2-20-1653 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-1653 Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi S J hagi V E vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- oktoober 2021 Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: S J (ik XXX) Kostja: V E (eesti ik: XXX; sünd: XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada S J ja V E abielu, sõlmitud
- oktoobril 1999 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr
- Jätta S J menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta V E menetluskulud tema enda kanda.
- Menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
- Saata kohtuotsus peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 1
(4)2-20-1653 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja väitel on abielulised suhted poolte vahel lõppenud, kostja elab püsivalt Venemaal ning seetõttu ei saa abielu lahutada perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja oli ära kuulatud isiklikult Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu poolt. Kostja avaldas, et võtab hagi õigeks, vastuväiteid hagile ei ole. Kostja arvates on abielusuhted lõppenud ning abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja selgitab, et pooled elavad eraldi alates pandeemia algusest, kostja pole Eestis olnud 19 või 20 aastat, abikaasad kohtusid ja läksid lahku heades suhetes. Enne pandeemiat kohtusid korra nädalas või harvem, pidevalt koos ei elanud. Hageja elas Eestis, kostja Venemaal. Abielu taastada ei ole võimalik. Kostja on nõus abielu lahutama. Kostja palub asja arutada ilma kostja osaluseta, menetluskulud jaotada kohtu äranägemise järgi. Kohtuistung Kohtuistungil
- oktoobril 2021 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, abikaasad elavad eraldi rohkem kui 10 aastat ning pooled elavad erinevates riikides, hageja Eestis, kostja Venemaal. Hageja on kindel, et poolte kooselu ei saa taastada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
- oktoobril 1999 IdaVirumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr
- Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli kostja Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht oli Venemaa Föderatsioonis, hageja elab Eesti Vabariigis ja hageja on kodakondsuseta isik. Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-ja kriminaalasjades artikli 28 lõike 2 kohaselt, kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on abielu lahutama pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Välismaalaste seaduse (VMS) § 3, § 5 ja § 6 ning § 10 kohaselt on hageja Eestis elav välismaalane ning hagejale peavad olema tagatud Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused abielu lahutamisel. Kohus järeldab, et poolte abielu on pädev lahutama Eesti Vabariigi kohus ning abielu lahutamisele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, kuna abielu lahutamise avalduse esitamise ajal on ühel abikaasal, hagejal, õigused võrdsustatud ühe lepingupoole kodaniku õigustega, teine abikaasa, kostja, aga teise lepingupoole kodanik ning hageja elab ühe, kostja aga teise lepingupoole territooriumil. 2
(4)2-20-1653 Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud üle 10 aasta tagasi ning pealegi elavad abikaasad erinevates riikides. Hageja kinnitab, et abielusuhete taastamine on võimatu. Kostja avaldas Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu vahendusel, et ta tunnistab hagi, kostja nõustub, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine pole võimalik, kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasad elavad eraldi riikides, abielulised suhted nende vahel puuduvad. Seega saab eeldada, et abikaasade abielusuhted on lõppenud. Abikaasad on ka ise veendunud, et kooselu taastada ei ole võimalik. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetlusabi Viru Maakohtu 03. märtsi 2020 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi, hageja vabastati 100 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 08. septembri 2020 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning hageja vabastati tõlkekulude kandmisest õigusabi taotluse tõlkimiseks. Tõlkekulusid menetluses ei olnud, kuna hageja dokumendid tõlkis kohtu tõlk. Kohus rahuldas hagi ja jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda ning seetõttu ei pea hageja TsMS § 190 lg 2 kuni 4 alusel riigile menetlusabi kulusid hüvitama. Menetlusabi kulud 100 eurot riigilõivu tasumiselt tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse saatmine 3
(4)2-20-1653 Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)