sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
lg 1 p 5 sätestab, et töölepingu kirjlaikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu) , sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sisenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.
lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning § 28 lg 2 p 4 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust.
lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
lg 1 sätestab, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest.
sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sisenõutavaks. 2.Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, ahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas eelistungil taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja menetluskuud tuleb jätta tema enda kanda. 5.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.Hageja palub välja mõista menetluskulud 60 eurot, millest 50 eurot on saamata jäänud töötasu 20.01.2022 tööpäeva eest, ja 10 eurot sõidukulud Kohila-RaplaKohila, kokku u 50 km, marsruudi läbimise eest. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega, ja menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja töötab xxxxxxxxxxxxx xx-s. Seega on hageja taotlus saamata jäänud töötasu 50 euro 20.01.2022 eest kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja kasutas kohtuistungile tulemiseks oma isiklikku sõiduautot. Kohus leiab, et hageja taotlus sõidukulude 10 euro väljamõistmiseks marsruudi Kohila-Rapla-Kohila (u 50 km) läbimise eest põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud 60 eurot TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.