a. Kohustada Ivar Mäeranda täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2, 5 alusel määrata Ivar Mäerannale katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) alluda alkoholisõltuvusravile.
lg 4 alusel määrata Ivar Mäerannale katseajaks lisakohustus kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 % Määrus Ivar Mäeranna suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Ivar Mäerand karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ivar Mäerand on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.01.2021. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-298
lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti Ivar Mäeranna kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg karistusaja hulka, arvestades mõistetud karistuse algust alates 14.01.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ivar Mäerand temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ivar Mäeranda on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja ta kannab teist reaalset vanglakaristust. Kõik karistused on talle mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Ivar Mäeranna käitumine praeguse karistuse kandmise ajal on olnud hea. Ta on töötanud vangla tööhõives, millesse suhtub positiivselt, ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vangla poolne tagasiside programmis osalemisele on positiivne. Kinnipeetavalt puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ametnikega suheldes on ta koostöövalmis. Järelikult saab Ivar Mäeranna puhul pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Süüdimõistetu puhul on paljutõotavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas elukoht Tartus vennale kuuluvas korteris, kus elavad ka tema vanemad ning kohtuistungil avaldatu kohaselt võimalus asuda tööle piirdeaedade hoolduse alal. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Ivar Mäerannal tugev ja toetav perekond ema, isa ja venna näol. Perekond ei kiida tema elustiili heaks, kuid suhted on siiski head ja toetavad. Süüdimõistetu suhted on head ka tütre ja endise abikaasaga. Kriminaalkorras karistatud isikuid tema pere- ja tutvusringkonnas ei ole. Kuigi head elutingimused olid Ivar Mäerannal ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle otsustades tähelepanuta jätta. Kindel elukoht ja õiguskuulekate lähedaste abi soodustavad Ivar Mäeranna hakkamasaamist vabaduses. 3 Ivar Mäeranna puhul esinevad kuriteoriskid eelkõige seoses alkoholi liigtarvitamisega. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholi tarvitamisest tulenevalt on Ivar Mäerand pannud toime ka kõik senised kuriteod. Sõltuvusprobleemidest tulenevate riskide maandamisega on praeguse vangistuse ajal tegeletud sotsiaalprogrammi läbiviimisega. Kohtuistungil avaldatu põhjal on kinnipeetav teinud vajalikud järeldused ning on motiveeritud alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduma. Kohus möönab, et pikaajalise alkoholisõltlase puhul jääb risk tagasilanguseks alati alles, kuid see risk ei ole hetkel niivõrd suur, et kinnipeetavat mitte vabastada. Ivar Mäeranna käitumine karistuse kandmise ajal, tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik ja suhtumine annavad alust arvata, et piisava pingutuse korral suudab ta oma edasise elukäigu kujundada õiguskuulekaks ja alkoholivabaks. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Ivar Mäeranna tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust ning süüdimõistetu seisukohti oma senise käitumise ja edasise elukorralduse osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldusele alludes.
a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Ivar Mäeranna isikust ja toimepandud kuriteost lähtudes määrab kohus talle
Süüdimõistetu on andnud nõusoleku alluda alkoholisõltuvusravile ja kohus määrab talle
75 lg 2 p 5 alusel ka vastava kohustuse. Lähtudes kaitsja ettepanekust ja süüdimõistetu nõusolekust, määrab kohus Ivar Mäerannale ka
lg 4 alusel lisakohustuse kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Nimetatud lisakohustus võiks olla abiks alkoholitarvitamisest loobumisel, kuna sellega on jälgitav, kas isik ka tegelikult suudab alkoholist loobuda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.