← Eesti

2-20-19206/15

Obsah (14)§ 153§ 157§ 163§ 162§ 193§ 65§ 150§ 165§ 170§ 171§ 172§ 173§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2022. a, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-20-19206 Tsivi

§ 153

lg 1 p 2 järgu nõuded: Võlausaldaja (registri- või isikukood) Tunnustatud nõuded (euro) Rahuldamata jäänud nõude summa (euro) B AS (xxxx) 9043,18 7723,66 3 OÜ (xxxx) 1264,30 1080,08 C AS (xxxx) 847,94 724,38 L AS (xxxx) 1612,28 1377,13 B OÜ (xxxx) 4965,71 4241,55 AS A (xxxx) 501,01 427,62 T. M. (xxxx) 26 176 22 356,74 C AS (xxxx) 6918,61 5909,12 Kokku 51 329,03 43 840,28 Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.

  1. Lõpetada P. M.u (pankrotis) pankrotimenetlus ja vabastada Andres Tootsman P. M.u (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Määrata pankrotihaldur Andres Tootsmani töötasuks 1980 eurot, mis maksta välja pankrotivarast OÜ Pankrotivara (registrikood 16117170) kontole nr xxxx.
  3. Algatada P. M.u (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt

§-le

  1. Kohustada võlgnikku P. M.u (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
  2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 18.02.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Andres Tootsman. 11.06.2021 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. Pankrotihaldur esitas 14.01.2022 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt sai pankrotivarasse arvata võlgniku ja tema eksabikaasa (T. M.) ühisomandisse kuuluvast kahest kinnisasjast 50 %, mis mõlemad said müüdud kohtutäitur K. M. poolt korraldatud avalikel enampakkumistel. Nimetatud kinnisasjade ühiseks müügiks P. M. pankrotimenetluses võlgniku eksabikaasa oma nõusolekut pankrotihaldurile ei andnud ja seega tuli kinnistud müüa kohtutäituri enampakkumisel viisil, nagu nägi ette Harju Maakohtu jõustunud otsus asjas 2-20-
  3. 29.09.2021 laekus 7546,07 eurot 2,02 ha suuruse kinnistu (registriosa nr xxxx) müügist ning 28.12.2021 laekus 2245,68 eurot 0,6753 ha suuruse kinnistu (registriosa xxxx) müügist, kokku 9791,75 eurot. Enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist tuleb katta pankrotimenetluse kulud kogusummas 2303 eurot (ajutise halduri tasu 323 eurot ja halduritasu 1980 eurot). Seega jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks 7488,75 eurot (9791,75-2303). Puudub muu vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Puuduvad ka tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ning pole teada teisi pankrotivara tekkimise allikaid. Maksejõuetuse põhjuseks olid perekonna lagunemine ja majanduslikud valearvestused. Haldur palub kinnitada lõpparuanne, vabastada haldur, kinnitada halduritasuks 1980 eurot toimingutasuna, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus määrates võlgniku täitma ka usaldusisiku ülesandeid. Pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. 2 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 09.01.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu

§ 162lg 3 mõttes.

Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

§ 193lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
  2. aasta
  3. jaanuarini. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub või selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel (

§ 65lg 12).

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 22 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 1980 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu ja kulutused kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andres Tootsmani võlgniku pankrotihalduri 3 kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas

§ 170lg 1.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab, et pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse 4 algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.