiendavat rahalist ja ajalist kulu, mis kokkuvõttes koos kostja poolt välja toodud alternatiivse kuluga (lasteaed 100 + huviringid), ei oleks tingimata toonud olulist rahalist säästu, küll aga oleks alternatiivse lahenduse puhul olnud suurem igapäevane ajaline kulu hageja transportimisele. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei ole andnud hagejale elatist tagasiulatuva elatise ja igakuise elatise nõude perioodil. Kostja on osaliselt vastu vaielnud hageja igakuistele kuludele haridusele ja huviharidusele ajavahemikus 08.12.2018-31.08.2019 ehk hageja koolieelsel perioodil – kohtu hinnangul ei ole kostja ammendavalt välja toonud hageja võimalikke alternatiivseid kulusid ja neist tulenevat võimalikku rahalist säästu. 14. Neljanda eelduse osas toob kohus välja, et kuni 18. a vanuse lapse puhul lähtutakse abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on välja toonud, et ta on oma ema ülalpidamisel, keda toetavad hageja ülalpidamisel hageja seadusliku esindaja elukaaslane ja vanemad ning kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Seega on neljas eeldus täidetud. 15. Kostja on menetluses lähtunud läbivalt seisukohast, mille kohaselt seob kostja elatise ja ülalpidamiskohustuse hooldusõiguse küsimusega. Kohus selgitab kostjale, et hageja ülalpidamiskohustust ei ole võimalik panna sõltuvusse hooldusõigusest ja/või hooldusõiguse üle peetava vaidluse tulemusest – muudatused hooldusõiguses ei mõjuta vanema ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Samuti ei mõjuta ülalpidamiskohustust asjaolu, kas kostja asemel annab hagejale ülalpidamist kolmas isik (hageja seadusliku esindaja elukaaslane ja/või 8
(9)2-18-18572 vanemad). Ülalpidamiskohustuse näol on tegemist seadusest tuleneva kohustusega, mille kandmise kohustus on lapse vanematel.
  1. Eelpooltoodust lähtuvalt on täidetud eeldused hageja nõude rahuldamiseks ning kostjalt tuleb alaealise hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 02.04.2018-08.12.2018 eest kokku summas 2058,34 eurot ja igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatise määras alates hagi esitamisest.
  2. Hageja taotlusel tuleb kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord resolutsioonis märgitud tingimustel. Menetluskulude kindlaksmääramine 18.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 19. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177lõikele 2.

Hageja teatas 12.02.2021 toimunud kohtuistungil, et ei taotle hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Eelpooltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. 20.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.