2-21-15975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.
- a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-15975 Tsiviilasi E. V. hagi R. V. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; e-post:); Kostja: R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 12.01.
- a RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada E. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xxxxxxxxxx. a xxxxxxxxxxxx TK Perekonnaseisuosakonnas.
- Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E. V. esitas 12.10.
- a kohtule hagiavalduse R. V. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxxxxxxxxx. aastal. Poolte kooselu on aga juba ammu lõppenud ja hageja soovib, et kohus abielu lahutaks.
- Kohus võttis hagi 25.10.
- a määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
- Kostja, R. , esitas 05.11.
- a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et võtab hagi õigeks, on abielu lahutamisega nõus ega esita selle kohta vastuväiteid.
- 12.01.
- a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja täpsustas, et poolte abielulised suhted lõppesid juba ligi 30 aastat tagasi ja ta ei soovi leppimisaega. Kostja avaldas istungil, et jääb samuti kirjalikult esitatud vastuse juurde, on abielu lahutamisega nõus ja võtab hagi õigeks. Kostja teatas, et võtab õigeks ka hageja väite, et poolte abielulised suhtes lõppesid juba ligi 30 aastat tagasi. Kostja avaldas, et ei soovi aega hagejaga leppimiseks. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja E. V. ja kostja R. V. abielu registreeriti xxxxxxxxxx. a xxxxxxxxxxxx TK Perekonnaseisuosakonnas. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende abielulised suhted lõppesid ligi 30 aastat tagasi. Kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks ega esitanud nõudele vastuväiteid. Kumbki pooltest ei avaldanud soovi abielusuhete taastamiseks ega aega leppimiseks. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes registris muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus 2
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.